Börsiteade

Nordecon AS

LEI kood

48510000D8HSLK854I81

Emitendi suuruskategooria

Suur kontsern

Majandustegevusalad

Ehitus

Emitendi registreeritud asukoht

Eesti

Üldandmed

Kategooriad

Juhtkonna vaheteadaanne või kvartaalne finantsaruanne

Teate ID

6346

Esitamise kuupäev ja aeg

09.11.2017 16:30:00

Teate sisu eesti keeles

Pealkiri

2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Teade

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2017. aasta III kvartali ja 9 kuu
konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi
majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele
ning peamiste riskide kirjeldust. 

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ
Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded). 

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid). 



Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000                                            30.09.2017  31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------
VARA                                                                      
Käibevara                                                                 
Raha ja raha ekvivalendid                                8 062       9 786
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded                     47 283      21 055
Ettemaksed                                               2 717       1 644
Varud                                                   26 471      22 992
Käibevara kokku                                         84 533      55 477
Põhivara                                                                  
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud       1 920       1 640
Pikaajalised finantsinvesteeringud                          26          26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded                      9 327      10 816
Kinnisvarainvesteeringud                                 4 929       4 929
Materiaalne põhivara                                    11 792      11 111
Immateriaalne põhivara                                  14 643      14 623
Põhivara kokku                                          42 637      43 145
VARA KOKKU                                             127 170      98 622
                                                                          
KOHUSTUSED                                                                
Lühiajalised kohustused                                                   
Laenukohustused                                         21 525       6 297
Võlad hankijatele                                       46 023      29 811
Muud võlad                                               7 208       5 389
Ettemaksed                                               5 905       4 128
Eraldised                                                  379         753
Lühiajalised kohustused kokku                           81 040      46 378
Pikaajalised kohustused                                                   
Pikaajalised laenukohustused                             7 501      13 102
Võlad hankijatele                                           98          98
Muud võlad                                                 118         117
Eraldised                                                1 111         881
Pikaajalised kohustused kokku                            8 828      14 198
KOHUSTUSED KOKKU                                        89 868      60 576
                                                                          
OMAKAPITAL                                                                
Aktsiakapital                                           18 263      19 720
Omaaktsiad                                              -1 349      -1 550
Ülekurss                                                   589         564
Kohustuslik reservkapital                                2 554       2 554
Realiseerumata kursivahed                                1 808       1 549
Jaotamata kasum                                         14 685      13 091
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital           36 550      35 928
Mittekontrolliv osalus                                     752       2 118
OMAKAPITAL KOKKU                                        37 302      38 046
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU                         127 170      98 622



Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000                            9k 2017   III kv  9 k 2016   III kv      2016
                                               2017               2016          
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu                          174 909   71 408   133 570   59 741   183 329
Müüdud toodangu kulu              -168 141  -67 779  -124 979  -55 303  -172 350
Brutokasum                           6 768    3 629     8 591    4 438    10 979
                                                                                
Turustuskulud                         -448     -114      -279      -61      -413
Üldhalduskulud                      -5 375   -2 297    -4 629   -1 847    -6 106
Muud äritulud                           98       44       148       51       362
Muud ärikulud                         -130      -23      -539      -79      -614
Ärikasum                               913    1 239     3 292    2 502     4 208
                                                                                
Finantstulud                         2 802    2 598       336      101       463
Finantskulud                          -726     -298      -785     -319    -1 088
Finantstulud ja –kulud kokku         2 076    2 300      -449     -218      -625
                                                                                
Kapitaliosaluse meetodil               518      325       717      233       609
 arvestatud kasum                                                               
                                                                                
Maksustamiseelne kasum               3 507    3 864     3 560    2 517     4 192
Tulumaks                              -791     -251      -245        0      -259
Puhaskasum                           2 716    3 613     3 315    2 517     3 933
                                                                                
Muu koondkasum:                                                                 
Tulevikus ümber                                                                 
 klassifitseeritavad kirjed                                                     
 puhaskasumisse- või kahjumisse                                                 
Realiseerumata kursivahed              259      132       239      127       191
Kokku muu koondkasum                   259      132       239      127       191
Kokku koondkasum                     2 975    3 745     3 554    2 644     4 124
                                                                                
Puhaskasum (kahjum):                                                            
- emaettevõtte aktsionäridele        2 978    3 868     2 437    2 011     3 044
 kuuluv osa                                                                     
- mittekontrollivale osalusele        -262     -255       878      506       889
 kuuluv osa                                                                     
Kokku puhaskasum                     2 716    3 613     3 315    2 517     3 933
                                                                                
Koondkasum (kahjum):                                                            
- emaettevõtte aktsionäridele        3 237    4 000     2 676    2 138     3 235
 kuuluv osa                                                                     
- mittekontrollivale osalusele        -262     -255       878      506       889
 kuuluv osa                                                                     
Kokku koondkasum                     2 975    3 745     3 554    2 644     4 124
                                                                                
Aruandeperioodi puhaskasum                                                      
 aktsia kohta emavõtte                                                          
 aktsionäridele:                                                                
Tavapuhaskasum aktsia kohta           0,10     0,12      0,08     0,07      0,10
 eurodes                                                                        
Lahustatud puhaskasum aktsia          0,10     0,12      0,08     0,07      0,10
 kohta eurodes                                                                  



Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000                                    9k 2017   9k 2016
------------------------------------------------------------
------------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest                                      
Laekumised ostjatelt1                      183 759   137 502
Maksed tarnijatele2                       -170 133  -119 130
Makstud käibemaks                           -4 479    -4 643
Maksed töötajatele ja töötajate eest       -17 063   -14 832
Makstud tulumaks                              -325      -245
Netorahavoog äritegevusest                  -8 241    -1 348
                                                            
Rahavood investeerimistegevusest                            
Materiaalse põhivara soetamine                -292      -145
Immateriaalse põhivara soetamine                -5       -25
Põhivara müük                                   48        97
Tütar- ja ühisettevõtte müük                 2 744         6
Antud laenud                                   -38       -40
Antud laenude laekumised                     1 487        40
Saadud dividendid                              153       153
Saadud intressid                               377         0
Omaaktsiate müük                               153         0
Netorahavoog investeerimistegevusest         4 627        86
                                                            
Rahavood finantseerimistegevusest                           
Saadud laenud                                7 457     7 166
Saadud laenude tagasimaksed                   -720    -1 520
Kapitalirendi maksed                        -1 758    -1 831
Makstud intressid                             -589      -523
Makstud dividendid                          -2 488    -1 068
Netorahavoog finantseerimistegevusest        1 902     2 224
                                                            
Rahavoog kokku                              -1 712       962
                                                            
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul     9 786     6 332
Valuutakursimuutused                           -12        -6
Raha jäägi muutus                           -1 712       962
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul     8 062     7 288

1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu



Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2017. aasta 9 kuuga oli 6 768 tuhat eurot (9
kuud  2016: 8 591 tuhat eurot) ning  brutokasumlikkus 3,9% (9 kuud 2016: 6,4%).
Kasumlikkuse vähenemist mõjutab eelkõige hoonete segment, kus brutokasumlikkus
on eelmise aasta võrreldava perioodiga tuntavalt vähenenud, moodustades 4,3 %
(9 kuud 2016: 8,1%).  Tingituna peamiselt sisendhindade kasvust nii materjalide
kui ka tööjõu osas on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aastaga
vähenenud. Samuti mõjutab tulemust üha enam  kvaliteetse oskustööjõu ebapiisav
saadavus ning seonduvalt ka allhankijate nappus hoonete ehituse segmendis, kus
eelkõige elamuehituse vallas rajatakse samaaegselt Eesti turu kohta suurt hulka
objekte. Viimane asjaolu võimaldab allhankijatel julgemalt hindu tõsta,
pingestades sellega peatöövõtjate marginaale. Turumuutustest tingitud tugevale
survele kasumlikkuse osas on Kontserni juhtkond juhtinud tähelepanu juba alates
2016. aasta teisest poolest. Kasumlikkuse vähenemine on osaliselt tingitud ka
Kontserni Rootsi tütarettevõtte kahjumist seonduvalt esimese sõlmitud lepingu
alusel rajatud hoone lõpufaasis ilmnenud sisetööde kuludega, mida ei suudetud
piisavalt ette näha uuele turule sisenedes. Rajatiste segmendi kasumlikkus on
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga mõnevõrra paranenud, moodustades 3,9%
(9 kuud 2016: 3,7%). 

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga  5 375 tuhat eurot (9
kuud 2016: 4 629 tuhat eurot). Üldhalduskulude märgatav suurenemine eelmise
aasta sama perioodiga võrreldes on eelkõige tingitud Nordecon AS-i kahe
juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasudest, aga ka nõukogu otsusest
juhatuse liikmete arvu suurendada. Vaatamata eelmainitule ning tehtud
muutustele Kontserni struktuuris ja jätkuvale panustamisele välisturgudel,
millega paratamatult kaasneb ka planeeritud üldhalduskulude kasv
käivitusperioodil, on kulude kasvu piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi
töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4%
müügitulust. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,0% (9
kuud 2016: 3,8%). 

Kontserni ärikasumiks kujunes 2017. aasta 9 kuuga 913 tuhat eurot (9 kuud 2016:
3 292 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA)
moodustas 2 419 tuhat eurot (9 kuud 2016: 4 723 tuhat eurot). 

Finantstulud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga 2 802 tuhat eurot (9 kuud 2016:
336 tuhat eurot). Oluline mõju finantstuludele oli ühisettevõtte Unigate OÜ ja
tütarettevõtete Paekalda 2 OÜ, Paekalda 3 OÜ, Paekalda 7 OÜ ja Paekalda 9 OÜ
müük, millest teenitud kasum moodustab kokku 2 527 tuhat eurot. 

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi
ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid samas suurusjärgus eelmise aasta
võrreldava perioodiga. Ligikaudu 9% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas
grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud
kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks
kujunes 247 tuhat eurot (9 kuud 2016: 251 tuhat eurot). Arvestustehniliselt
tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud
realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 259 tuhande euro võrra
(9 kuud 2016: 239 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale
oli positiivne, moodustades 12 tuhat eurot (9 kuud 2016: kahjum 12 tuhat
eurot). 

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 2 716 tuhat eurot (9 kuud
2016: 3 315 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS
aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 978 tuhat eurot (9 kuud 2016:
2 437 tuhat eurot). 

Kontserni rahavood

2017. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas -8 241 tuhat eurot (9 kuud
2016: -1 348 tuhat eurot). Olukorras, kus laekumised ostjatelt ületasid maksed
tarnijatele, viis rahavoo negatiivseks tasutud käibemaks ja tööjõumaksed.
Jätkuvalt  mõjutab rahavoogusid ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka
eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb tasuda ettemakseid
allhankijatele, materjalide soetamisel, jne.  Rahavoogu vähendavad ka
ehitusperioodil väljastatud arvetest lepinguliselt kinnipeetavad summad, mis
vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10%
lepingu mahust. 

Investeerimistegevuse rahavoog 2017. aasta 9 kuuga oli 4 627 tuhat eurot (9
kuud 2016: 86 tuhat eurot). Investeerimistegevuse rahavoogu mõjutasid eelkõige
ühisettevõtte Unigate OÜ müük 2 744 tuhat eurot ning müügitehingu osana
laekunud antud laen ja laenuintressid vastavalt  1 461 tuhat eurot ja  329
tuhat eurot. Põhivara investeeringud moodustasid 297 tuhat eurot (9 kuud 2016:
170 tuhat eurot) ning saadud dividendid 153 tuhat eurot (9 kuud 2016: 153 tuhat
eurot). 153 tuhat eurot laekus aruandeperioodil omaaktsiate müügist. 

Finantseerimistegevuse rahavoog 2017. aasta 9 kuuga oli 1 902 tuhat eurot (9
kuud 2016: 2 224 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim
laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 7 457 tuhat
eurot, mis koosneb võetud arenduslaenudest ja arvelduskrediidi kasutamisest (9
kuud 2016: 7 166 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 720 tuhat
eurot. Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude
graafikujärgsete tagasimaksetega (9 kuud 2016: 1 520 tuhat eurot). Mõnevõrra on
vähenenud kapitalirendimaksed, mis moodustasid 1 758 tuhat eurot (9 kuud 2016:
1 831 tuhat eurot). Dividende maksti 2017. aasta 9 kuuga 2 488 tuhat eurot (9
kuud 2016: 1 068 tuhat eurot). 

Seisuga 30.09.2017 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 062 tuhat
eurot (30.09.2016: 7 288 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“. 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja                    9k 2017     9k 2016     9k 2015        2016
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot               174 909     133 570     113 553     183 329
Müügitulu muutus                       30,9%       17,6%       -6,1%         26%
Puhaskasum, tuhat eurot                2 716       3 315       2 317       3 933
Puhaskasum emaettevõtte                2 978       2 437       2 482       3 044
 aktsionäridele, tuhat eurot                                                    
Kaalutud keskmine aktsiate arv,   30 913 031  30 756 728  30 756 728  30 756 728
 tk                                                                             
Puhaskasum aktsia kohta (EPS),          0,10        0,08        0,08        0,10
 eurot                                                                          
                                                                                
Üldhalduskulude määr müügitulust        3,1%        3,5%        3,0%        3,3%
Libisev üldhalduskulude määr            3,0%        3,8%        3,3%        3,3%
 müügitulust                                                                    
                                                                                
EBITDA, tuhat eurot                    2 419       4 723       4 187       6 017
EBITDA määr müügitulust                 1,4%        3,5%        3,7%        3,3%
Brutokasumi määr müügitulust            3,9%        6,4%        5,5%        6,0%
Ärikasumi määr müügitulust              0,5%        2,5%        2,5%        2,3%
Ärikasumi määr ilma varamüügi           0,5%        2,4%        2,3%        2,2%
 kasumita                                                                       
Puhaskasumi määr müügitulust            1,6%        2,5%        2,0%        2,1%
Investeeritud kapitali tootlus          6,5%        6,8%        5,0%        8,5%
Omakapitali tootlus                     7,2%        9,0%        6,2%       10,6%
Omakapitali osakaal                    29,3%       33,2%       35,9%       28,6%
Vara tootlus                            2,4%        3,3%        2,3%        4,2%
Finantsvõimendus                       31,6%       28,3%       33,4%       16,7%
Lühiajaliste kohustuste                 1,04        1,05        1,07        1,20
 kattekordaja                                                                   
                                                                                
                                  30.09.2017  30.09.2016  30.09.2015  31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd,     142 553     133 846      76 261     131 335
 tuhat eurot                                                                    
--------------------------------------------------------------------------------


Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi  Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi   
 müügitulu/Eelmise perioodi           puhaskasum / Müügitulu)*100               
 müügitulu) – 1*100                  Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum   
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) =       enne tulumaksustamist + intressikulud) /  
 Emaettevõtte aktsionäride osa        Perioodi keskmine (Intressi kandvad       
 puhaskasumist/Kaalutud keskmine      kohustused + omakapital))*100             
 aktsiate arv                        Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi     
Üldhalduskulude määr müügitulust =    puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital 
 (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100     kokku)*100                                
Libisev üldhalduskulude määr         Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku /  
 müügitulust = (Viimase 4 kvartali    Kohustused ja omakapital kokku)*100       
 üldhalduskulud / Viimase 4          Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum 
 kvartali müügitulu)*100              / Perioodi keskmine vara kokku)*100       
EBITDA = Ärikasum + Kulum +          Finantsvõimendus = ((Intressikandvad       
 Firmaväärtuse allahindlused          kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / 
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA /   (Intressikandvad kohustused +             
 Müügitulu)*100                       Omakapital))*100                          
Brutokasumi määr müügitulust =       Lühiajaliste kohustuste kattekordaja =     
 (Brutokasum / Müügitulu)*100         Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused 
Ärikasumi määr müügitulust =          kokku                                     
 (Ärikasum / Müügitulu)*100                                                     
Ärikasumi määr ilma varamüügi                                                   
 kasumita = ((Ärikasum – Põhivara                                               
 müügikasum – Kinnisvara                                                        
 müügikasum) / Müügitulu)*100                                                   
--------------------------------------------------------------------------------



Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2017. aasta 9
kuuga ligikaudu 5% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal müügitulust 7%. Välisturgudest suurima osakaaluga on
Rootsi, kus aruandeperioodil lõpetati kahe korterelamu ehitus ning jätkusid
kolmanda, 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd. Ukraina
osakaal Kontserni müügitulus on vähenenud, samuti on võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga  vähenenud mõnevõrra sealsed tegevusmahud. Töös on kaks hoonete
ehituse valdkonna lepingut. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde
töövõtust hoonete segmendis. 

         9k 2017  9k 2016  9k 2015  2016
----------------------------------------
----------------------------------------
Eesti        95%      93%      96%   93%
Rootsi        3%       4%       0%    4%
Ukraina       1%       2%       3%    4%
Soome         1%       1%       1%    1%

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni
jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks
strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“. 



2017. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. 

Kontserni 2017. aasta 9 kuu müügitulu oli 174 909 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 133 570 tuhat eurot, suurenes
müügitulu ligikaudu 31%. Kuigi suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste
müügitulu, tugineb kasv eelkõige hoonete valdkonna kasvule, milleni on viinud
peamiselt eratellijatega sõlmitud lepingute mahtude tõus. Üldist ehitusturgu
(ja ka Kontserni valitud strateegiat) mõjutava rajatiste valdkonna ehituse
mahtude vähesus avaldab mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 

2017. aasta 9 kuu müügitulu oli hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 130
618 ja 42 303 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 96 647 ja 34 923
tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni
ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2017. aasta 9 kuu seisuga oli
hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 70% (9 kuud 2016: 78%). 

Tegevussegmendid*  9k 2017  9k 2016  9k 2015  2016
--------------------------------------------------
--------------------------------------------------
Hooned                 75%      72%      61%   73%
Rajatised              25%      28%      39%   27%


* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8
„Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni
ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste
segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt
tööde sisust. 



Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendi müügitulu on jaotunud suhteliselt võrdselt kõikide
alamsegmentide vahel. Mõnevõrra suurema osakaaluga on korterelamute
alamsegment, kus Kontsern teenis müügitulu valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa
Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas.  Neist
suuremahulisemad olid aruandeperioodil Pirita tee 20a Meerhof 2.0
hoonetekompleks, Sõjakooli 12 II etapi ning Virbi 10 korterelamud. Järjest
suurema panuse annavad alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi
oblastis, jätkus Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis,
Stockholmis, lõpetati kahe korterelamu ehitus ning jätkusid kolmanda,
8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd. 

Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii
Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, lõpetati V etapi, 24 korteriga
neljakorruselise korterelamu, ehitus, jätkati VI etapi ehitustöödega ning
alustati VII etapi ehituse ettevalmistust (www.tammelinn.ee). Aruandeperioodil
lõpetati Tallinnas Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) viienda,
viimase, ridaelamu ehitustööd ning Hane tänaval kahe, kokku 30 korteriga,
korterelamu ehitus. Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 4
431 tuhat eurot (9 kuud 2016: 3 012 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma
kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse
turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka sisendhindade
tõusuga. 

Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2017. aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga oluliselt kasvanud. Lõpetati Lutheri mööblivabriku masinasaali
renoveerimine kaasaegseks büroohooneks ning Viimsi Äritare büroo- ja ärihoone
ehitus. Jätkusid Lõõtsa 12 büroohoone ja Öpiku B hoone ning Lõõtsa 11
parkimismaja ehitustööd Ülemiste City’s ning Pärnus Martensi maja ehitus.
Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata 2017. aastal
alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2016. aastaga. 

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aastaga
suurenenud. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Harmeti tootmis- ja
laopindade ehitus Tallinna lähedal Kumnas, Kehra koostootmisjaama, Kogula
laudakompleksi ning Pärnus Metsä Wood-i  vineeritehase ehitus. 

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi osakaal on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga vähenenud. Segmendile on enim mõju avaldanud suurenenud
investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil anti tellijatele üle Ugala
teatrihoone Viljandis, Lintsi laokompleks ning Tapal kaitseväelinnaku depoo,
soomusmanöövervõime taristu ja söökla ning kasarmu. Alustati
Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitustöödega. 

Müügitulu jaotus hoonete segmendis  9k 2017  9k 2016  9k 2015  2016
-------------------------------------------------------------------
Korterelamud                            31%      32%      20%   34%
Ärihooned                               24%      15%      56%   16%
Tööstus- ja laohooned                   23%      22%      11%   20%
Ühiskondlikud hooned                    22%      31%      13%   30%

Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse
alamsegment, mille mahud aruandeperioodil kasvasid võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga ligikaudu 17%, kuigi osakaal rajatiste segmendis on mõnevõrra
vähenenud. Erinevalt eelnevast kahest aastast, kui olulise osa segmendi mahust
moodustasid väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi
töövõtud, on Kontsern sõlminud nelja suurobjekti ehituslepingud: 2016. aasta
lõpul Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehitus,
2017. aastal Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas, 2+1
möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel
Valmaotsa–Kärevere lõigul ning Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu
rekonstrueerimine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu
maakonnas ning Harju maakonnas Keila ja Kose hooldepiirkonnas. Olulise osas
aruandeperioodi mahust moodustasid ka Riigimetsa Majandamise Keskusele
metsateede korrastamise tööd. 

Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus)
alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi mahtude
oluline kasv on vähetõenäoline. Insenerehituse alamsegmendis ei ole aruande
koostamise hetkel näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid
investeeringuid. Samuti on keerulisemate ja mahukamate insenerehituslike tööde
lisandumine pigem ebaregulaarne. 

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis  9k 2017  9k 2016  9k 2015  2016
---------------------------------------------------------------------
---------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja –hooldus                   84%      86%      82%   86%
Muud rajatised                            12%       9%      13%    9%
Keskkonnaehitus                            4%       5%       4%    5%
Insenerehitus (sh vesiehitus)              0%       0%       1%    0%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 30.09.2017 oli 142 553 tuhat eurot, mis on 7% rohkem võrreldes
aastataguse perioodiga. III kvartalis sõlmis Kontsern uusi lepinguid kokku 66
371 tuhande euro väärtuses. 

                                  30.09.2017  30.09.2016  30.09.2015  31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde     142 553     133 846      76 261     131 335
 mahud, tuhat eurot                                                             

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 70% ja
rajatiste omad 30%  (30.09.2016: vastavalt 78% ja 22%). 

Hoonete segmendi teostamata tööde portfell vähenes võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga ligikaudu 5%. Võrreldavalt on vähenenud ühiskondlike hoonete ja
korterelamute alamsegmendi teostamata tööde portfellid, kuid vaatamata sellele
on ärihoonete järel jätkuvalt suurim teostamata tööde portfell Kontsernis
korterelamute alamsegmendis. Korterelamute portfelli mõjutavad 2016. aastal 
sõlmitud suuremahulised lepingud, sealhulgas Tallinnas Pirita tee 20a Meerhofi
2.0 hoonetekompleksi ja Sõjakooli 12 ning Ukrainas Kiievi oblastis Brovary
linnas viie korterelamu ehitamiseks. 2017. aastal lisandusid eelpool nimetatud
objektidele lepingud Rootsis (Väsby Terrass) 8-korruseline kortermaja
ehitamiseks ning Tallinnas, Kakumäele kolme kortermaja projekteerimiseks ja
ehitamiseks. Ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfellist moodustavad
olulise osa käesoleva aasta III kvartalis sõlmitud lepingud Tallinnas
Sisekaitseakadeemia õppehoone ning Abja Tervisekeskuse ehitamiseks. Mahtude
oluline suurenemine on toimunud ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete
alamsegmentides, millest esimese kasvu mõjutavad eelkõige Tallinna Ülemist
Citysse Sepise 8 parkimishoone ehitamine ning Tallinna WoHo kvartalisse
Mustamäe tee 3 aadressil 14-korruselise äri- ja eluhoone projekteerimine ja
ehitamine. Alamsegmendi portfelli kasvu mõjutab ka III kvartalis sõlmitud
leping 7-korruselise büroohoone ehitamiseks Kiievi Unit City tehnopargis. 2017.
aasta I kvartalis sõlmiti leping Pärnusse Metsä Wood vineeritehase ehitamiseks,
mis toetab tööstus- ja laohoonete alamsegmendi teostamata tööde portfelli
kasvu. Kasvanud on ka põllumajandussektori tellimuste maht. 

Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga suurenenud ligikaudu 45%. Suurenemine tugineb teedeehituse ja
-hoolduse alamsegmendi kasvule, mis moodustab ligikaudu 91% rajatiste segmendi
teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõjutab
eelkõige 2017. aastal sõlmitud lepingud Tallinnas Haabersti ristmiku ning
Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja 
2+1 möödasõidualade ehituseks Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel
Valmaotsa–Kärevere lõigul. Jätkub nelja teehooldepiirkonna, Keila, Järva, Hiiu
ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Keskkonnaehituse alamsegmendi
teostamata tööde portfell täienes Ukrainas sõlmitud lepinguga Kiievis asuva
reoveepuhasti ehitamiseks. Kuigi Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku
sektori investeeringute maht 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt,
võib teostamata tööde portfelli mahule tuginedes loota 2017. aastal rajatiste
segmendi müügitulu mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2016.
aastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“,
„Äririskid“). 

Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud
turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga
tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas
konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid
lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt.
Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolukorrast tulenevat
survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse
jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid
muutusi. 

Aruandeperioodi lõpust (30.09.2017) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 35 060
tuhande euro väärtuses. 



Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2017. aasta 9 kuu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes
kokku keskmiselt 739 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas
425 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud kokku
ca 9% ja seda eelkõige ITP osas, mis on tingitud Kontserni tegevusmahtude
kasvust. 

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

                9k 2017  9k 2016  9k 2015  2016
-----------------------------------------------
-----------------------------------------------
ITP                 425      374      357   381
Töölised            314      305      342   303
Keskmine kokku      739      679      699   684

Kontserni 2017. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 16
343 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku
14 898 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 10%list kasv on tingitud peamiselt
töötajate arvu suurenemisest. 

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga
120 tuhat eurot, millele lisandus 

sotsiaalmaks 40 tuhat eurot (9 kuud 2016: vastavalt 145 tuhat eurot ja 48 tuhat
eurot). 

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga
923 tuhat eurot, millele lisandus 

sotsiaalmaks 272 tuhat eurot (9 kuud 2016: vastavalt 480 tuhat eurot ja 158
tuhat eurot). Tasud sisaldavad III kvartalis kahe juhatuse liikme
teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 550 tuhat eurot, millele lisandus
sotsiaalmaks 182 tuhat eurot (9 kuud 2016: 0 ). Lisaks on tasude suurenemist
mõjutanud juhatuse liikmete arvu suurenemine. 



Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve: 

                                                9k 2017  9k 2016  9k 2015   2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat     308,1    245,1    217,5  268,0
 eurot                                                                          
Muutus võrreldava perioodi suhtes %               25,7%    12,7%    -0,6%    27%
                                                                                
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev),         10,3      8,2      8,2    9,0
 eurot                                                                          
Muutus võrreldava perioodi suhtes                 24,8%     0,6%     9,8%  12,8%


Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4    
 viimase kvartali töötajate keskmine arv)                                       
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 
 viimase kvartali tööjõukulud)                                                  
--------------------------------------------------------------------------------

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasv tugineb peamiselt suurenenud
müügitulule (vt „Töötajad ja tööjõukulud). 



Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul
valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. 

Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2017. aastal ei ole
ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2016. aastaga.
Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav,
samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes kvartalites
olnud  mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks peatöövõtjatest
konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda
tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast
hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati
kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern
teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud
sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole
võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on
pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne,
kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti
kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel
tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja
range kulude kontrolli. 

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori
investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest
saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil
(2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise
eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal
võrreldes eelmise eelarvestusperioodiga tunduvalt väiksem. EL eelarveperioodi
2014-2020 mõju ehitussektorile hakkas vähesel määral avalduma 2016. aasta II
poolaastal ning usutavasti jõuavad investeeringud ehitusse järgnevatel aastatel
kiiremini. 

Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2017 ja 2018 aastal tervikuna
teatavaid äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2016. aastaga - mahtude tõusu
Eestis on  toetamas ka positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni
tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute
leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli
kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt
paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas
(tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis. 

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse
sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed,
sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern
muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus.
Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste
valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on
väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte
valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk
„Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted
jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada
tõhusamalt ka muutuvates tingimustes. 

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud
garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele.
30.09.2017 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 
1 085  tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 117 tuhat eurot. 

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju. 

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil kajastas Kontsern krediidikahjumeid kokku 37 tuhat eurot.
Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid kokku 506
tuhat eurot, millest 97 tuhat eurot oli ostjatelt laekumata nõuete ja 409 muude
nõuete allahindlust. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal
potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori
klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring.
Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja
ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse
puudumine. 

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,04 kordselt (30.09.2016:
1,05 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele
antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste
(eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte
pikemaks perioodiks kui 12 kuud. 

Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei
ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis
asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas
asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga
pikaajalistena summas 8 867 tuhat eurot. 

Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning
faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse
tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete
jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud
lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.09.2017 on Kontsernil lühiajalisi
laenukohustusi  21 525 tuhat eurot, s.h. faktooringkohustusi 5 000 tuhat eurot.
Lühiajalistest laenukohustustest 13 759 tuhat eurot moodustavad lepingud, mis
Kontserni hinnangul, tuginedes senisele koostöökogemusele pankadega,
pikendatakse tähtaja saabumisel. 

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 8 062 tuhat
eurot (30.09.2016: 7 288 tuhat eurot). 

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul
Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes suurenenud  4 018 tuhat eurot. Suurenenud on
faktooringkohustused ning mõnevõrra on vähenenud nii laenu- kui ka
kapitalirendikohustused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.09.2017 oli
Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 29 011 tuhat eurot (30.09.2016: 24
993 tuhat eurot). Intressikulud olid 2017. aasta 9 kuuga 487 tuhat eurot (9
kuud 2016: 501 tuhat eurot). 

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus
tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega
kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude
märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on
Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse
lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt
pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud
enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu
lepingu, et juhtida eelpool nimetatud ostetud asfaltbetoonitehase
kapitalirendilepingu intressimäärade muutumisega seotud riske. 

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o
eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK). 

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu
pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul
Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on
tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. Käesoleval aasta 9 kuuga on UAH nõrgenenud
euro vastu ligikaudu 9%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele
tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning
sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 247 tuhat eurot (9 kuud 2016:
251 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid
kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“.
Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi
kasumit või kahjumit ei saadud. 

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud
omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei
teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele
sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt. 

Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes saadi 2017. aasta 9 kuuga 
põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi
kahjumit 8 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2016. aastal saadi kahjumit 5
tuhat eurot. Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. 

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.



Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  -- Avalikud investeeringud peaksid 2017. aasta lõpus ja 2018 pisut kasvama,
     kuid jätkuvalt on ettevõtjatele ebaselge, millises ehituse valdkonnas ja
     mahus õnnestub neid riigil realiseerida. EL 2014-2020 eelarveperioodi
     toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6
     miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused
     ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis
     suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
  -- Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2017.
     aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu
     kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib
     siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle vajadused ning tegevus uute
     hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel läbi ühtse ameti - Riigi
     Kaitseinvesteeringute Keskuse - on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega
     jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud
     segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni on seni
     pehmendanud eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete
     valdkonnas, kuid viimased arengud näitavad ka siin suhtelist rahunemist.
  -- Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt.
     Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju
     keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust
     vahendavaid ettevõtteid. Viimase suurema kriisi kogemusele tuginedes on
     tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja kasvule pööranud sisendhindade
     tingimustes võivad osasid ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid tabada
     raskused, mis omakorda kanduvad edasi mitmetele turuosalistele.
  -- Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi
     tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine
     ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimase aasta jooksul muutunud
     turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes
     suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks on suhteliselt kiiresti kasvanud
     nende materjalitootjate, –vahendajate ja allhankijate hulk, kes keerukates
     oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal teel, tarnides
     varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate
     näitajatega kaupu. Nimetatud trendi jätkumisel muutub üha kriitilisemaks
     ehitusteenuse pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate põhjalik ning sisuline
     kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus eeldatule. Ebaausa
     konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile
     on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh
     riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika,
     kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid
     kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil kui
     sisuliselt.
  -- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
     eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
     jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
     Vaatamata turuolukorrale kasvas elukondliku kinnisvara turg ka 2017. aasta
     9 kuul, moodustades jätkuvalt mõnevõrra ebaproportsionaalselt suure osa
     koguturust, võimendades seeläbi ka seonduvaid riske.
  -- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad
     ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
     suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad
     maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike
     osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste
     kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele
     suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu
     täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt,
     tähtaegades kui ka kvaliteedis.
  -- Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimase aasta jooksul
     pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada
     järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused
     sisuliselt ammendunud.  Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus
     võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka
     materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud
     elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste
     materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki
     protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse
     sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
  -- Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha
     enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid
     tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti
     stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule.
     Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda ehk enam
     peamiselt noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus
     liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja
projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik
olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid
ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni
äritegevus Ukrainas 2017. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis, kuid vilja
on kandnud ka pikaajalised ettevalmistustööd Lääne-Ukrainas. Käesoleva aasta
oktoobris sõlmis Kontsern suuremahulise lepingu Lviv-s. Tuginedes teostamata
tööde portfelli mahule jääb Kontserni juhtkonna hinnangul 2017. aasta
tegevusmaht võrreldavale tasemele 2016. aastaga. Vaatamata sõjalisele
konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kontserni jaoks halvenenud
võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt
kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse
taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka
kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused
ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud
õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni
positsiooni ehitusturul. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt
kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina
äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes (milline tõenäosus
on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse
koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud
kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks
võimaliku uue omanikuga. 

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas
ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik
betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus
tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest.
Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid
riske. 

Rootsi

Kontsern alustas tegevust Rootsis 2015. aasta juulis, kui Kontsern ostis
100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB.
Rootsi turul on kavas osutada peamiselt elamute ja mitteeluhoonete
ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest
kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute
kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu
kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles
elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on
Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb
võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks suurel turul, kui
tööde portfelli lisanduvate tööde maht on suudetud stabiliseerida soovitud
tasemel. 



Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud
hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja
Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas,
Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot.
Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on
emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas. 




         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: [email protected]
         www.nordecon.com

Teate sisu inglise keeles

Pealkiri

2017 III quarter and 9 months consolidated interim report (unaudited)

Teade

This announcement includes Nordecon AS’s consolidated financial statements for
the third quarter and nine months of 2017 (unaudited), overview of the key
events influencing the period’s financial result, outlook for the market and
description of the main risks. 

Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ
Tallinn and Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/for-investor/financial-reports/interim-reports). 

Period’s investor presentation are attached to the announcement and are also
published on Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/for-investor/investor-presentations). 



Condensed consolidated interim statement of financial position

EUR ‘000                                           30 September      31 December
                                                           2017             2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
ASSETS                                                                          
Current assets                                                                  
Cash and cash equivalents                                 8,062            9,786
Trade and other receivables                              47,283           21,055
Prepayments                                               2,717            1,644
Inventories                                              26,471           22,992
Total current assets                                     84,533           55,477
Non-current assets                                                              
Investments in equity-accounted investees                 1,920            1,640
Other investments                                            26               26
Trade and other receivables                               9,327           10,816
Investment property                                       4,929            4,929
Property plant and equipment                             11,792           11,111
Intangible assets                                        14,643           14,623
Total non-current assets                                 42,637           43,145
TOTAL ASSETS                                            127,170           98,622
                                                                                
LIABILITIES                                                                     
Current liabilities                                                             
Borrowings                                               21,525            6,297
Trade payables                                           46,023           29,811
Other payables                                            7,208            5,389
Deferred income                                           5,905            4,128
Provisions                                                  379              753
Total current liabilities                                81,040           46,378
Non-current liabilities                                                         
Borrowings                                                7,501           13,102
Trade payables                                               98               98
Other payables                                              118              117
Provisions                                                1,111              881
Total non-current liabilities                             8,828           14,198
TOTAL LIABILITIES                                        89,868           60,576
                                                                                
EQUITY                                                                          
Share capital                                            18,263           19,720
Own (treasury) shares                                    -1,349           -1,550
Share premium                                               589              564
Statutory capital reserve                                 2,554            2,554
Translation reserve                                       1,808            1,549
Retained earnings                                        14,685           13,091
Total equity attributable to owners of the               36,550           35,928
 parent                                                                         
Non-controlling interests                                   752            2,118
TOTAL EQUITY                                             37,302           38,046
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY                            127,170           98,622



Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

EUR ‘000                           9M 2017  Q3 2017   9M 2016  Q3 2016      2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue                            174,909   71,408   133,570   59,741   183,329
Cost of sales                     -168,141  -67,779  -124,979  -55,303  -172,350
Gross profit                         6,768    3,629     8,591    4,438    10,979
                                                                                
Marketing and distribution            -448     -114      -279      -61      -413
 expenses                                                                       
Administrative expenses             -5,375   -2,297    -4,629   -1,847    -6,106
Other operating income                  98       44       148       51       362
Other operating expenses              -130      -23      -539      -79      -614
Operating profit                       913    1,239     3,292    2,502     4,208
                                                                                
Finance income                       2,802    2,598       336      101       463
Finance costs                         -726     -298      -785     -319    -1,088
Net finance income/costs             2,076    2,300      -449     -218      -625
                                                                                
Share of profit of                     518      325       717      233       609
 equity-accounted investees                                                     
                                                                                
Profit before income tax             3,507    3,864     3,560    2,517     4,192
Income tax expense                    -791     -251      -245        0      -259
Profit for the period                2,716    3,613     3,315    2,517     3,933
                                                                                
Other comprehensive income                                                      
Items that may be reclassified                                                  
 subsequently to profit or loss                                                 
Exchange differences on                259      132       239      127       191
 translating foreign operations                                                 
Total other comprehensive income       259      132       239      127       191
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME           2,975    3,745     3,554    2,644     4,124
                                                                                
Profit attributable to:                                                         
- Owners of the parent               2,978    3,868     2,437    2,011     3,044
- Non-controlling interests           -262     -255       878      506       889
Profit for the period                2,716    3,613     3,315    2,517     3,933
                                                                                
Total comprehensive income                                                      
 attributable to:                                                               
- Owners of the parent               3,237    4,000     2,676    2,138     3,235
- Non-controlling interests           -262     -255       878      506       889
Total comprehensive income for       2,975    3,745     3,554    2,644     4,124
 the period                                                                     
                                                                                
Earnings per share attributable                                                 
 to owners of the parent:                                                       
Basic earnings per share (EUR)        0.10     0.12      0.08     0.07      0.10
Diluted earnings per share (EUR)      0.10     0.12      0.08     0.07      0.10



Condensed consolidated interim statement of cash flows

EUR ‘000                                                      9M 2017   9M 2016
-------------------------------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------------------------------
Cash flows from operating activities                                           
Cash receipts from customers1                                 183,759   137,502
Cash paid to suppliers2                                      -170,133  -119,130
VAT paid                                                       -4,479    -4,643
Cash paid to and for employees                                -17,063   -14,832
Income tax paid                                                  -325      -245
Net cash used in operating activities                          -8,241    -1,348
                                                                               
Cash flows from investing activities                                           
Paid on acquisition of property, plant and equipment             -292      -145
Paid on acquisition of intangible assets                           -5       -25
Proceeds from sale of property, plant and                          48        97
equipment                                                                      
Disposal of investments in subsidiaries and a joint venture     2,744         6
Loans provided                                                    -38       -40
Repayment of loans provided                                     1,487        40
Dividends received                                                153       153
Interest received                                                 377         0
Sale of own shares                                                153         0
Net cash from investing activities                              4,627        86
                                                                               
Cash flows from financing activities                                           
Proceeds from loans received                                    7,457     7,166
Repayment of loans received                                      -720    -1,520
Finance lease principal paid                                   -1,758    -1,831
Interest paid                                                    -589      -523
Dividends paid                                                 -2,488    -1,068
Net cash from financing activities                              1,902     2,224
                                                                               
Net cash flow                                                  -1,712       962
                                                                               
Cash and cash equivalents at beginning of period                9,786     6,332
Effect of movements in foreign exchange rates                     -12        -6
Decrease in cash and cash equivalents                          -1,712       962
Cash and cash equivalents at end of period                      8,062     7,288

1 Line item Cash receipts from customers includes VAT paid by customers.

2 Line item Cash paid to suppliers includes VAT paid.



Financial review

Financial performance

Nordecon Group ended the first nine months of 2017 with a gross profit of 6,768
thousand euros (9M 2016: 8,591 thousand euros) and a gross margin of 3.9% (9M
2016: 6.4%). The weakening of the gross margin stemmed mainly from the
Buildings segment whose gross margin dropped to 4.3% (9M 2016: 8.1%). The
year-on-year decline in the gross margin is attributable to growth in input
costs, particularly materials and labour. Our performance is strongly
influenced by the insufficient availability of skilled labour and thus also the
shortage of subcontractors in the building construction segment where the
number of buildings under construction is large for the Estonian market. This
allows subcontractors to raise their prices, which puts pressure on general
contractors’ profit margins. We have been highlighting the fact that market
forces are undermining profitability since the second half of 2016. The
weakening of the gross margin is also attributable to the loss of the Swedish
subsidiary that incurred some interior work costs in the final stage of its
first construction contract which could not be sufficiently accurately
estimated in the new market. The performance of our Infrastructure segment
improved somewhat compared to the same period last year, its gross margin
rising to 3.9% (9M 2016: 3.7%). 

Administrative expenses for the first nine months of 2017 totalled 5,375
thousand euros. Compared with a year earlier, administrative expenses grew
substantially (9M 2016: 4,629 thousand euros), mainly through the termination
benefits paid to two board members of Nordecon AS that stepped down and the
council’s decision to increase the number of the company’s board members.
Despite changes in the composition of the board, structural streamlining, and
sustained investment in foreign markets which in the start-up phase is
inevitably accompanied by planned growth in administrative expenses, our
cost-control measures continued to produce good results and we were able to
keep administrative expenses below the target ceiling of 4% of revenue. The
ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) was 3.0% (9M
2016: 3.8%). 

Operating profit for the first nine months of 2017 amounted to 913 thousand
euros (9M 2016: 3,292 thousand euros). EBITDA was positive at 2,419 thousand
euros (9M 2016: 4,723 thousand euros). 

Finance income for the period amounted to 2,802 thousand euros (9M 2016: 336
thousand euros). A significant share of this resulted from the sale of our
investments in the joint venture Unigate OÜ and the subsidiaries Paekalda 2 OÜ,
Paekalda 3 OÜ, Paekalda 7 OÜ and Paekalda 9 OÜ, which generated a gain of 2,527
thousand euros. 

The Group’s exchange losses from adverse movements in the euro/Ukrainian
hryvnia exchange rate were similar to a year earlier. In the first nine months
of 2017, the Ukrainian currency weakened against the euro by around 9%, which
meant that Group entities whose functional currency is the hryvnia had to
restate their euro-denominated liabilities. Exchange losses reported in finance
costs totalled 247 thousand euros (9M 2016: 251 thousand euros). The same
movements in the exchange rate increased the translation reserve in equity by
259 thousand euros (9M 2016: 239 thousand euros) and the net effect of the
exchange differences on the Group’s net assets was a gain of 12 thousand euros
(9M 2016: a loss of 12 thousand euros). 

The Group’s net profit amounted to 2,716 thousand euros (9M 2016: 3,315
thousand euros), of which net profit attributable to owners of the parent,
Nordecon AS, was 2,978 thousand euros (9M 2016: 2,437 thousand euros). 

Cash flows

In the first nine months of 2017, operating activities produced a net cash
outflow of 8,241 thousand euros (9M 2016: a net outflow of 1,348 thousand
euros). Although cash receipts from customers exceeded cash paid to suppliers,
operating cash flow proved negative due to VAT paid and payments made to and
for employees. Operating cash flow continues to be strongly affected by the
fact that neither public nor private sector customers have the obligation to
make advance payments while the Group has to make prepayments to
subcontractors, materials suppliers, etc. In addition, cash inflow is reduced
by contractual retentions, which extend from 5 to 10% of the contract price and
are released at the end of the construction period only. 

Investing activities produced a net cash inflow of 4,627 thousand euros (9M
2016: an inflow of 86 thousand euros). Cash flows from investing activities
were strongly influenced by the sale of the investment in the joint venture
Unigate OÜ for 2,744 thousand euros and loan principal and interest of 1,461
thousand euros and 329 thousand euros respectively collected through the
transaction. Investments in property, plant and equipment and intangible assets
totalled 297 thousand euros (9M 2016: 170 thousand euros) and dividends
received amounted to 153 thousand euros (9M 2016: 153 thousand euros). Own
shares sold during the reporting period generated income of 153 thousand euros. 

Financing activities generated a net cash inflow of 1,902 thousand euros (9M
2016: an inflow of 2,224 thousand euros). Our financing cash flow is strongly
influenced by loan and finance lease transactions. Proceeds from loans received
amounted to 7,457 thousand euros, consisting of development loans received and
the use of overdraft facilities (9M 2016: 7,166 thousand euros). Loan
repayments totalled 720 thousand euros (9M 2016: 1,520 thousand euros)
consisting of scheduled repayments of long-term investment and development
loans. Finance lease payments decreased slightly, amounting to 1,758 thousand
euros (9M 2016: 1,831 thousand euros). Dividends paid in the first nine months
of 2017 totalled 2,488 thousand euros (9M 2016: 1,068 thousand euros). 

At 30 September 2017, the Group’s cash and cash equivalents totalled 8,062
thousand euros (30 September 2016: 7,288 thousand euros). Management’s
commentary on liquidity risks is presented in the chapter Description of the
main risks. 

Key financial figures and ratios

Figure/ratio for the period          9M 2017     9M 2016     9M 2015        2016
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue (EUR ‘000)                   174,909     133,570     113,553     183,329
Revenue change                         30.9%       17.6%       -6.1%         26%
Net profit (EUR ‘000)                  2,716       3,315       2,317       3,933
Net profit attributable to             2,978       2,437       2,482       3,044
 owners of the parent (EUR ‘000)                                                
Weighted average number of        30,913,031  30,756,728  30,756,728  30,756,728
 shares                                                                         
Earnings per share (EUR)                0.10        0.08        0.08        0.10
                                                                                
Administrative expenses to              3.1%        3.5%        3.0%        3.3%
 revenue                                                                        
Administrative expenses to              3.0%        3.8%        3.3%        3.3%
 revenue (rolling)                                                              
                                                                                
EBITDA (EUR ‘000)                      2,419       4,723       4,187       6,017
EBITDA margin                           1.4%        3.5%        3.7%        3.3%
Gross margin                            3.9%        6.4%        5.5%        6.0%
Operating margin                        0.5%        2.5%        2.5%        2.3%
Operating margin excluding gain         0.5%        2.4%        2.3%        2.2%
 on asset sales                                                                 
Net margin                              1.6%        2.5%        2.0%        2.1%
Return on invested capital              6.5%        6.8%        5.0%        8.5%
Return on equity                        7.2%        9.0%        6.2%       10.6%
Equity ratio                           29.3%       33.2%       35.9%       28.6%
Return on assets                        2.4%        3.3%        2.3%        4.2%
Gearing                                31.6%       28.3%       33.4%       16.7%
Current ratio                           1.04        1.05        1.07        1.20
                                                                                
As at                                30 Sept     30 Sept     30 Sept      31 Dec
                                        2017        2016        2015        2016
--------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR ’000)                142,553     133,846      76,261     131,335
--------------------------------------------------------------------------------


Revenue change = (revenue for the    Operating margin excluding gain on asset   
 reporting period / revenue for the   sales = ((operating profit or loss – gain 
 previous period) – 1 * 100           on sales of non-current assets – gain on  
Earnings per share (EPS) = net        sales of real estate) / revenue) * 100    
 profit or loss attributable to      Net margin = (net profit or loss for the   
 owners of the parent / weighted      period / revenue) * 100                   
 average number of shares            Return on invested capital = ((profit or   
 outstanding                          loss before tax + interest expense) / the 
Administrative expenses to revenue    period’s average (interest-bearing        
 = (administrative expenses /         liabilities + equity)) * 100              
 revenue) * 100                      Return on equity = (net profit or loss for 
Administrative expenses to revenue    the period / the period’s average total   
 (rolling) = (past four quarters’     equity) * 100                             
 administrative expenses / past      Equity ratio = (total equity / total       
 four quarters’ revenue) * 100        liabilities and equity) * 100             
EBITDA = operating profit or loss +  Return on assets = (net profit or loss for 
 depreciation and amortisation +      the period / the period’s average total   
 impairment losses on goodwill        assets) * 100                             
EBITDA margin = (EBITDA / revenue)   Gearing = ((interest-bearing liabilities – 
 * 100                                cash and cash equivalents) /              
Gross margin = (gross profit or       (interest-bearing liabilities + equity)) *
 loss / revenue) * 100                100                                       
Operating margin = (operating        Current ratio = total current assets /     
 profit or loss / revenue) * 100      total current liabilities                 
--------------------------------------------------------------------------------



Performance by geographical market

In the first nine months of 2017, Nordecon earned around 5% of its revenue
outside Estonia, compared with 7% in the same period last year. In terms of
foreign markets, the strongest revenue contributor was Sweden where we
completed two apartment buildings and continued the design and construction of
a third, an 8-floor apartment building. The share of our Ukrainian revenues and
business volumes decreased somewhat compared with a year earlier: during the
period, we provided services under two building construction contracts. Our
Finnish revenues resulted from concrete works in the building construction
segment. 

         9M 2017  9M 2016  9M 2015  2016
----------------------------------------
----------------------------------------
Estonia      95%      93%      96%   93%
Sweden        3%       4%       0%    4%
Ukraine       1%       2%       3%    4%
Finland       1%       1%       1%    1%

Geographical diversification of the revenue base is a consciously deployed
strategy by which we mitigate the risks resulting from excessive reliance on
one market. However, conditions in some of our selected foreign markets are
also volatile and have a strong impact on our current results. Increasing the
contribution of foreign markets is one of Nordecon’s strategic targets. Our
vision of the Group’s foreign operations is described in the chapter Outlooks
of the Group’s geographical markets. 



Performance by business line

Segment revenues

We strive to maintain the revenues of our operating segments (Buildings and
Infrastructure) in balance as this helps disperse risks and provides better
opportunities for continuing construction operations in more challenging
circumstances, for example when the operating volumes of a sub-segment decline
sharply. 

Nordecon’s revenue for the first nine months of 2017 amounted to 174,909
thousand euros, a roughly 31% increase on the 133,570 thousand euros generated
in the first nine months of 2016. Although revenue increased in both the
Buildings and the Infrastructure segment, the main growth driver was the
Buildings segment where growth was underpinned by a rise in the volume of
contracts secured from the private sector. The downturn in infrastructure
construction, which is affecting the entire Estonian construction market (and
the Group’s chosen strategy), has also left its mark on our revenue structure. 

In the first nine months of 2017, our Buildings segment and Infrastructure
segment generated revenue of 130,618 thousand euros and 42,303 thousand euros
respectively. The corresponding figures for the same period in 2016 were 96,647
thousand euros and 34,923 thousand euros (see note 8). Our order book has a
similar structure: at the end of the period, 70% of contracts secured but not
yet performed was attributable to the Buildings segment (9M 2016: 78%). 

Operating segments*  9M 2017  9M 2016  9M 2015  2016
----------------------------------------------------
----------------------------------------------------
Buildings                75%      72%      61%   73%
Infrastructure           25%      28%      39%   27%


* In the Directors’ report, projects have been allocated to operating segments
based on their nature (i.e., building or infrastructure construction). In the
segment reporting presented in the financial statements, allocation is based on
the subsidiaries’ main field of activity (as required by IFRS 8 Operating
Segments). In the financial statements, the results of a subsidiary that is
primarily engaged in infrastructure construction are presented in the
Infrastructure segment. In the Directors’ report, the revenues of such a
subsidiary are presented based on their nature. The differences between the two
reports are not significant because in general Group entities specialise in
specific areas except for the subsidiary Nordecon Betoon OÜ that is involved in
both building and infrastructure construction. The figures for the parent
company are allocated in both parts of the interim report based on the nature
of the work. 



Sub-segment revenues

In the Buildings segment, the revenue contributions of all sub-segments were
quite similar. Only the revenue of the apartment buildings sub-segment, where
we earned most of our revenue as a general contractor, was slightly larger than
the rest. In Estonia, a substantial share of our apartment building projects is
located in Tallinn. During the period under review, the largest projects were
the Meerhof 2.0 apartment building complex at Pirita tee 20a and apartment
buildings at Sõjakooli 12 (phase 2) and Virbi 10. The contribution of foreign
markets sustained growth. In Ukraine, we continued to build a residential
quarter in the city of Brovary in the Kiev region. In Sweden, we completed two
apartment buildings and continued the design and construction of a third, an
8-floor apartment building, in Stockholm. 

We continued work on our own housing development projects (reported in the
apartment buildings sub-segment) in Tartu and Tallinn. In the Tammelinn project
in Tartu, we completed phase 5, which consists of a four-floor building with 24
apartments, continued work on phase 6 and made preparations for launching the
construction of phase 7 (www.tammelinn.ee). In Tallinn, we completed the fifth
and last terraced house in our Magasini 29 development project
(www.magasini.ee) and two apartment buildings with a total of 30 apartments in
Hane street. The period’s housing development revenues totalled 4,431 thousand
euros (9M 2016: 3,012 thousand euros). In carrying out development activities,
we monitor closely potential risks in the housing development market that stem
from rapid growth in the supply of new housing and growth in input prices. 

The revenues of the commercial buildings sub-segment grew considerably compared
with the first nine months of 2016. We completed the renovation of the
machinery hall of the historical Luther furniture factory into a modern office
building and the construction of the office and commercial complex Viimsi
Äritare. We continued to build an office building at Lõõtsa 12, the Öpiku B
building and a multi-storey car park at Lõõtsa 11 in Ülemiste City and the
Martens house in Pärnu. Based on our order book, we expect the commercial
buildings sub-segment to post year-on-year revenue growth at the year-end. 

The revenues of the industrial and warehouse facilities sub-segment grew year
on year. The period’s largest projects were the construction of Harmet’s
production and warehouse facilities at Kumna, near Tallinn, a co-generation
plant at Kehra, a cattle shed complex at Kogula, and the Metsä Wood plywood
factory in Pärnu. 

The revenue contribution of the public buildings sub-segment decreased compared
with a year earlier. The revenues of this sub-segment have been strongly
influenced by growth in the state’s investment in national defence. During the
period, we delivered to the customers the building of Ugala Theatre in
Viljandi, the Lintsi warehouse complex, and a depot, infrastructure for
armoured vehicles, a canteen and a barracks at the Tapa military base. We began
building an academic building for the Estonian Academy of Security Sciences. 

Revenue breakdown in the Buildings segment  9M 2017  9M 2016  9M 2015  2016
---------------------------------------------------------------------------
Apartment buildings                             31%      32%      20%   34%
Commercial buildings                            24%      15%      56%   16%
Industrial and warehouse facilities             23%      22%      11%   20%
Public buildings                                22%      31%      13%   30%

For a long time, the main revenue source in the Infrastructure segment has been
road construction and maintenance, which posted 17% year on year revenue growth
in the first nine months of 2017 although its contribution to the
Infrastructure segment’s revenues decreased somewhat. In contrast to two
previous years, when most of the sub-segment’s revenues resulted from small or
medium-sized reconstruction or rehabilitation projects, this year we have been
working on four major contracts: the construction of a 2+1 road (a road with
passing lanes) on the Ääsmäe-Kohatu section of the Tallinn-Pärnu-Ikla road
which was secured at the end of 2016 and the reconstruction of the Haabersti
intersection in Tallinn, the construction of a 2+1 road on the
Valmaotsa–Kärevere section of the Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa road, and the
reconstruction of a section of the Tallinn ring road (km 0.6-2.8) which were
secured in 2017. We continued to render road maintenance services in Järva and
Hiiu counties and the Keila and Kose maintenance areas in Harju county. A
substantial share of the period’s revenues also resulted from forest road
improvement services provided to the State Forest Management Centre. 

The contracts secured by the environmental engineering and other engineering
(utility network construction) sub-segments are small and significant growth of
the sub-segments’ revenues is unlikely. At the date of release of this report,
there is no sign of any major hydraulic engineering projects to be announced
and demand for other complex and large-scale engineering work also tends to be
irregular. 

Revenue breakdown in the Infrastructure segment  9M 2017  9M 2016  9M 2015  2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Road construction and maintenance                    84%      86%      82%   86%
Other engineering                                    12%       9%      13%    9%
Environmental engineering                             4%       5%       4%    5%
Specialist engineering (including hydraulic           0%       0%       1%    0%
 engineering)                                                                   



Order book

At 30 September 2017, the Group’s order book (backlog of contracts signed but
not yet performed) stood at 142,553 thousand euros, 7% up on a year ago. In the
third quarter, we secured new contracts of 66,371 thousand euros. 

As at                  30 Sept 2017  30 Sept 2016  30 Sept 2015  31 Dec 2016
----------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR ‘000)       142,553       133,846        76,261      131,335

At the reporting date, contracts secured by the Buildings segment and the
Infrastructure segment accounted for 70% and 30% of the Group’s order book
respectively (30 September 2016: 78% and 22% respectively). 

Compared with the same period in 2016, the order book of the Buildings segment
decreased by around 5%. The order books of the public buildings and the
apartment buildings sub-segments declined at a similar rate. Despite that, the
order book of the apartment buildings sub-segment is the second-largest after
that of the commercial buildings sub-segment. The order book of the apartment
buildings sub-segment is influenced by large contracts secured in 2016 for the
construction of the Meerhof 2.0 apartment building complex at Pirita tee 20a
and apartment buildings at Sõjakooli 12 in Tallinn and five apartment buildings
in the city of Brovary in Kiev region in Ukraine. In 2017, we have increased
our order book with contracts for the construction of an eight-floor apartment
building (Väsby Terrass) in Sweden and the design and construction of three
apartment buildings at Kakumäe in Tallinn. The largest contracts in the order
book of the public buildings sub-segment are the construction of an academic
building for the Estonian Academy of Security Sciences and the Abja Health
Centre building which were secured in the third quarter of 2017. The order
books of the commercial buildings and the industrial and warehouse facilities
sub-segments have increased substantially, the first primarily through the
contracts for the construction of a multi-storey car park at Sepise 8 in
Ülemiste City and the design and construction of a 14-floor commercial and
residential building at Mustamäe tee 3 in the WoHo quarter in Tallinn. The
sub-segment’s order book has also grown through the contract for the
construction of a 7-floor office building in the Unit City innovation park in
Kiev, which was signed in the third quarter. In the first quarter of 2017, we
secured a contract for building a plywood factory for Metsä Wood in Pärnu,
which increased the order book of the industrial and warehouse facilities
sub-segment. Orders placed by the agricultural sector have increased as well. 

Compared with a year ago, the order book of the Infrastructure segment has
grown by around 45%. Most of the increase is attributable to the road
construction and maintenance sub-segment whose order book accounts for 91% of
the segment’s order book. The largest projects in the road construction order
book are the contracts signed in 2017 for the reconstruction of the Haabersti
intersection in Tallinn, the reconstruction of a section of the Tallinn ring
road (km 0.6-2.8) and the construction of a 2+1 road on the Valmaotsa–Kärevere
section of the Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa road. We continue to provide road
maintenance services in four road maintenance areas: Keila, Järva, Hiiu, and
Kose. The order book of the environmental engineering sub-segment has been
supplemented with a contract for the construction of a water treatment plant in
Kiev, Ukraine. According to our projections, in 2017 public investments will
not increase substantially. Nevertheless, based on our order book as at the
reporting date we expect that in 2017 the revenue of the Infrastructure segment
will grow slightly compared to 2016 (for further information, see the Business
risks section of the chapter Description of the main risks). 

Based on the size of the Group’s order book and known developments in our
selected markets, we project year-on-year revenue growth for 2017. In an
environment of stiff competition, we try to avoid taking unjustified risks
whose realisation in the contract performance phase would have an adverse
impact on our results. Despite this, where suitable opportunities arise, we
strive to counteract market-triggered margin compression by increasing the
portfolio. Our preferred policy is to keep fixed costs under control and
monitor market developments. 

Between the reporting date (30 September 2017) and the date of release of this
report, Group companies have secured additional construction contracts in the
region of 35,060 thousand euros. 



People

Employees and personnel expenses

In the first nine months of 2017, the Group (the parent and the subsidiaries)
employed, on average, 739 people including 425 engineers and technical
personnel (ETP). The number of employees, particularly the ETP staff, has
increased year on year by around 9% in connection with growth in the Group’s
business operations. 

Average number of the Group’s employees (at the parent and the subsidiaries)

               9M 2017  9M 2016  9M 2015  2016
----------------------------------------------
----------------------------------------------
ETP                425      374      357   381
Workers            314      305      342   303
Total average      739      679      699   684

Our personnel expenses for the first nine months of 2017 including all taxes
totalled 16,343 thousand euros (9M 2016: 14,898 thousand euros), a roughly 10%
increase year on year. The growth in personnel expenses is mainly attributable
to a larger headcount. 

The service fees of the members of the council of Nordecon AS for the first
nine months of 2017 amounted to 120 thousand euros and associated social
security charges totalled 40 thousand euros (9M 2016: 145 thousand euros and 48
thousand euros respectively). 

The service fees of the members of the board of Nordecon AS amounted to 923
thousand euros and associated social security charges totalled 272 thousand
euros (9M 2016: 480 thousand euros and 158 thousand euros respectively). The
figures include termination benefits of 550 thousand euros paid to two board
members in the third quarter and associated social security charges of 182
thousand euros (9M 2016: nil euros). In addition, the board’s compensation has
grown because the number of board members has increased. 



Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following
productivity and efficiency indicators, which are based on the number of
employees and personnel expenses incurred: 

                                                9M 2017  9M 2016  9M 2015   2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Nominal labour productivity (rolling), (EUR       308.1    245.1    217.5  268.0
 ‘000)                                                                          
Change against the comparative period             25.7%    12.7%    -0.6%    27%
                                                                                
Nominal labour cost efficiency (rolling),          10.3      8.2      8.2    9.0
 (EUR)                                                                          
Change against the comparative period             24.8%     0.6%     9.8%  12.8%


Nominal labour productivity (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past   
 four quarters’ average number of employees)                                    
Nominal labour cost efficiency (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
 four quarters’ personnel expenses)                                             
--------------------------------------------------------------------------------

The Group’s nominal labour productivity and labour cost efficiency increased
year on year, mainly through revenue growth (see the section Employees and
personnel expenses). 



Description of the main risks

Business risks

The main factors which affect the Group’s business volumes and profit margins
are competition in the construction market and changes in the demand for
construction services. 

Competition continues to be stiff in all segments of the construction market
and in 2017 public investment is not expected to grow substantially compared
with 2016. Thus, builders’ bid prices are under strong competitive pressure in
a situation where the prices of construction inputs have been trending upwards
moderately but consistently for several quarters. Bidders include not only
rival general contractors but also former subcontractors. This is mainly
attributable to the state and local governments’ policy to keep the
qualification requirements of public procurement tenders low, which sometimes
results in the sacrifice of quality and adherence to deadlines to the lowest
possible price. We acknowledge the risks inherent in the performance of
contracts signed in an environment of stiff competition and rising input
prices. Securing a long-term construction contract at an unreasonably low price
in a situation where input prices cannot be lowered noticeably and competition
is tough is risky because negative developments in the economy may quickly
render the contract onerous. In setting our prices in such an environment, we
focus on ensuring a reasonable balance of contract performance risks and tight
cost control. 

Demand for construction services continues to be strongly influenced by the
volume of public investment, which in turn depends on the co-financing received
from the EU structural funds. Total support allocated to Estonia during the
current EU budget period (2014-2020) amounts to 5.9 billion euros. Although the
amount exceeds the figure for the previous financial framework, the amounts
earmarked for construction work are substantially smaller than in the previous
budget period. Projects supported by the EU during the 2014-2020 financial
framework began to have some impact on the construction sector in the second
half of 2016 and in the following years the process is expected to accelerate. 

In the light of the above factors, we see some opportunities for achieving
year-on-year business growth in 2017 and 2018: business growth in Estonia is
also supported by positive developments in our selected foreign markets. Our
action plan foresees flexible resource allocation aimed at finding more
profitable contracts and performing them effectively. According to its business
model, Nordecon operates in all segments of the construction market. Therefore,
we are somewhat better positioned than companies that operate in one narrow
(and in the current market situation particularly some infrastructure) segment. 

Our business is also influenced by seasonal changes in weather conditions,
which have the strongest impact on infrastructure construction where a lot of
work is done outdoors (road and port construction, earthwork, etc.). To
disperse the risk, we secure road maintenance contracts that generate
year-round business. Our strategy is to counteract the seasonality of
infrastructure operations with building construction that is less exposed to
seasonal fluctuations. Our long-term goal is to be flexible and keep our two
operating segments in relative balance (see also the chapter Performance by
business line). Where possible, our entities implement different technical
solutions that allow working efficiently also in changeable conditions. 

Operational risks

To manage their daily construction risks, Group companies purchase contractors’
all risks insurance. Depending on the nature of the project and the requests of
the customer, both general frame agreements and special, project-specific
insurance contracts are used. In addition, as a rule, subcontractors are
required to secure performance of their obligations with a bank guarantee
provided to a Group company or the Group retains part of the amount due until
the contract has been completed. To remedy construction deficiencies which may
be detected during the warranty period, Group companies create warranty
provisions based on their historical experience. At 30 September 2017, the
Group’s warranty provisions (including current and non-current ones) totalled
1,085 thousand euros (30 September 2016: 1,117 thousand euros). 

In addition to managing the risks directly related to construction operations,
in recent years we have also sought to mitigate the risks inherent in
preliminary activities. In particular, we have focused on the bidding process,
i.e., compliance with the procurement terms and conditions, and budgeting. The
errors made in the planning stage are usually irreversible and, in a situation
where the price is contractually fixed, may result in a direct financial loss. 

Financial risks

Credit risk

During the period, we recognised credit losses of 37 thousand euros. A year
earlier, credit losses totalled 506 thousand euros, comprising impairment
losses on trade receivables of 97 thousand euros and impairment losses on other
receivables of 409 thousand euros. The overall credit risk exposure of
receivables is low because the solvency of prospective customers is evaluated,
the share of public sector customers is large, and customers’ settlement
behaviour is consistently monitored. The main indicator of the realisation of
credit risk is settlement default that exceeds 180 days along with no activity
on the part of the debtor that would confirm the intent to settle. 

Liquidity risk

The Group remains exposed to higher than usual liquidity risk. At the reporting
date, the Group’s current assets exceeded its current liabilities 1.04-fold (30
September 2016: 1.05-fold). The key factor which influences the current ratio
is the classification of the Group’s loans to its Ukrainian associates as
non-current assets and the banks’ general policy not to refinance
interest-bearing liabilities (particularly overdrafts) for a period exceeding
twelve months. 

Because the political and economic situation in Ukraine is still complicated,
we believe that the Group’s Ukrainian investment properties cannot be realised
in the short term. Accordingly, at the reporting date the Group’s loans to its
Ukrainian associates of 8,867 thousand euros were classified as non-current
assets. 

For better cash flow management, we use overdraft facilities and factoring by
which we counter the mismatch between the settlement terms agreed with
customers and subcontractors. Under IFRS EU, borrowings have to be classified
into current and non-current based on contract terms in force at the reporting
date. As at 30 September 2017, the Group’s short-term borrowings totalled
21,525 thousand euros, including factoring liabilities of 5,000 thousand euros.
Based on our prior experience with banks, out of the above amount contracts of
13,759 thousand euros will be extended when their maturity dates arrive. 

At the reporting date, the Group’s cash and cash equivalents totalled 8,062
thousand euros (30 September 2016: 7,288 thousand euros). 

Interest rate risk

Our interest-bearing liabilities to banks have both fixed and floating interest
rates. Finance lease liabilities have mainly floating interest rates. The base
rate for most floating-rate contracts is EURIBOR. During the period,
interest-bearing borrowings grew by 4,018 thousand euros year on year.
Factoring liabilities increased whereas loan and finance lease liabilities
decreased slightly (see also the section Liquidity risk). At 30 September 2017,
interest-bearing borrowings totalled 29,011 thousand euros (30 September 2016:
24,993 thousand euros). Interest expense for the first nine months of 2017
amounted to 487 thousand euros (9M 2016: 501 thousand euros). 

The main source of interest rate risk is a possible rise in the variable
component of floating interest rates (EURIBOR, EONIA or the creditor’s own base
rate). In the light of the Group’s relatively heavy loan burden, this would
cause a significant rise in interest expense, which would have an adverse
impact on profit. We mitigate the risk by pursuing a policy of entering, where
possible, into fixed-rate contracts when the market interest rates are low. As
regards loan products offered by banks, observance of the policy has proved
difficult and most new contracts have a floating interest rate. We have entered
into a derivative contract to manage the risks resulting from changes in the
interest rates of the finance lease contract for the acquisition of a new
asphalt concrete plant. 

Currency risk

As a rule, the prices of construction contracts and subcontracts are fixed in
the currency of the host country, i.e., in euros (EUR), Ukrainian hryvnias
(UAH), and Swedish kronas (SEK). 

The exchange rate of the hryvnia has been unstable because the political and
economic environment in Ukraine continues to be complicated due to the conflict
between Ukraine and Russia which broke out at the beginning of 2014. Moreover,
at the beginning of 2015 the National Bank of Ukraine decided to discontinue
determining the national currency’s indicative exchange rate. In the first nine
months of 2017, the hryvnia weakened against the euro by around 9%. For our
Ukrainian subsidiaries, this meant additional foreign exchange losses from the
translation of their euro-denominated loans into the local currency. Relevant
exchange losses totalled 247 thousand euros (9M 2016: 251 thousand euros).
Exchange gains and losses on financial instruments are recognised in Finance
income and Finance costs respectively. Translation of receivables and
liabilities from operating activities did not give rise to any exchange gains
or losses. 

Our Ukrainian and non-Ukrainian entities’ reciprocal receivables and
liabilities which are related to the construction business and denominated in
hryvnias do not give rise to exchange losses. Nor do the loans provided to the
Ukrainian associates in euros give rise to exchange losses that ought to be
recognised in the Group’s accounts. 

Due to movements in the Swedish krona/euro exchange rate in the first nine
months of 2017, translation of operating receivables and payables resulted in
an exchange loss of 8 thousand euros (9M 2016: an exchange loss of 5 thousand
euros). The exchange loss has been recognised in Other operating expenses. 

We have not acquired derivatives to hedge currency risk.



Outlooks of the Group’s geographical markets

Estonia

Processes and developments characterising the Estonian construction market

  -- At the end of 2017 and in 2018, public investment should grow slightly.
     However, it is still unclear for companies in which segments of the
     construction market and to what extent the state will be able to realise
     its investment plans. Although in the 2014-2020 EU budget period the
     support allocated to Estonia will increase to 5.9 billion euros (2007-2013:
     4.6 billion euros), the portion that will influence the construction market
     will not increase. Instead, compared with the previous period, there will
     be a rise in allocations to intangible areas.
  -- In the context of the market in general, investments made by the largest
     public sector customers (e.g., state-owned real estate company Riigi
     Kinnisvara AS and the National Road Administration) which will reach
     signature of a construction contract in 2017 will not increase
     substantially. The Ministry of Defence has been a positive exception for
     builders as its needs and activity in carrying out new procurement tenders
     and placing orders through a single agency, the Centre for Defence
     Investment, have made a significant contribution to market revival. Hence,
     the Estonian construction market as a whole (particularly infrastructure
     construction segments) will remain in relative stagnation. So far, the
     situation has been mitigated by the private sector’s buoyant investment in
     building construction but the latest developments reflect a certain
     slowdown also in the latter.
  -- The long and painful process of construction market consolidation will
     continue, albeit slowly. In particular, this applies to general contracting
     in building construction where the number of medium-sized general
     contractors (annual turnover of around 15-40 million euros) is too large.
     Based on the experience of the last major crisis it is likely that in an
     environment of stiff competition and rising input prices some general
     contractors may run into difficulties which will be passed on to several
     other market participants.
  -- Competition remains stiff across the construction market, intensifying in
     different segments in line with market developments. The rise in the
     average number of bidders for a contract reflects this. It is clear that in
     the new environment of rising input prices that has emerged in the past
     year, efficiency is the key to success. Regrettably, the number of
     materials producers, suppliers, and subcontractors that are trying to
     survive or succeed in a difficult environment by dishonest means, e.g., by
     supplying goods with concealed defects or considerably lower quality than
     the one recorded in the product certificate, has increased quite rapidly.
     If the trend continues, both construction service providers and
     end-customers will have to apply strict and thorough quality control
     measures to make sure that the outcome meets their expectations. Unfair
     competition is putting visible pressure on prices and the quality of the
     construction service. Unfortunately, the problem is also underpinned by the
     customers’ (including state institutions’ and state-owned companies’)
     increasing tendency to lower the bidders’ qualification requirements and
     prioritise quality more on paper than in practice.
  -- In new housing development, the success of a project depends on the
     developer’s ability to control the input prices included in its business
     plan and set sales prices that are affordable for prospective buyers.
     Despite the market situation, the housing market sustained growth also in
     the first nine months of 2017, accounting for a somewhat disproportionately
     large share of the total construction market and thus amplifying associated
     risks.
  -- There is a growing contrast between the stringent terms of public
     contracts, which require the builder to agree to extensive obligations,
     strict sanctions, various financial guarantees, long settlement terms,
     etc., and the modest participation requirements. Lenient qualification
     requirements and the precondition of making a low bid have made it
     relatively easy for an increasing number of builders to win a contract but
     have heightened the risks taken by customers in terms of funding, deadlines
     and quality during the contract performance phase and the subsequent
     warranty period.
  -- The past year has brought a rise in the prices of construction inputs,
     particularly in building construction. At first, general contractors tried
     to absorb the cost increase by making margin concessions but their capacity
     for doing this has been practically exhausted. The construction market
     includes an increasing number of areas where changes in the environment
     (including materials producers’ rapid and successful entry into foreign
     markets) may trigger a sharp price increase. The rise in housing
     construction has lengthened the supply terms of various essential materials
     and services considerably, making it impossible to carry out all processes
     in the former optimistic timeframes. As a result, activities require more
     extensive planning or may need to be postponed.
  -- The persisting shortage of skilled labour (including project and site
     managers) is restricting companies’ performance capacities, affecting
     different aspects of the construction process, including quality. Labour
     migration to the Nordic countries will remain steady and the number of job
     seekers who return to the Estonian construction market is not likely to
     increase considerably. All of the above sustains pressure for a wage
     increase, particularly in the category of the younger and less experienced
     workforce whose mobility and willingness to change jobs is naturally
     higher.

Ukraine

In Ukraine, we offer general contracting and project management services to
private sector customers in the segment of building construction. Political and
economic instability continues to restrict the adoption of business decisions
but construction activity in Kiev and the surrounding area has not halted. In
2017, we will continue our Ukrainian operations primarily in the Kiev region
but the preparations made in western Ukraine are also bearing fruit: in
October, we signed a large-scale contract in Lviv. Based on our order book, we
expect that in 2017 our operating volumes will remain at a level comparable to
2016. Despite the military conflict in eastern Ukraine, for Nordecon the market
situation has not deteriorated compared with a year or two ago. Hard times have
reduced the number of inefficient local (construction) companies and when the
economy normalises we will have considerably better prospects for increasing
our operations and profitability. The Ukrainian government’s recent crackdown
on cash-in-hand work is definitely a step in the right direction, which in the
long term should improve our position in the Ukrainian construction market. We
assess the situation in the Ukrainian market regularly and critically and are
ready to restructure our operations as and when necessary. Should the crisis in
eastern Ukraine spread (which at the date of release of this report is highly
unlikely), we can suspend our operations immediately. We continue to seek
opportunities for exiting our two real estate projects, which have been put on
hold, or signing a construction contract with a prospective new owner. 

Finland

In Finland, we have provided mainly subcontracting services in the concrete
work segment but, based on experience gained, have started preparations for
expanding into the general contracting market. The local concrete work market
allows competing for projects where the customer wishes to source all concrete
works from one reliable partner. Our policy is to maintain a rational approach
and avoid taking excessive risks. 

Sweden

We entered the Swedish market in July 2015, when we acquired a 100% stake in
SWENCN AB, a company registered in the Kingdom of Sweden. In the Swedish
market, we intend to offer mainly the construction of residential and
non-residential buildings, particularly in central Sweden. On gaining
experience in the new market, we have prioritised quality and the observance of
deadlines and have therefore accepted lower profitability. As regards our
longer-term goals and the plan to build a viable and strong organisation that
would compete successfully in the Swedish market, we are positive about the
developments so far and see potential for sustaining business growth and
operating profitably in a large market when we have been able to stabilise
order book growth at the desired level. 



Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core
business is construction project management and general contracting in the
buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in
Estonia, Ukraine, Finland and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a
company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of
the Group in 2016 was 183 million euros. Currently Nordecon Group employs close
to 740 people. Since 18 May 2006 the company's shares have been quoted in the
main list of the NASDAQ OMX Tallinn Stock Exchange. 


         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Head of Investor Relations
         Tel: +372 6272 022
         Email: [email protected]
         www.nordecon.com