Börsiteade
AS TALLINNA VESI
LEI kood
5493000M6TVS2X0KWC97
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Muud korporatiivtoimingud
Teate ID
7799
Esitamise kuupäev ja aeg
21.02.2020 08:15:00
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
Riigikohus tegi otsuse haldusasjas nr 3-16-2267 ja ei rahuldanud osaliselt AS Tallinna Vesi kaebust Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja viivise välja mõistmiseks
Teade
Eile, 20.02.2020 tegi Riigikohus tegi otsuse haldusasjas nr 3-16-2267 ja ei rahuldanud osaliselt AS Tallinna Vesi kaebust Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja viivise välja mõistmiseks, mille AS Tallinna Vesi oli esitanud põhjendusel, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tsingi, vase ja kroomi piirmäärad olid vastuolus põhiseadusega. AS Tallinna Vesi esitas 13. novembril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse nr 99 § 8 lg-ga 2 tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel summas 1 136 191 eurot (sh ülemäärane saastetasu 1 002 138 eurot ja sellelt tasutud tulumaks 134 053 eurot) ning põhinõudelt viivise väljamõistmiseks. Kahju tekkis, sest alates 1. jaanuarist 2013 kehtisid õigusvastased piirnormid. Määruse nr 99 § 8 lg 2 jõustumise järel pidi heitvesi olema sama puhas kui veekogus olev vesi ning selle muudatuse tulemusel langes vase, tsingi ja üldkroomi piirväärtus heitvees sedavõrd, et Tallinna Veel ei olnud enam võimalik tagada vette juhitava heitvee vastavust keskkonnanõuetele. Seetõttu tuli tal tasuda keskkonnatasu kõrgendatud määras ning ta kaotas võimaluse keskkonnatasude seaduse alusel saastetasude vähendamiseks. Tallinna Vesi leidis, et kahju on tekitatud avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega, sest määrus nr 99 kehtestati ilma sisulise analüüsita (sh jäeti arvestamata loodusliku fooni ja vee-ettevõtjate investeerimisvajadusega). Heitveele kehtestatud normid olid isegi rangemad kui joogiveele kehtestatud normid, kusjuures määruse nr 99 seletuskirjast ei nähtu, kuidas neid üleminekuajata kehtestatud piirnorme saavutada (nende saavutamine ei ole tänini tehnoloogiliselt võimalik). Seejuures kehtisid merre juhitavale heitveele põhjendamatult rangemad nõuded kui jõgedesse ja järvedesse juhitavale heitveele. Kehtestatud piirmäärade põhiseadusvastasust (ebaproportsionaalsust) kinnitab määruse nr 99 muutmine alates 1. jaanuarist 2017, millega pöörduti sisuliselt tagasi varasemate piirmäärade juurde. Kui määruse nr 99 andmisel oleks võetud arvesse asjakohaseid looduslikke olusid, tehnoloogilisi võimalusi, majanduslikke mõjusid ja ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust, siis oleks kehtestatud õiguspärased piirmäärad ning Tallinna Veele ei oleks kahju tekkinud. Riigikohus leidis oma 20.02.2020 otsuses, et Tallinna Veele ei tekitatud kahju mitte riigi poolse õigusloomega ehk määrusega nr 99, vaid see tekkis lähtuvalt ettevõttele väljastatud vee erikasutusloast, mille alusel määrati ka keskkonnatasu maksmise kohustus. Määruse nr 99 õiguspärasuse hindamisel ei pidanud Riigikohus vajalikuks arvestada asjaolu, et ettevõttele väljastati keskkonnaluba määruses nr 99 toodud piirnormide järgi. Riigikohus jättis ettevõtte taotlusele vaatamata algatamata ka määruse nr 99 põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse. Seda vaatamata asjaolule, et 2017. a muudatusega leevendati oluliselt raskemetallide piirmäärasid. Riigikohus jättis Vabariigi Valitsuse menetluskulud tema enda kanda. Riigikohtu otsusele esitas eriarvamuse riigikohtunik Viive Ligi, kes ei nõustunud kolleegiumi enamuse arvamusega, mille kohaselt tuli kahjunõue jätta rahuldamata. Eriarvamusele jäänud riigikohtunik leidis, et Vabariigi Valitsuse määruse ja AS-ile Tallinna Vesi tekkinud kahju vahel esines põhjuslik seos ning asi oleks tulnud saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Eliis Randver Kliendisuhete ja Kommunikatsiooni juht Tallinna Vesi (+372) 626 2275 [email protected] (https://www.globenewswire.com/Tracker?data=hAJ24UQHUvoqVCwlPetCsp1Y2zyIxZrf0aTS FP92WKK2lkCyIkswCOVHKKn9xNyL_4RoGSvzHbig_kpBv0hg7scbYgBLFdFkwSSYyFWfDf1oE3D38YQc SodbzgMYBEEwzb3O4zId4wETgHW0UHmfKBtoQv- K2xAJWrDzdAtnCu_9cRYzlNnLZ4OZtFoR30rBw9yhZ5AG9KATr8RTIC4R7QUq1bgs4lF4USHVG6_Xdxt QAdyU1wFbPLwtwJhkHwEhCpv54HOWenwUnVrKX-hSnQ==)
Teate sisu inglise keeles
Pealkiri
The Supreme Court made a decision in administrative case No 3-16-2267, and left partly unsatisfied the complaint of AS Tallinna Vesi for compensation of damage caused by the Regulation No 99
Teade
Yesterday, on the 20 February 2020, the Supreme Court made a decision in administrative case No 3-16-2267, and left partly unsatisfied the complaint of AS Tallinna Vesi for compensation of damage caused by the Regulation No 99, of 29 November 2019 of the Government of the Estonian Republic, as well as the related penalty fee for late payment. AS Tallinna Vesi submitted the claim on the basis that the limits on zinc, copper and chrome established by the government were unconstitutional. On 13 November 2016, AS Tallinna Vesi filed a complaint with the Tallinn Administrative Court under the State Liability Act for the compensation of direct damage in the amount of EUR 1,136,191 (including excess pollution charge of EUR 1,002,138 and the income tax paid in the amount of EUR 134,053) caused by Article 8 (2) of the Regulation No 99 as well as corresponding penalty for late payment. The damage occurred due to the unlawful limits being established since 1 January 2013. After the entry into force of Article 8 (2) of the Regulation No 99 it was stipulated that the wastewater should be as pure as the water in water bodies. The established standards for wastewater are even stricter compared to the standards stipulated for drinking water. As a result of this change, the limit value for copper, zinc and total chromium in wastewater declined to the extent that it was impossible for AS Tallinna Vesi to ensure the compliance of wastewater discharged into water according to the environmental requirements. Therefore, AS Tallinna Vesi was required to pay an increased environmental fee, and lost the opportunity for reducing pollution charges under the Environmental Charges Act. AS Tallinna Vesi found that the damage is caused by a significant breach of the public authority's obligation as the Regulation No 99 was established without any substantive analysis (including the ignorance of investment needs of companies who are bound with nature and water). Explanatory memorandum to the Regulation No 99 does not indicate how the established limit values (which do not have a transitional period) are achievable, especially considering that these values are not technologically achievable even to date. Unjustifiably stricter requirements were set for discharging wastewater into the sea compared to discharges into rivers and lakes. Unconstitutionality (disproportionality) of the established limits is confirmed by the amendment of the Regulation No 99, since 1 January 2017, when the previous limits were re- established. If the relevant natural circumstances, technological possibilities, economic effects and technological capabilities of the undertakings would have been duly taken into account when establishing the Regulation No 99, the limits would have been stipulated to the extent permitted by the law and the damage to AS Tallinna Vesi would have never occurred. The Supreme Court found in the 20 Febuary 2020 decision that the damage to AS Tallinna Vesi was not caused by the state legislation, i.e Regulation No 99, but was caused by the special water permit issued to the company, on the basis of which also the obligation to pay environmental charges was determined. In assessing the legality of the Regulation No 99, the Supreme Court did not deem it necessary to take into account the fact that the company was granted an environmental permit within the limits set by the Regulation No 99. Despite the request of the Company, the Supreme Court also dismissed the constitutional review proceedings of Regulation No 99 despite the fact that in 2017 the limits for heavy metals were significantly reduced. The costs of the proceedings were left to be paid by the Government of the Estonian Republic. Viive Ligi, a judge of the Supreme Court, expressed a dissenting opinion on the Supreme Court decision, and did not agree with the majority opinion according to which the damage claim was dismissed. Viive Ligi found that there was a causational link between the Regulation No 99 adopted in 29 November 2019, and the damages caused to AS Tallinna Vesi and the case should have been sent back to the first instance. Eliis Randver Head of Customer Relations and Communication Tallinna Vesi (+372) 626 2275 [email protected] (https://www.globenewswire.com/Tracker?data=hAJ24UQHUvoqVCwlPetCsp1Y2zyIxZrf0aTS FP92WKK2lkCyIkswCOVHKKn9xNyL_4RoGSvzHbig_kpBv0hg7scbYgBLFdFkwSSYyFWfDf1oE3D38YQc SodbzgMYBEEwzb3O4zId4wETgHW0UHmfKBtoQv- K2xAJWrDzdAtnCu_9cRYzlNnLZ4OZtFoR30rBw9yhZ5AG9KATr8RTIC4R7QUq1bgs4lF4USHVG6_Xdxt QAdyU1wFbPLwtwJhkHwEhCpv54HOWenwUnVrKX-hSnQ==)