Börsiteade
Nordecon AS
LEI kood
48510000D8HSLK854I81
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Ehitus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Juhtkonna vaheteadaanne või kvartaalne finantsaruanne
Teate ID
6098
Manused
Esitamise kuupäev ja aeg
11.05.2017 16:30:00
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
2017. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
Teade
Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2017. aasta I kvartali konsolideeritud
finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust
oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste
riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ
Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 31.03.2017 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 5 917 9 786
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 26 680 21 055
Ettemaksed 1 835 1 644
Varud 25 480 22 992
Käibevara kokku 59 912 55 477
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 540 1 640
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 932 10 816
Kinnisvarainvesteeringud 4 929 4 929
Materiaalne põhivara 11 503 11 111
Immateriaalne põhivara 14 622 14 623
Põhivara kokku 43 552 43 145
VARA KOKKU 103 464 98 622
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 504 6 297
Võlad hankijatele 29 935 29 811
Muud võlad 6 318 5 389
Ettemaksed 4 860 4 128
Eraldised 723 753
Lühiajalised kohustused kokku 59 340 46 378
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 6 145 13 102
Võlad hankijatele 119 98
Muud võlad 96 117
Eraldised 897 881
Pikaajalised kohustused kokku 7 257 14 198
KOHUSTUSED KOKKU 66 597 60 576
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 19 720 19 720
Omaaktsiad -1 550 -1 550
Ülekurss 564 564
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 600 1 549
Jaotamata kasum 12 004 13 091
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 34 892 35 928
Mittekontrolliv osalus 1 975 2 118
OMAKAPITAL KOKKU 36 867 38 046
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 103 464 98 622
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000 3k 2017 3k 2016 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 41 604 27 731 183 329
Müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu -40 980 -26 578 -172 350
Brutokasum 624 1 153 10 979
Turunduskulud -113 -103 -413
Üldhalduskulud -1 457 -1 292 -6 106
Muud äritulud 42 41 362
Muud ärikulud -88 -12 -614
Ärikasum (kahjum) -992 -213 4 208
Finantstulud 103 124 463
Finantskulud -169 -439 -1 088
Finantstulud ja –kulud kokku -66 -315 -625
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum 47 119 609
Maksustamiseelne kasum (kahjum) -1 011 -409 4 192
Tulumaks -75 0 -259
Puhaskasum (kahjum) -1 086 -409 3 933
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed
puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 51 288 191
Kokku muu koondkasum 51 288 191
Kokku koondkasum (kahjum) -1 035 -121 4 124
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -1 087 -570 3 044
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 161 889
Kokku puhaskasum (kahjum) -1 086 -409 3 933
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -1 036 -282 3 235
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 161 889
Kokku koondkasum (kahjum) -1 035 -121 4 124
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte
aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,04 -0,02 0,10
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,04 -0,02 0,10
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000 3k 2017 3k 2016
----------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt1 45 609 29 588
Maksed hankijatele2 -46 567 -27 505
Makstud käibemaks -1 018 -951
Maksed töötajatele ja töötajate eest -4 596 -3 950
Makstud tulumaks -75 0
Netorahavoog äritegevusest -6 647 -2 818
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -33 -103
Immateriaalse põhivara soetamine -2 0
Materiaalse põhivara müük 0 28
Antud laenud -21 -18
Antud laenude laekumised 20 2
Saadud dividendid 147 3
Saadud intressid 27 0
Netorahavoog investeerimistegevusest 138 -88
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 3 430 1 562
Saadud laenude tagasimaksed -19 -201
Kapitalirendi maksed -480 -395
Makstud intressid -147 -158
Makstud dividendid -144 0
Netorahavoog finantseerimistegevusest 2 640 808
Rahavoog kokku -3 869 -2 098
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 9 786 6 332
Valuutakursimuutused 0 2
Raha jäägi muutus -3 869 -2 098
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 5 917 4 236
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2017. aasta I kvartalis oli 624 tuhat eurot (I
kvartal 2016: 1 153 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 1,5% (I
kvartal 2016: 4,2%). Järjest tihedamaks muutuvates konkurentsitingimustes on
Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Turumuutustest
tingitud tugevale survele kasumlikkuse osas juhtis Kontserni juhtkond
tähelepanu juba ka 2016. aastal. Aruandeperioodi kasum teeniti hoonete ehituse
segmendis, kus aga marginaalid vähenesid tuntavalt võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga moodustades 4,1% (I kvartal 2016: 10,7%). Kasumlikkuse vähenemine on
osaliselt tingitud ka Kontserni Rootsi tütarettevõtte kahjumist seonduvalt
esimese sõlmitud lepingu alusel rajatud hoone lõpufaasis ilmnenud kuludega,
mida ei suudetud piisavalt ette näha uuele turule sisenedes. Ootuspäraselt
tagasihoidlik oli rajatiste segmendi tulemus, kuigi võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on segmendi kahjumlikkus vähenenud. Segmendi kahjumi peamiseks
põhjuseks on talviste oma jõududega teostatavate tööde (suuremahulised
pinnasetööd) puudumine ning segmendi suur püsikulude katmata osa.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2017. aasta I kvartalis 1 457 tuhat eurot.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud mõnevõrre kasvanud (I
kvartal 2016: 1 292 tuhat eurot), kuid 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal
müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades
3,2 % (I kvartal 2016: 3,6%). Vaatamata tehtud muutustele Kontserni struktuuris
ning jätkuvale panustamisele välisturgudel, millega paratamatult kaasneb ka
planeeritud üldhalduskulude kasv käivitusperioodil, on kulude kasvu piiravad
meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud
alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Kontserni ärikahjumiks kujunes 2017. aasta I kvartalis 992 tuhat eurot (I
kvartal 2016: kahjum 213 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline
ärikahjum (EBITDA) moodustas 503 tuhat eurot (I kvartal 2016: kasum 233 tuhat
eurot).
Aruandeperioodil püsis Ukraina grivna euro suhtes suhteliselt stabiilne ning
Kontsern kajastas euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest
kursikahjumeid oluliselt väiksemas suurusjärgus kui eelmise aasta võrreldaval
perioodil. Ligikaudu 1,9% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat
arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste
ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 49
tuhat eurot (I kvartal 2016: 291 tuhat eurot).
Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 086 tuhat eurot (I kvartal 2016: kahjum 409
tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv
puhaskahjumi osa moodustas 1 087 tuhat eurot (I kvartal 2016: kahjum 570 tuhat
eurot).
Kontserni rahavood
2017. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -6 647 tuhat eurot (I
kvartal 2016: -2 818 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse
rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja
ettevalmistused aktiivsema, eelkõige rajatiste, ehitusperioodi alustamiseks II
kvartalis hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Lisaks
mõjutab äritegevuse rahavoogu ostjate ja tarnijate maksetähtaegade erinevus
ning ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes
situatsioonis, kus Kontsernil tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele,
materjalide soetamisel, jne. Kontsern tegeleb igapäevaselt tellijate ja
allhankijate maksetähtaegade ühtlustamisega ning kasutab selleks peamiselt
faktooringut. Lisaks müügiarvete faktoorimisele on Kontsern sõlminud
ostufaktooringu raamlepingu, mille raames on võimalik allhankijatel, kellel
puudub finantseerimisasutustest faktooringlimiidi taotlemiseks piisav
krediidivõimekus, kasutada Kontserni limiiti.
Investeerimistegevuse rahavoog 2017. aasta I kvartalis oli 138 tuhat eurot (I
kvartal 2016: -88 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse
põhivara investeeringud summas 33 tuhat eurot (I kvartal 2016: 103 tuhat eurot)
ning saadud dividendid, mis moodustasid 147 tuhat eurot (I kvartal 2016: 3
tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2017. aasta I kvartalis oli 2 640 tuhat eurot
(I kvartal 2016: 808 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid
enim laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 3 430
tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I
kvartal 2016: 1 562 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on
mõnevõrra suurenenud kapitalirendimaksed, moodustades 480 tuhat eurot (I
kvartal 2016: 395 tuhat eurot). Kapitalirendi maksete suurenemine on tingitud
2016. aasta II kvartalis tehtud suuremahulistest investeeringutest teedeehituse
seadmetesse (s.h uue asfaltbetooni tehase soetus).
Seisuga 31.03.2017 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 5 917 tuhat
eurot (31.03.2016: 4 236 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja I kv 2017 I kv 2016 I kv 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 41 604 27 731 27 113 183 329
Müügitulu muutus 50,0% 2,3% 15,2% 26,0%
Puhaskasum, tuhat eurot -1 086 -409 -1 354 3 933
Puhaskasum emaettevõtte -1 087 -570 -1 284 3 044
aktsionäridele, tuhat eurot
Kaalutud keskmine aktsiate arv, 30 756 728 30 756 728 30 756 728 30 756 728
tk
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), -0,04 -0,02 -0,04 0,10
eurot
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,5% 4,7% 4,1% 3,3%
Libisev üldhalduskulude määr 3,2% 3,6% 3,4% 3,3%
müügitulust
EBITDA, tuhat eurot -503 233 -285 6 017
EBITDA määr müügitulust -1,2% 0,8% -1,1% 3,3%
Brutokasumi määr müügitulust 1,5% 4,2% 1,5% 6,0%
Ärikasumi määr müügitulust -2,4% -0,8% -2,8% 2,3%
Ärikasumi määr ilma varamüügi -2,4% -0,8% -3,1% 2,2%
kasumita
Puhaskasumi määr müügitulust -2,6% -1,5% -5,0% 2,1%
Investeeritud kapitali tootlus -1,5% -0,5% -2.0% 8,5%
Omakapitali tootlus -2,9% -1,1% -3,8% 10,6%
Omakapitali osakaal 35,6% 40,5% 38,8% 38,6%
Vara tootlus -1,1% -0,5% -1,4% 4,2%
Finantsvõimendus 29,3% 28,8% 35,5% 16,7%
Lühiajaliste kohustuste 1,01 1,02 1,01 1,20
kattekordaja
31.03.2017 31.03.2016 31.03.2015 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd, 130 109 120 702 72 689 131 335
tuhat eurot
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi
müügitulu/Eelmise perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
müügitulu) – 1*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = enne tulumaksustamist + intressikulud) /
Emaettevõtte aktsionäride osa Perioodi keskmine (Intressi kandvad
puhaskasumist/Kaalutud keskmine kohustused + omakapital))*100
aktsiate arv Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi
Üldhalduskulude määr müügitulust = puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital
(Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 kokku)*100
Libisev üldhalduskulude määr Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku /
müügitulust = (Viimase 4 kvartali Kohustused ja omakapital kokku)*100
üldhalduskulud / Viimase 4 Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum
kvartali müügitulu)*100 / Perioodi keskmine vara kokku)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Finantsvõimendus = ((Intressikandvad
Firmaväärtuse allahindlused kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) /
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / (Intressikandvad kohustused +
Müügitulu)*100 Omakapital))*100
Brutokasumi määr müügitulust = Lühiajaliste kohustuste kattekordaja =
(Brutokasum / Müügitulu)*100 Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused
Ärikasumi määr müügitulust = kokku
(Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita = ((Ärikasum – Põhivara
müügikasum – Kinnisvara
müügikasum) / Müügitulu)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2017. aasta I
kvartalis ligikaudu 9% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal müügitulust 7%.
I kv 2017 I kv 2016 I kv 2015 2016
----------------------------------------------
----------------------------------------------
Eesti 91% 93% 95% 93%
Rootsi 6% 3% 0% 4%
Soome 2% 1% 2% 1%
Ukraina 1% 3% 3% 4%
Rootsi osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt
kasvanud. Aruandeperioodil jätkus kahe korterelamu ehitamine ning alustati
kolmanda objekti projekteerimise ja ehituse ettevalmistustöödega. Ukraina
osakaal Kontserni müügitulus on vähenenud, kuid tegevusmahud on võrreldaval
tasemel 2016. aasta I kvartaliga, kus on töös eelkõige üks hoonete ehituse
valdkonna suuremahuline leping. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde
töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni
jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks
strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“.
2017. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada
riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates
turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2017. aasta I kvartali müügitulu oli 41 604 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 27 731 tuhat eurot, suurenes
müügitulu ligikaudu 50%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste müügitulu.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse vähenemine avaldas
mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2017. aasta I kvartalis oli müügitulu
hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 36 711 ja 4 487 tuhat eurot. Aasta
tagasi olid vastavad näitajad 24 411 ja 3 108 tuhat eurot (vt Lisa 8).
Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde
mahud, kus 2017. aasta I kvartali seisuga oli hoonete segmendiga seotud
lepingute osakaal 77% (I kvartal 2016: 70%).
Tegevussegmendid* I kv 2017 I kv 2016 I kv 2015 2016
--------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------
Hooned 89% 88% 78% 73%
Rajatised 11% 12% 22% 27%
* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8
„Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni
ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste
segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt
tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis on suurima osakaaluga korterelamute ja ühiskondlike hoonete
alamsegment, kus Kontsern teenis müügitulu valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa
Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas ning millest
suuremahulisemad olid Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks, Kopli 4a ja 6
ning Virbi 10 korterelamud. Järjest suurema panuse annavad alamsegmendi
müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva
elamurajooni ehitus. Rootsis, Stockholmis, ehitas Kontsern aruandeperioodil
kahte korterelamut ning alustati kolmanda, 8-korruselise korterelamu
projekteerimis- ja ehituse ettevalmistustöödega.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii
Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, on nelja esimese arendusetapi
käigus valminud 5 kortermaja, mille müük on olnud väga edukas. Valminud
hoonetest on kõik korterid müüdud. 2017. aasta I kvartalis alustati V etapi, 24
korteriga neljakorruselise korterelamu, ehitusega ning VI etapi
ettevalmistöödega (www.tammelinn.ee). V etapis, mis valmib 2017. aasta
augustis, on 24 korterist eelmüügilepingud sõlmitud või tehtud broneering
23-le korterile ning VI etapis, mis valmib 2017. aasta detsembris, on
broneeritud ligikaudu pooled korterid. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas,
Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) viienda, viimase, ridaelamu
ehitus. Jätkub Tallinnas Hane tänaval kahe, kokku 30 korteriga, korterelamu
ehitus ja müük. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern
tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt
suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise sisendhindade tõusuga.
Ühiskondlike hoonete segmendile on enim mõju avaldanud suurenenud
investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkusid Lintsi laokompleksi
projekteerimis- ja ehitustööd ning Tapa kaitseväelinnaku depoo ning
soomusmanöövervõime taristu, söökla ja kasarmu ehitus. Samuti anti tellijale
kasutamiseks üle Ugala teatrihoone Viljandis.
Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga mõnevõrra suurenenud. Jätkusid Viimsi Äritare büroo- ja
ärihoone ja Lõõtsa 12 büroohoone ehitustööd Ülemiste City’s ning Lutheri
mööblivabriku masinasaali renoveerimine kaasaegseks büroohooneks. Tuginedes
Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata 2017. aastal
alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2016. aastaga.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aastaga
vähenenud. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Harmeti tootmis- ja
laopindade ehitus Tallinna lähedal Kumnas, Kehra koostootmisjaama
ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO) sigala nuumaosakonna III etapi (4.
korruse) rekonstrueerimistööd. Alustati Pärnus Metsä Wood-i vineeritehase
ehituse ettevalmistustöid.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis I kv 2017 I kv 2016 I kv 2015 2016
-------------------------------------------------------------------------
Korterelamud 33% 28% 19% 34%
Ühiskondlikud hooned 28% 35% 12% 30%
Ärihooned 26% 20% 58% 16%
Tööstus- ja laohooned 13% 17% 11% 20%
Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse
alamsegment, mille osakaal 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on veelgi suurenenud. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist
Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Keila ja Kose hooldepiirkonnas.
Teostati väikesemahulise teedeehituse töid, muuhulgas jätkusid tööd Tallinnas
Logi tänaval ning Vanasadamas. Olulise osas aruandeperioodi mahust moodustasid
Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontserni
juhtkonna hinnangul jääb ka 2017. aastal teedeehituse segment rajatiste
segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks. Erinevalt eelnevast kahest aastast, kui
olulise osa segmendi mahust moodustasid väikese või keskmise suurusega
rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõtud, on Kontsern sõlminud kahe
suurobjekti ehituslepingud: 2016. aasta lõpul Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehitus ning peale aruandeperioodi lõppu,
2017. aasta aprillis, Haabertsi ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus)
alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi kasv on
vähetõenäoline. Insenerehituse alamsegmendis ei ole aruande kirjutamise hetkel
näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid.
Samuti on keerulisemate insenerehituslike tööde lisandumine pigem
ebaregulaarne.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis I kv 2017 I kv 2016 I kv 2015 2016
---------------------------------------------------------------------------
---------------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja –hooldus 82% 65% 79% 86%
Muud rajatised 10% 30% 15% 9%
Keskkonnaehitus 8% 5% 5% 5%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 0% 0% 1% 0%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 31.03.2017 oli 130 109 tuhat eurot, mis on 8% rohkem võrreldes
aastataguse perioodiga.
31.03.2017 31.03.2016 31.03.2015 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde 130 109 120 702 72 689 131 335
mahud, tuhat eurot
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 77% ja
rajatiste omad 23% (31.03.2016: vastavalt 70% ja 30%).
Hoonete segmendi teostamata tööde portfell suurenes võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga ligikaudu 18%. Mahtude oluline suurenemine on toimunud
ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete alamsegmentides, millest esimese kasvu
mõjutavad eelkõige Tallinna Ülemist Citysse Lõõtsa 12 büroohoone ja Lõõtsa 11
parkimishoone ning Pärnus Martensi maja ehitamine. 2017. aasta I kvartalis
sõlmiti leping Pärnusse Metsä Wood vineeritehase ehitamiseks, mis toetab
tööstus- ja laohoonete alamsegmendi teostamata tööde portfelli kasvu. Mõnevõrra
on vähenenud ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegmendi teostamata
tööde portfellid, kuid vaatamata sellele on suurim teostamata tööde portfell
Kontsernis jätkuvalt korterelamute alamsegmendis. Korterelamute portfelli
mõjutavad 2016. aastal sõlmitud suuremahulised lepingud, sealhulgas Tallinnas
Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi, Virbi 10 ja Sõjakooli 12 ning
Ukrainas Kiievi oblastis Brovary linnas viie korterelamu ehitamiseks. 2017.
aasta algul lisandus eelpool nimetatud objektidele leping Rootsis (Väsby
Terrass) 8-korruseline kortermaja ehitamiseks. Ühiskondlike hoonete teostamata
tööde portfellist moodustavad olulise osa Tapa kaitseväelinnaku depoo ning
soomusmanöövervõime taristu, söökla ja kasarmu ehitus.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga vähenenud ligikaudu 16%. Teostamata tööde portfellist 83% moodustab
teedeehitus- ja -hoolduse alamsegment, mis on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga samuti mõnevõrra vähenenud. Teedeehituse teostamata tööde mahtu
mõjutab eelkõige 2016. aastal sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehituseks. Jätkub nelja
teehooldepiirkonna, Keila, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine.
Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht
2017. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt. Sellest tulenevalt eeldab
Kontserni juhtkond tänase teadmise juures 2017. aastal rajatiste segmendi
müügitulu jäämist pigem suhteliselt sarnasele tasemele võrreldes eelmise
majandusaastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“,
„Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli kasvu ning teadaolevaid arenguid valitud
turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga
pigem tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas
konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid
lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt.
Eelistatult hoitakse kulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul
toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (31.03.2017) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 33 263
tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2017. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja
tütarettevõtetes kokku keskmiselt 716 inimest, kellest insenertehniline
personal (ITP) moodustas 413 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on
töötajate arv suurenenud ca 10% ja seda eelkõige insenertehnilise personal
osas, mis on tingitud Kontserni tegevusmahtude kasvust.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
I kv 2017 I kv 2016 I kv 2015 2016
-----------------------------------------------------
-----------------------------------------------------
ITP 413 353 362 381
Töölised 303 299 349 303
Keskmine kokku 716 652 711 684
Kontserni 2017. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid
4 479 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku
4 109 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 9%list kasvu on põhjustanud eelkõige
töötajate arvu suurenemine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta I
kvartalis 34 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 11 tuhat eurot (I
kvartal 2016: vastavalt 34 tuhat eurot ja 11 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta I
kvartalis 94 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot (I
kvartal 2016: vastavalt 87 tuhat eurot ja 28 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
I kv I kv I kv 2016
2017 2016 2015
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), 281,9 216,4 224,5 268,0
tuhat eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 30,4% -3,6% -1,4% 27%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), 9,5 8,0 8,2 9,0
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 20,7% -4,4% -2,1% 12,8%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali tööjõukulud)
--------------------------------------------------------------------------------
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes
võrreldes eelmise aastaga, kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule.
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul
valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2017. aastal ei ole
ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2016. aastaga.
Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav,
samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes
kvartalistes olnud mõõdukas, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks teada ja tuntud
peatöövõtjatele sekkuvad üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna
eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida
riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi
ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas
konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute
teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning
valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine
ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral
majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes
tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega
kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori
investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest
saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil
(2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise
eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal
tunduvalt väiksem. Eelmainitu mõju ehitussektorile hakkas väheselt määral
avalduma 2016. aasta II poolaastal ning usutavasti protsess kiireneb
järgnevatel perioodidel.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2017. aastal tervikuna teatavaid
äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2016. aastaga - mahtude tõusu Eestis on
toetamas positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni tegevuskava näeb
ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja
tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis
ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas
positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases
turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse
sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed,
sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern
muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus.
Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste
valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on
väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte
valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk
„Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted
jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada
tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud
garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele.
31.03.2017 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku
1 176 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 137 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil kajastas Kontsern krediidikahjumeid kokku 30 tuhat eurot.
Eelmise aasta võrreldaval perioodil krediidikahjumeid ei olnud. Krediidiriski
kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime
hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste
klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise
peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva
ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,01 kordselt (31.03.2016:
1,02 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele
antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste
(eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte
pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei
ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis
asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas
asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga
pikaajalistena summas 8 716 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning
faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse
tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete
jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud
lepingulistest tingimustest. Seisuga 31.03.2017 on Kontsernil lühiajalisi
laenukohustusi 17 504 tuhat eurot. Aruandeperioodi järgselt on Kontsern
lühiajalisi laene refinantseerinud kokku summas 5 763 tuhat eurot, millest
2018. aastasse lükkuvaid kohustusi on kokku 3 913 tuhat eurot ning 2019.
aastasse 1 850 tuhat eurot.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 5 917 tuhat
eurot (31.03.2016: 4 236 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul
Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes suurenenud 3 169 tuhat eurot. Suurenenud on nii laenu-
kui ka kapitalirendi kohustused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga
31.03.2017 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 23 649 tuhat eurot
(31.03.2016: 20 480 tuhat eurot). Intressikulud olid 2017. aasta I kvartalis
128 tuhat eurot (I kv 2016: 147 tuhat eurot).
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus
tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega
kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude
märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on
Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse
lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt
pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud
enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu
lepingu, et juhtida eelpool nimetatud ostetud asfaltbetoonitehase
kapitalirendilepingu intressimäärade muutumisega seotud riske.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o
eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu
pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul
Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on
tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2017. aasta I kvartalis on UAH kurss euro
suhtes püsinud suhteliselt stabiilsena, nõrgenedes euro vastu ligikaudu 1,9%.
Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud
laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid
kursikahjumeid summas 49 tuhat eurot (I kvartal 2016: 291 tuhat eurot).
Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad
koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega
seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit
ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud
omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei
teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele
sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes 2017. aasta I kvartalis
põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi
kasumit või kahjumit ei saadud (I kvartal 2016: kahjum 2 tuhat eurot).
Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
-- Avalikud investeeringud peaksid 2017. aastal pisut kasvama, kuid jätkuvalt
on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020
eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni
(2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate
struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab
nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
-- Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2017.
aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu
kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib
siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle tegevus uute hangete läbiviimisel
ja tööde tellimisel on ehitusturgu tuntavalt elavdanud ja teeb seda
loodetavasti ka edaspidi. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna
(eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis.
Kujunenud situatsiooni on seni pehmendanud eratellijate investeeringute
positiivne tase hoonete valdkonnas, kuid viimased arengud näitavad ka siin
suhtelist rahunemist.
-- Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt.
Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju
keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust
vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on
tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes
tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane
hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised
või ootamatud väljumised turult. Probleemide süvenemist nõrgemate
turuosaliste seas näitavad ka 2016. aasta lõpus avalikustatud teated mõnede
ehitusfirmade raskustest. Korrastumise protsessi pidurdumise üheks
põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh riiklike tellijate) viimastel
aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi
konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda
kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise
kui ka ehitaja vastutusega.
-- Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi
tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine
ehitushangetel osalejate arv. Samas on vähenemas odavaima hinnaga võitnud
pakkumiste suured erinevused keskmistest, ehk hankedokumentide kvaliteet on
tasapisi tõusmas ning erinevate pakkujate hinnad ühtlustumas. On selge, et
kujunenud turuolukorras, kus sisendite hinnad on pigem tõusmas on edukamad
need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks on suhteliselt
kiiresti kasvanud nende materjalitootjate, –vahendajate ja allhankijate
hulk, kes keerukates oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal
teel, tarnides varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust
oluliselt kehvemate näitajatega kaupu. Nimetatud trendi jätkumisel muutub
üha kriitilisemaks ehitusteenuse pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate
põhjalik ning sisuline kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus
eeldatule. Ebaausa konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja
ehitusteenuse kvaliteedile on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist
probleemi ka tellijate (sh riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha
laiemalt viljeletav praktika, kus hangetel osalejatele esitatakse üha
madalamaid kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem
paberil, kui sisuliselt.
-- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
Vaatamata uute korterite suhtelisele kallidusele elatustaseme suhtes ja
pankade rangetele laenutingimustele, kasvas elukondliku kinnisvara turg ka
2017. aasta esimeses kvartalis, näidates siiski aruande kirjutamise hetkeks
teatud rahunemise märke. Loodetavasti on turg stabiliseerumas.
-- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad
ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad
maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike
osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste
kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele
suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu
täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt,
tähtaegades kui ka kvaliteedis.
-- Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses alates 2016. aasta
teisest poolest pöördunud kitsamate alamsegmentide (nt viimistlustööd,
betoonitööd jne) kaupa tõusule, mida peatöövõtjad on seni suutnud
pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tulevikus muutuvad
nimetatud võimalused järjest ahtamaks. Üha enam on ehitusturul valdkondi,
kus hinna tõus võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest
muutustest (nt materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele).
Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete
oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda
kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja
ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
-- Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus võib hakata
tasapisi piirama ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi
erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on
samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti
ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib surve töötasude tõstmisele, seda
ehk enam peamiselt noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul,
kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja
projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik
olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid
ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni
äritegevus Ukrainas 2017. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis. 2016. aasta
lõpu seisuga teostamata tööde portfelli mahule tuginedes jääb Kontserni
juhtkonna hinnangul 2017. aasta tegevusmaht võrreldavale tasemele 2016.
aastaga. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord
Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga.
Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)
ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil
tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina
valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu
vähendamiseks riigis on kindlasti sammud õiges suunas ning peaksid pikemas
perspektiivis parandama ka Kontserni positsiooni ehitusturul. Kontserni
juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning
restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust.
Ida-Ukraina kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on aruande koostamise
ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks.
Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist
väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas
ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik
betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus
tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest.
Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid
riske.
Rootsi
Kontsern alustas tegevust Rootsis 2015. aasta juulis, kui Kontsern ostis
100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB.
Rootsi turul on kavas osutada peamiselt elamute ja mitteeluhoonete
ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest
kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute
kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka mõnevõrra lõivu
kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles
elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on
Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb
võimalusi jätkuvaks kasvuks.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud
hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja
Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas,
Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni
2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi
kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on
emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: [email protected]
www.nordecon.com
Teate sisu inglise keeles
Pealkiri
2017 first quarter consolidated interim report (unaudited)
Teade
This announcement includes Nordecon AS’s consolidated financial statements for
the first quarter of 2017 (unaudited), overview of the key events influencing
the period’s financial result, outlook for the market and description of the
main risks.
Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ
Tallinn and Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/for-investor/financial-reports/interim-reports).
Period’s investor presentation are attached to the announcement and are also
published on Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/for-investor/investor-presentations).
Condensed consolidated interim statement of financial position
EUR ‘000 31 March 2017 31 December 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 5,917 9,786
Trade and other receivables 26,680 21,055
Prepayments 1,835 1,644
Inventories 25,480 22,992
Total current assets 59,912 55,477
Non-current assets
Investments in equity-accounted investees 1,540 1,640
Other investments 26 26
Trade and other receivables 10,932 10,816
Investment property 4,929 4,929
Property plant and equipment 11,503 11,111
Intangible assets 14,622 14,623
Total non-current assets 43,552 43,145
TOTAL ASSETS 103,464 98,622
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 17,504 6,297
Trade payables 29,935 29,811
Other payables 6,318 5,389
Deferred income 4,860 4,128
Provisions 723 753
Total current liabilities 59,340 46,378
Non-current liabilities
Borrowings 6,145 13,102
Trade payables 119 98
Other payables 96 117
Provisions 897 881
Total non-current liabilities 7,257 14,198
TOTAL LIABILITIES 66,597 60,576
EQUITY
Share capital 19,720 19,720
Own (treasury) shares -1,550 -1,550
Share premium 564 564
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 1,600 1,549
Retained earnings 12,004 13,091
Total equity attributable to owners of the 34,892 35,928
parent
Non-controlling interests 1,975 2,118
TOTAL EQUITY 36,867 38,046
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 103,464 98,622
Condensed consolidated interim statement of comprehensive income
EUR ‘000 Q1 2017 Q1 2016 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue 41,604 27,731 183,329
Cost of sales -40,980 -26,578 -172,350
Gross profit 624 1,153 10,979
Marketing and distribution expenses -113 -103 -413
Administrative expenses -1,457 -1,292 -6,106
Other operating income 42 41 362
Other operating expenses -88 -12 -614
Operating loss/profit -992 -213 4,208
Finance income 103 124 463
Finance costs -169 -439 -1,088
Net finance costs -66 -315 -625
Share of profit of equity-accounted investees 47 119 609
Loss/profit before income tax -1,011 -409 4,192
Income tax expense -75 0 -259
Loss/profit for the period -1,086 -409 3,933
Other comprehensive income
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign 51 288 191
operations
Total other comprehensive income 51 288 191
TOTAL COMPREHENSIVE EXPENSE/INCOME -1,035 -121 4,124
Loss/profit attributable to:
- Owners of the parent -1,087 -570 3,044
- Non-controlling interests 1 161 889
Loss/profit for the period -1,086 -409 3,933
Total comprehensive expense/income attributable to:
- Owners of the parent -1,036 -282 3,235
- Non-controlling interests 1 161 889
Total comprehensive expense/income for the period -1,035 -121 4,124
Earnings per share attributable to owners of the
parent:
Basic earnings per share (EUR) -0.04 -0.02 0.10
Diluted earnings per share (EUR) -0.04 -0.02 0.10
Condensed consolidated interim statement of cash flows
EUR ‘000 Q1 2017 Q1 2016
----------------------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------------------
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers1 45,609 29,588
Cash paid to suppliers2 -46,567 -27,505
VAT paid -1,018 -951
Cash paid to and for employees -4,596 -3,950
Income tax paid -75 0
Net cash used in operating activities -6,647 -2,818
Cash flows from investing activities
Paid on acquisition of property, plant and equipment -33 -103
Paid on acquisition of intangible assets -2 0
Proceeds from sale of property, plant and 0 28
equipment
Loans provided -21 -18
Repayment of loans provided 20 2
Dividends received 147 3
Interest received 27 0
Net cash from/used in investing activities 138 -88
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 3,430 1,562
Repayment of loans received -19 -201
Finance lease principal paid -480 -395
Interest paid -147 -158
Dividends paid -144 0
Net cash from financing activities 2,640 808
Net cash flow -3,869 -2,098
Cash and cash equivalents at beginning of period 9,786 6,332
Effect of movements in foreign exchange rates 0 2
Decrease in cash and cash equivalents -3,869 -2,098
Cash and cash equivalents at end of period 5,917 4,236
1 Line item Cash receipts from customers includes VAT paid by customers.
2 Line item Cash paid to suppliers includes VAT paid.
Financial review
Financial performance
Nordecon Group ended the first quarter of 2017 with a gross profit of 624
thousand euros (Q1 2016: 1,153 thousand euros) and a gross margin of 1.5% (Q1
2016: 4.2%). The gross margin weakened year on year due to stiffer competition.
We drew attention to the fact that changes in the market situation would put
pressure on profitability already in 2016. We earned our first-quarter gross
profit in the building construction segment although the gross margin of our
Buildings segment dropped to 4.1% (Q1 2016: 10.7%). The decline in
profitability is partly attributable to the loss of the Swedish subsidiary,
which incurred some costs in the final stage of its first building construction
contract which were not fully foreseen on entering the new market. Our results
in the infrastructure construction segment were expectedly modest although the
loss of our Infrastructure segment decreased compared with a year earlier. The
main reasons for the segment’s loss were its lack of self-performed work (major
earthworks, etc.) during the winter season and a large share of uncovered fixed
costs.
Administrative expenses for the first quarter of 2017 totalled 1,457 thousand
euros. Compared with a year earlier, administrative expenses grew slightly (Q1
2016: 1,292 thousand euros) but the ratio of administrative expenses to revenue
(12 months rolling) decreased to 3.2% (Q1 2016: 3.6%). Although we made changes
to the Group’s structure and continued investing in foreign markets which
unavoidably and expectedly increases administrative expenses in the start-up
phase, our cost-control measures continued to produce good results and we were
able to keep administrative expenses below the target ceiling of 4% of revenue.
Operating loss for the first quarter of 2017 amounted to 992 thousand euros (Q1
2016: an operating loss of 213 thousand euros). EBITDA was negative at 503
thousand euros (Q1 2016: positive at 233 thousand euros).
During the period, the euro/Ukrainian hryvnia exchange rate was relatively
stable and our exchange losses from adverse movements in the euro/Ukrainian
hryvnia exchange rate were considerably smaller than a year earlier. In the
first quarter, the Ukrainian currency weakened against the euro by around 1.9%,
which meant that Group entities whose functional currency is the hryvnia had to
restate their euro-denominated liabilities. Exchange losses reported in finance
costs totalled 49 thousand euros (Q1 2016: 291 thousand euros).
The Group’s net loss amounted to 1,086 thousand euros (Q1 2016: a net loss of
409 thousand euros), of which net loss attributable to owners of the parent,
Nordecon AS, was 1,087 thousand euros (Q1 2016: 570 thousand euros).
Cash flows
In the first quarter of 2017, operating activities produced a net cash outflow
of 6,647 thousand euros (Q1 2016: an outflow of 2,818 thousand euros).
Negative operating cash flow is typical of the first quarter and stems from the
cyclical nature of the construction business. In the second quarter, larger
fixed costs and preparations made for more active construction operations,
particularly in the infrastructure segment, cause outflows to exceed inflows.
In addition, operating cash flow is influenced by a mismatch between the
settlement terms agreed with customers and subcontractors and the fact that
neither public nor private sector customers are required to make advance
payments while we have to make prepayments to subcontractors, materials
suppliers, etc. We deal with equalising the settlement terms agreed with
customers and suppliers on a daily basis, mostly through factoring. In addition
to factoring accounts receivable, we have concluded a frame agreement for
reverse factoring which enables our subcontractors who do not have sufficient
credit standing to obtain a factoring limit from a financing institution to use
our limit.
Investing activities produced a net cash inflow of 138 thousand euros (Q1 2016:
an outflow of 88 thousand euros). The largest items were payments for property,
plant and equipment of 33 thousand euros (Q1 2016: 103 thousand euros) and
dividends received of 147 thousand euros (Q1 2016: 3 thousand euros).
Financing activities generated a net cash inflow of 2,640 thousand euros (Q1
2016: an inflow of 808 thousand euros). Financing cash flows were strongly
influenced by loan and lease transactions. Proceeds from loans received
totalled 3,430 thousand euros, consisting of use of overdrafts and development
loans (Q1 2016: 1,562 thousand euros). Compared with a year ago, there was
slight growth in finance lease payments which totalled 480 thousand euros (Q1
2016: 395 thousand euros). The rise in finance lease payments is attributable
to large-scale investments in road construction equipment (including the
acquisition of a new asphalt concrete plant) made in the second quarter.
At 31 March 2017, the Group’s cash and cash equivalents totalled 5,917 thousand
euros (31 March 2016: 4,236 thousand euros). Management’s commentary on
liquidity risks is presented in the chapter Description of the main risks.
Key financial figures and ratios
Figure/ratio for the period Q1 2017 Q1 2016 Q1 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue (EUR ’000) 41,604 27,731 27,113 183,329
Revenue change 50.0% 2.3% 15.2% 26.0%
Net loss/profit (EUR ’000) -1,086 -409 -1,354 3,933
Net loss/profit attributable to -1,087 -570 -1,284 3,044
owners of the parent (EUR ’000)
Weighted average number of 30,756,728 30,756,728 30,756,728 30,756,728
shares
Earnings per share (EUR) -0.04 -0.02 -0.04 0.10
Administrative expenses to 3.5% 4.7% 4.1% 3.3%
revenue
Administrative expenses to 3.2% 3.6% 3.4% 3.3%
revenue (rolling)
EBITDA (EUR ‘000) -503 233 -285 6,017
EBITDA margin -1.2% 0.8% -1.1% 3.3%
Gross margin 1.5% 4.2% 1.5% 6.0%
Operating margin -2.4% -0.8% -2.8% 2.3%
Operating margin excluding gain -2.4% -0.8% -3.1% 2.2%
on asset sales
Net margin -2.6% -1.5% -5.0% 2.1%
Return on invested capital -1.5% -0.5% -2.0% 8.5%
Return on equity -2.9% -1.1% -3.8% 10.6%
Equity ratio 35.6% 40.5% 38.8% 38.6%
Return on assets -1.1% -0.5% -1.4% 4.2%
Gearing 29.3% 28.8% 35.5% 16.7%
Current ratio 1.01 1.02 1.01 1.20
As at 31 March 31 March 31 March 31 Dec
2017 2016 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR ’000) 130,109 120,702 72,689 131,335
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue change = (revenue for the Operating margin excluding gain on asset
reporting period / revenue for the sales = ((operating profit or loss – gain
previous period) – 1 * 100 on sales of non-current assets – gain on
Earnings per share (EPS) = net sales of real estate) / revenue) * 100
profit or loss attributable to Net margin = (net profit or loss for the
owners of the parent / weighted period / revenue) * 100
average number of shares Return on invested capital = ((profit or
outstanding loss before tax + interest expense) / the
Administrative expenses to revenue period’s average (interest-bearing
= (administrative expenses / liabilities + equity)) * 100
revenue) * 100 Return on equity = (net profit or loss for
Administrative expenses to revenue the period / the period’s average total
(rolling) = (past four quarters’ equity) * 100
administrative expenses / past Equity ratio = (total equity / total
four quarters’ revenue) * 100 liabilities and equity) * 100
EBITDA = operating profit or loss + Return on assets = (net profit or loss for
depreciation and amortisation + the period / the period’s average total
impairment losses on goodwill assets) * 100
EBITDA margin = (EBITDA / revenue) Gearing = ((interest-bearing liabilities –
* 100 cash and cash equivalents) /
Gross margin = (gross profit or (interest-bearing liabilities + equity)) *
loss / revenue) * 100 100
Operating margin = (operating Current ratio = total current assets /
profit or loss / revenue) * 100 total current liabilities
--------------------------------------------------------------------------------
Performance by geographical market
In the first quarter of 2017, Nordecon earned around 9% of its revenue outside
Estonia compared with 7% in the same period last year.
Q1 2017 Q1 2016 Q1 2015 2016
-------------------------------------------
-------------------------------------------
Estonia 91% 93% 95% 93%
Sweden 6% 3% 0% 4%
Finland 2% 1% 2% 1%
Ukraine 1% 3% 3% 4%
The proportion of revenue generated in the Swedish market increased
considerably compared with a year earlier. We continued to build two apartment
buildings and started preparations for the design and construction of a third
one. Although the proportion of revenue generated in Ukraine decreased, the
amount of Ukrainian revenues remained comparable to the first quarter of 2016.
In Ukraine, most of the revenue resulted from one large building construction
contract. Our Finnish revenues resulted from concrete works in the building
construction segment.
Geographical diversification of the revenue base is a consciously deployed
strategy by which we mitigate the risks resulting from excessive reliance on
one market. However, conditions in some of our selected foreign markets are
also volatile and have a strong impact on our current results. Increasing the
contribution of foreign markets is one of Nordecon’s strategic targets. Our
vision of our foreign operations is described in the chapter Outlooks of the
Group’s geographical markets.
Performance by business line
Segment revenues
We strive to maintain the revenues of our operating segments (Buildings and
Infrastructure) in balance as this helps disperse risks and provides better
opportunities for continuing construction operations in more challenging
circumstances when the operating volumes of a sub-segment fall sharply.
Nordecon’s revenue for the first quarter of 2017 amounted to 41,604 thousand
euros, a roughly 50% increase on the 27,731 thousand euros generated in the
first quarter of 2016. Revenues increased in both the Buildings and the
Infrastructure segment. The general contraction of the infrastructure
construction market has also influenced our revenue structure. In the first
quarter of 2017, our Buildings segment and Infrastructure segment generated
revenue of 36,711 thousand euros and 4,487 thousand euros respectively. The
corresponding figures for the first quarter of 2016 were 24,411 thousand euros
and 3,108 thousand euros (see note 8). Our order book has a similar structure:
at the end of the first quarter 77% of contracts secured but not yet performed
was attributable to the Buildings segment (Q1 2016: 70%).
Operating segments* Q1 2017 Q1 2016 Q1 2015 2016
-------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------
Buildings 89% 88% 78% 73%
Infrastructure 11% 12% 22% 27%
* In the Directors’ report, projects have been allocated to operating segments
based on their nature (i.e., building or infrastructure construction). In the
segment reporting presented in the financial statements, allocation is based on
the subsidiaries’ main field of activity (as required by IFRS 8 Operating
Segments). In the financial statements, the results of a subsidiary that is
primarily engaged in infrastructure construction are presented in the
Infrastructure segment. In the Directors’ report, the revenues of such a
subsidiary are presented based on their nature. The differences between the two
reports are not significant because in general Group entities specialise in
specific areas except for the subsidiary Nordecon Betoon OÜ that is involved in
both building and infrastructure construction. The figures for the parent
company are allocated in both parts of the interim report based on the nature
of the work.
Sub-segment revenues
In the Buildings segment, the strongest revenue contributors were the apartment
buildings and the public buildings sub-segments where most of the Group’s
revenue resulted from general contracting. In Estonia, a substantial share of
our apartment building projects is located in Tallinn. In the first quarter,
the main revenue contributors were the Meerhof 2.0 apartment building complex
at Pirita tee 20a and apartment buildings at Kopli 4a, Kopli 6 and Virbi 10.
The contributions of foreign markets sustained growth. In Ukraine, we continued
to build a residential quarter in the city of Brovary in the Kiev region. In
Sweden, we continued to build two apartment buildings and began preparations
for the design and construction of a third, 8-floor apartment building in
Stockholm.
We continue to build our own developments (reported in the apartment buildings
sub-segment) in both Tartu and Tallinn. We have completed 5 apartment buildings
in the first four phases of our Tammelinn project in Tartu and sales have been
highly successful. By the reporting date, all completed apartments were sold.
In the first quarter of 2017, we began building phase V which comprises a
four-floor apartment building with 24 apartments and launched preparations for
phase VI (www.tammelinn.ee). In phase V, which will be completed in August
2017, 23 of the 24 apartments are covered with pre-sale agreements or
reservations and in phase VI, which will be completed in December 2017, around
half of the apartments have already been reserved. In the first quarter, we
completed the fifth and last terraced house in our Magasini 29 development
project in Tallinn (www.magasini.ee). We continue to build two apartment
buildings with a total of 30 apartments in Hane street in Tallinn. In carrying
out our development activities, we monitor carefully potential risks in the
housing development market that stem from rapid growth in the supply of new
housing as well as a relative increase in input prices.
The key factor which influenced the results of the public buildings sub-segment
was growth in the state’s investment in national defence. In the first quarter,
we continued the design and construction of the Lintsi warehouse complex and
the construction of a depot, infrastructure for armoured vehicles, a canteen
and a barracks at the Tapa military base. In addition, we delivered to the
customer Ugala Theatre in Viljandi.
The revenues of the commercial buildings sub-segment grew somewhat compared
with the first quarter of 2016. We continued to build the office and retail
complex Viimsi Äritare and an office building at Lõõtsa 12 in Ülemiste City and
to renovate the machinery hall of the historical Luther furniture factory into
a modern office building. Based on our order book, we expect the commercial
buildings sub-segment to post year-on-year revenue growth.
The revenues of the industrial and warehouse facilities sub-segment decreased
year on year. The period’s largest projects were the construction of Harmet’s
production and warehouse facilities at Kumna, near Tallinn, the construction of
a co-generation plant at Kehra and phase III (fourth floor) in the
reconstruction of the pig fattening unit of Rakvere Farmid AS (EKSEKO). We
began preparations for building the Metsä Wood plywood factory in Pärnu.
Revenue breakdown in Buildings segment Q1 2017 Q1 2016 Q1 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------
Apartment buildings 33% 28% 19% 34%
Public buildings 28% 35% 12% 30%
Commercial buildings 26% 20% 58% 16%
Industrial and warehouse facilities 13% 17% 11% 20%
For a long time, the main revenue source in the Infrastructure segment has been
road construction and in the first quarter of 2017 its revenue contribution
(compared to a year earlier) grew even further. We continued to render road
maintenance services in the Järva and Hiiu counties and the Keila and Kose
maintenance areas of the Harju county. The period’s road construction projects
were small: we continued the reconstruction of Logi street in Tallinn and
construction work at the Old City Harbour. A large share of the period’s
revenues resulted from forest road improvement services provided to the State
Forest Management Centre. We believe that road construction will remain the
main revenue source in the Infrastructure segment through 2017. In contrast to
the two previous years, when most of the segment’s revenues resulted from small
or medium-sized reconstruction or rehabilitation projects, this year we have
two large contracts: construction of a 2+1 road (a road with passing lanes) on
the Ääsmäe-Kohatu section of the Tallinn-Pärnu-Ikla road which was secured at
the end of 2016 and reconstruction of the Haabersti intersection which was
secured after the end of the reporting period in April 2017.
The contracts secured by the environmental engineering and other engineering
(utility network construction) sub-segments are small and growth of the
sub-segments’ revenues is unlikely. At the date of release of this report,
there is no sign of any major hydraulic engineering projects to be announced
and demand for other complex engineering work also tends to be irregular.
Revenue breakdown in Infrastructure segment Q1 Q1 Q1 2016
2017 2016 2015
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Road construction and maintenance 82% 65% 79% 86%
Other engineering 10% 30% 15% 9%
Environmental engineering 8% 5% 5% 5%
Specialist engineering (including hydraulic 0% 0% 1% 0%
engineering)
Order book
At 31 March 2017, the Group’s order book (backlog of contracts signed but not
yet performed) stood at 130,109 thousand euros, an 8% increase year on year.
For the period 31 March 2017 31 March 2016 31 March 2015 31 Dec 2016
--------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR ‘000) 130,109 120,702 72,689 131,335
At the reporting date, contracts secured by the Buildings segment and the
Infrastructure segment accounted for 77% and 23% of the Group’s order book
respectively (31 March 2016: 70% and 30% respectively).
Compared with a year earlier, the order book of the Buildings segment has grown
by around 18%. The order books of the commercial buildings and the industrial
and warehouse facilities sub-segments have increased substantially, the first
one primarily through contracts for the construction of an office building at
Lõõtsa 12 and a multi-storey car par at Lõõtsa 11 in Ülemiste City in Tallinn
and the Martens house in Pärnu. In the first quarter of 2017, we secured a
contract for building a plywood factory for Metsä Wood in Pärnu, which
increased the order book of the industrial and warehouse facilities
sub-segment. The order books of the public buildings and the apartment
buildings sub-segments have decreased slightly but the order book of the
apartment buildings sub-segment is still the largest. The order book of the
apartment buildings sub-segment is influenced by large contracts secured in
2016 including projects for the construction of the Meerhof 2.0 apartment
building complex at Pirita tee 20a, apartment buildings at Virbi 10 and
Sõjakooli 12, and five apartment buildings in the city of Brovary in the Kiev
region in Ukraine. At the beginning of 2017, we secured a contract for building
an eight-floor apartment building (Väsby Terrass) in Sweden. The largest
contracts in the order book of the public buildings sub-segment are those for
the construction of a depot, infrastructure for armoured vehicles, a canteen
and a barracks for the Tapa military base.
Compared with a year ago, the order book of the Infrastructure segment has
decreased by around 16%. 83% of the segment’s order book is made up of work
awarded to the road construction and maintenance sub-segment whose order book
has also decreased slightly compared with a year earlier. A major project in
the road construction portfolio is the contract signed for building a 2+1 road
(a road with passing lanes) on the Ääsmäe-Kohatu section of the
Tallinn-Pärnu-Ikla road which was secured in 2016. We continue to provide road
maintenance services in four road maintenance areas: Keila, Järva, Hiiu, and
Kose. According to our estimates, in 2017 the volume of public investment will
not increase substantially compared with 2016. Thus, we expect that in 2017 the
revenues of the Infrastructure segment will remain more or less at the same
level as in 2016 (for further information, see the Business risks section of
the chapter Description of the main risks).
Based on growth in the Group’s order book and developments in our selected
markets, we forecast year-on-year revenue growth for 2017. In an environment of
exceptionally stiff competition, we have tried to avoid taking unjustified
risks whose realisation in the contract performance phase would have an adverse
impact on the Group’s results. Instead, our policy is to keep costs under
control and monitor market developments with due care.
Between the reporting date (31 March 2017) and the date of release of this
report, Group companies have secured additional construction contracts in the
region of 33,263 thousand euros.
People
Employees and personnel expenses
In the first quarter of 2017, the Group (the parent and the subsidiaries)
employed, on average, 716 people including 413 engineers and technical
personnel (ETP). The number of employees, particularly the ETP staff, has
increased year on year by around 10% in connection with growth in Group’s
business operations.
Average number of the Group’s employees (at the parent and the subsidiaries)
Q1 2017 Q1 2016 Q1 2015 2016
-------------------------------------------------
-------------------------------------------------
ETP 413 353 362 381
Workers 303 299 349 303
Total average 716 652 711 684
Our personnel expenses for the first quarter of 2017 including all taxes
totalled 4,479 thousand euros (Q1 2016: 4,109 thousand euros), a roughly 9%
increase year on year. The growth in personnel expenses is mainly attributable
to a larger headcount.
The service fees of the members of the council of Nordecon AS for the first
quarter of 2017 amounted to 34 thousand euros and associated social security
charges totalled 11 thousand euros (Q1 2016: 34 thousand euros and 11 thousand
euros respectively).
The service fees of the members of the board of Nordecon AS amounted to 94
thousand euros and associated social security charges totalled 31 thousand
euros (Q1 2016: 87 thousand euros and 28 thousand euros respectively).
Labour productivity and labour cost efficiency
We measure the efficiency of our operating activities using the following
productivity and efficiency indicators, which are based on the number of
employees and personnel expenses incurred:
Q1 2017 Q1 2016 Q1 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Nominal labour productivity (rolling), (EUR 281.9 216.4 224.5 268.0
’000)
Change against the comparative period 30.4% -3.6% -1.4% 27%
Nominal labour cost efficiency (rolling), 9.5 8.0 8.2 9.0
(EUR)
Change against the comparative period 20.7% -4.4% -2.1% 12.8%
Nominal labour productivity (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ average number of employees)
Nominal labour cost efficiency (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ personnel expenses)
--------------------------------------------------------------------------------
The Group’s nominal labour productivity and labour cost efficiency increased
year on year, mainly through revenue growth.
Description of the main risks
Business risks
The main factors which affect the Group’s business volumes and profit margins
are competition in the construction market and changes in the demand for
construction services.
Competition continues to be stiff in all segments of the construction market
and in 2017 public investment is not expected to grow substantially compared
with 2016. Thus, builders’ bid prices are under strong competitive pressure in
a situation where the prices of construction inputs have been trending upwards
moderately but consistently for several quarters. Bidders include not only
well-known general contractors but also former subcontractors. This is mainly
attributable to the state and local governments’ policy to keep the
qualification requirements of public procurement tenders low, which sometimes
results in the sacrifice of quality to the lowest possible price. We
acknowledge the risks inherent in the performance of contracts signed in an
environment of stiff competition and rising input prices. Securing a long-term
construction contract at an unreasonably low price in a situation where input
prices cannot be lowered noticeably and competition is tough is risky because
negative developments in the economy may quickly render the contract onerous.
In setting our prices in such an environment, we focus on ensuring a reasonable
balance of contract performance risks and tight cost control.
Demand for construction services continues to be strongly influenced by the
volume of public investment, which in turn depends on the co-financing received
from the EU structural funds. Total support allocated to Estonia during the
current EU budget period (2014-2020) amounts to 5.9 billion euros, exceeding
the figure of the previous financial framework, but the amounts earmarked for
construction work are substantially smaller. Projects supported by the EU began
to have a limited impact on the construction sector in the second half of 2016
and in the next periods the process is expected to accelerate.
In the light of the above factors, we see some opportunities for achieving
year-on-year business growth in 2017: business growth in Estonia is supported
by positive developments in our selected foreign markets. Our action plan
foresees flexible resource allocation aimed at finding more profitable
contracts and performing them effectively. According to its business model,
Nordecon operates in all segments of the construction market. Therefore, we are
somewhat better positioned than companies that operate in one narrow (and in
the current market situation particularly some infrastructure) segment.
Our business is also influenced by seasonal changes in weather conditions,
which have the strongest impact on infrastructure construction where a lot of
work is done outdoors (road and port construction, earthwork, etc.). To
disperse the risk, we secure road maintenance contracts that generate
year-round business. Our strategy is to counteract the seasonality of
infrastructure operations with building construction that is less exposed to
seasonal fluctuations. Our long-term goal is to be flexible and keep our two
operating segments in relative balance (see also the chapter Performance by
business line). Where possible, our entities implement different technical
solutions that allow working efficiently also in changeable conditions.
Operational risks
To manage their daily construction risks, Group companies purchase contractors’
all risks insurance. Depending on the nature of the project and the requests of
the customer, both general frame agreements and special, project-specific
insurance contracts are used. In addition, as a rule, subcontractors are
required to secure performance of their obligations with a bank guarantee
provided to a Group company or the Group retains part of the amount due until
the contract has been completed. To remedy construction deficiencies which may
be detected during the warranty period, Group companies create warranty
provisions based on their historical experience. At 31 March 2017, the Group’s
warranty provisions (including current and non-current ones) totalled 1,176
thousand euros (31 March 2016: 1,137 thousand euros).
In addition to managing the risks directly related to construction operations,
in recent years we have also sought to mitigate the risks inherent in
preliminary activities. In particular, we have focused on the bidding process,
i.e., compliance with the procurement terms and conditions, and budgeting. The
errors made in the planning stage are usually irreversible and, in a situation
where the price is contractually fixed, may result in a direct financial loss.
Financial risks
Credit risk
During the period, we recognised credit losses of 30 thousand euros. In the
comparative period, there were no credit losses. The overall credit risk
exposure of receivables is low because the solvency of prospective customers is
evaluated, the share of public sector customers is large, and customers’
settlement behaviour is consistently monitored. The main indicator of the
realisation of credit risk is settlement default that exceeds 180 days along
with no activity on the part of the debtor that would confirm the intent to
settle.
Liquidity risk
The Group remains exposed to higher than usual liquidity risk. At the reporting
date, the Group’s current assets exceeded its current liabilities 1.01-fold (31
March 2016: 1.02-fold). The key factor which influences the current ratio is
the classification of the Group’s loans to its Ukrainian associates as
non-current assets and the banks’ general policy not to refinance
interest-bearing liabilities (particularly overdrafts) for a period exceeding
twelve months.
Because the political and economic situation in Ukraine is still complicated,
we believe that the Group’s Ukrainian investment properties cannot be realised
in the short term. Accordingly, as at the reporting date the Group’s loans to
its Ukrainian associates of 8,716 thousand euros are classified as non-current
assets.
For better cash flow management, we use overdraft facilities and factoring by
which we counter the mismatch between the settlement terms agreed with
customers and subcontractors. Under IFRS EU, borrowings have to be classified
into current and non-current based on contract terms in force at the reporting
date. At 31 March 2017, the Group’s short-term borrowings totalled 17,504
thousand euros. After the end of the reporting period, we have refinanced
short-term borrowings of 5,763 thousand euros, of which settlement of 3,913
thousand euros has been deferred to 2018 and settlement of 1,850 thousand euros
has been deferred to 2019.
At the reporting date, the Group’s cash and cash equivalents totalled 5,917
thousand euros (31 March 2016: 4,236 thousand euros).
Interest rate risk
Our interest-bearing liabilities to banks have both fixed and floating interest
rates. Finance lease liabilities have mainly floating interest rates. The base
rate for most floating-rate contracts is EURIBOR. Compared with the same period
last year, interest-bearing borrowings grew by 3,169 thousand euros. Both loan
and finance lease liabilities increased (see also the section Liquidity risk).
At 31 March 2017, interest-bearing borrowings totalled 23,649 thousand euros
(31 March 2016: 20,480 thousand euros). Interest expense for the first quarter
of 2017 amounted to 128 thousand euros (Q1 2016: 147 thousand euros).
The main source of interest rate risk is a possible rise in the variable
component of floating interest rates (EURIBOR, EONIA or the creditor’s own base
rate). In the light of the Group’s relatively heavy loan burden this would
cause a significant rise in interest expense, which would have an adverse
impact on profit. We mitigate the risk by pursuing a policy of entering, where
possible, into fixed-rate contracts when the market interest rates are low. As
regards loan products offered by banks, observance of the policy has proved
difficult and most new contracts have a floating interest rate. We have entered
into a derivative contract to manage the risks resulting from changes in the
interest rates of the finance lease contract for the acquisition of a new
asphalt concrete plant.
Currency risk
As a rule, the prices of construction contracts and subcontracts are fixed in
the currency of the host country, i.e., in euros (EUR), Ukrainian hryvnias
(UAH), and Swedish kronas (SEK).
The exchange rate of the hryvnia has been unstable because the political and
economic environment in Ukraine continues to be complicated due to the conflict
between Ukraine and Russia which broke out at the beginning of 2014 and at the
beginning of 2015 the National Bank of Ukraine decided to discontinue
determination of the national currency’s indicative exchange rate. In the first
quarter of 2017, the hryvnia/euro exchange rate was relatively stable: the
hryvnia weakened against the euro by around 1.9%. For our Ukrainian
subsidiaries, this meant additional foreign exchange losses from the
translation of their euro-denominated loans into the local currency. Relevant
exchange losses totalled 49 thousand euros (Q1 2016: 291 thousand euros).
Exchange gains and losses on financial instruments are recognised in Finance
income and Finance costs respectively. Translation of receivables and
liabilities from operating activities did not give rise to any exchange gains
or losses.
The reciprocal receivables and liabilities of our Ukrainian and non-Ukrainian
entities which are connected with the construction business and denominated in
hryvnias do not give rise to exchange losses. Nor do the loans provided to the
Ukrainian associates in euros give rise to exchange losses that ought to be
recognised in the Group’s accounts.
Due to movements in the Swedish krona/euro exchange rate in the first quarter
of 2017, translation of operating receivables and payables did not result in
any exchange gain or loss (Q1 2016: an exchange loss of 2 thousand euros). The
prior period exchange loss was recognised in Other operating expenses.
We do not use derivatives to hedge currency risk.
Outlooks of the Group’s geographical markets
Estonia
Processes and developments characterising the Estonian construction market
-- In 2017, public investment should grow slightly but the extent to which
relevant projects can be realised is still unclear. Although in the
2014-2020 EU budget period the support allocated to Estonia will increase
to 5.9 billion euros (2007-2013: 4.6 billion euros), the portion that will
influence the construction market will not increase. Instead, compared with
the previous period, there will be a rise in allocations to intangible
areas.
-- In the context of the market as a whole, investments made by the largest
public sector customers (e.g., state-owned real estate company Riigi
Kinnisvara AS and the National Road Administration) which reach signature
of a construction contract in 2017 will not increase substantially. The
Ministry of Defence has been a positive exception for builders as its
activities in carrying out new procurement tenders have made, and hopefully
will continue to make, a significant contribution to market revival. Hence,
the Estonian construction market as a whole (particularly infrastructure
construction segments) will remain in relative stagnation. So far, the
situation has been mitigated by the positive level of private investment in
building construction but the latest developments reflect a certain
slowdown also in the latter.
-- The long and painful process of construction market consolidation will
continue, albeit slowly. In particular, this applies to general contracting
in building construction where the number of medium-sized general
contractors (annual turnover of around 15-40 million euros) is too large.
Based on recent years’ experience it is likely that stiff competition and
insufficient demand will cause some general contractors to go slowly out of
business or shrink in size rather than merge or exit the market. News about
the difficulties of some construction companies, published at the end of
2016, show that the problems of weaker market players are escalating.
According to our assessment, one reason why market consolidation has
decelerated in recent years is customers’ (including public sector
customers’) increasing desire to loosen tendering requirements to increase
competition and lower the price even though this increases the risks
related to security, quality, adherence to deadlines, and the builder’s
liability.
-- Competition is stiff in all segments of the construction market,
intensifying in line with market developments. The rise in the average
number of bidders for a contract reflects this. However, the gap between
the lowest bids made by winners and the average ones is narrowing, which
shows that the quality of procurement documents is gradually improving and
bidders’ prices are evening up. It is clear that in the current market
situation where the prices of construction inputs have started to rise
efficiency is the key to success. Regrettably, the number of materials
producers, suppliers, and subcontractors that are trying to survive or
succeed in a difficult environment by dishonest means, e.g., by supplying
goods with concealed defects or considerably lower quality than the one
recorded in the product certificate, has increased quite rapidly. If the
trend continues, both construction service providers and end-customers will
have to apply strict and thorough quality control measures to make sure
that the outcome meets their expectations. Unfair competition is putting
visible pressure on prices and the quality of the construction service.
Unfortunately, the problem is also underpinned by the customers’ (including
state institutions’ and state-owned companies’) increasing tendency to
lower the bidders’ qualification requirements and prioritise quality more
on paper than in practice.
-- In new housing development, the success of a project depends on the
developer’s ability to control the input prices included in its business
plan and, thus, set sales prices that are affordable for prospective
buyers. Although new apartments are relatively expensive compared to the
standard of living and the banks’ lending terms are strict, the housing
market continued to grow also in the first quarter of 2017. At the date of
release of this report, there are signs that the market may be steadying.
Hopefully the market will stabilise.
-- There is a growing contrast between the stringent terms of public
contracts, which require the builder to agree to extensive obligations,
strict sanctions, various financial guarantees, long settlement terms,
etc., and the modest participation requirements. Lenient qualification
requirements and the precondition of making a low bid have made it
relatively easy for an increasing number of builders to win a contract but
have heightened the risks taken by customers in terms of funding, deadlines
and quality during both the contract performance phase and the subsequent
warranty period.
-- In the second half of 2016, the prices of construction inputs, particularly
in some specific building construction sub-segments (e.g., finishing and
concrete works, etc.), began to rise. So far, general contractors have been
able to absorb this by making margin concessions but their capacity for
doing this is decreasing. The construction market includes an increasing
number of areas where changes in the environment may trigger a sharp price
increase (e.g., materials producers’ rapid and successful entry into
foreign markets). The rise in housing construction has lengthened the
supply periods of various essential materials and services considerably,
making it impossible to carry out all processes in the former optimistic
timeframes. As a result, activities require more extensive planning or may
need to be postponed.
-- Persisting shortage of skilled labour (including project and site managers)
may start restricting companies’ performance capacities, which may affect
different aspects of the construction process including quality. Labour
migration to the Nordic countries will remain steady and the number of job
seekers who return to the Estonian construction market is not likely to
increase considerably. All of the above will sustain pressure for a wage
increase, particularly in the category of the younger and less experienced
workforce whose mobility and willingness to change jobs is naturally
higher.
Ukraine
In Ukraine, we provide general contracting and project management services to
private sector customers in the segment of building construction. Political and
economic instability continues to restrict the adoption of business decisions
but construction activity in Kiev and the surrounding area has not halted. In
2017, we will continue our operations in Ukraine primarily in the Kiev region.
Based on our order book as at the end of 2016, we expect that in 2017 our
operating volumes will remain at a level comparable to 2016. Despite the
military conflict in eastern Ukraine, for Nordecon the market situation in Kiev
has not deteriorated compared with a year or two ago. Hard times have reduced
the number of inefficient local (construction) companies and when the economy
normalises we will have considerably better prospects for increasing our
operations and profitability. The Ukrainian government’s recent crackdown on
cash-in-hand work is definitely a step in the right direction, which in the
long term should also improve our position in the Ukrainian construction
market. We assess the situation in the Ukrainian market regularly and
critically and are ready to restructure our operations as and when necessary.
Should the crisis in eastern Ukraine spread to Kiev (which at the date of
release of this report is highly unlikely), we can suspend our operations
immediately. We continue to seek opportunities for exiting our two real estate
projects which have been put on hold or signing a construction contract with a
prospective new owner.
Finland
In Finland, we have provided mainly subcontracting services in the concrete
segment but, based on experience gained, have started preparations for
expanding into the general contracting market. The local concrete work market
allows competing for projects where the customer wishes to source all concrete
works from one reliable partner. Our policy is to maintain a rational approach
and avoid taking excessive risks.
Sweden
We entered the Swedish market in July 2015, when we acquired a 100% stake in
SWENCN AB, a company registered in the Kingdom of Sweden. In the Swedish market
we intend to offer mainly the construction of residential and non-residential
buildings, particularly in central Sweden. On gaining experience in the new
market, we have prioritised quality and observance of deadlines and have
therefore accepted a certain decrease in profitability. As regards our
longer-term goals and the plan to build a viable and strong organisation that
would compete successfully in the Swedish market, we are positive about the
developments so far and see potential for sustaining business growth.
Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core
business is construction project management and general contracting in the
buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in
Estonia, Ukraine, Finland and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a
company registered and located in Tallinn, Estonia. In addition to the parent
company, there are more than 10 subsidiaries in the Group. The consolidated
revenue of the Group in 2016 was 183 million euros. Currently Nordecon Group
employs close to 720 people. Since 18 May 2006 the company's shares have been
quoted in the main list of the NASDAQ OMX Tallinn Stock Exchange.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Head of Investor Relations
Tel: +372 6272 022
Email: [email protected]
www.nordecon.com