Börsiteade
Nordecon AS
LEI kood
48510000D8HSLK854I81
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Ehitus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Juhtkonna vaheteadaanne või kvartaalne finantsaruanne
Teate ID
4218
Manused
Esitamise kuupäev ja aeg
07.11.2013 16:30:00
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
2013. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
Teade
Nordecon avalikustab 2013. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud
auditeerimata vahearuanne
Tallinn, Eesti, 2013-11-07 15:30 CET (GLOBE NEWSWIRE) --
Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2013. aasta III kvartali ja 9 kuu
konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi
majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele
ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX
ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 30.09.2013 31.12.2012
--------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 9 140 10 231
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 66 876 42 896
Ettemaksed 1 723 1 840
Varud 23 932 26 243
Käibevara kokku 101 671 81 210
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 667 202
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 380 1 554
Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930
Materiaalne põhivara 9 196 8 851
Immateriaalne põhivara 14 848 14 857
Põhivara kokku 30 047 30 420
VARA KOKKU 131 718 111 630
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 38 618 27 185
Võlad hankijatele 40 435 31 968
Muud võlad 6 047 5 014
Ettemaksed 5 523 11 404
Eraldised 279 521
Lühiajalised kohustused kokku 90 902 76 092
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 3 911 3 671
Võlad hankijatele 259 259
Muud võlad 96 96
Eraldised 1 011 1 210
Pikaajalised kohustused kokku 5 277 5 236
KOHUSTUSED KOKKU 96 179 81 328
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 19 657 19 657
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed -355 -404
Jaotamata kasum (kahjum) 11 176 6 039
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 33 032 27 846
Mittekontrolliv osalus 2 507 2 456
OMAKAPITAL KOKKU 35 539 30 302
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 131 718 111 630
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR '000 III kv III kv 9k 2013 9k 2012 2012
2013 2012
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 59 236 54 134 134 733 117 054 159 422
Müüdud toodangu kulu -53 083 -50 -125 307 -111 028 -151 205
296
Brutokasum 6 153 3 838 9 426 6 026 8 217
Turunduskulud -142 -63 -281 -253 -389
Üldhalduskulud -1 240 -1 437 -3 567 -3 941 -5 385
Muud äritulud 154 254 360 620 810
Muud ärikulud -292 -289 -351 -346 -566
Ärikasum (kahjum) 4 633 2 303 5 587 2 106 2 687
Finantstulud 124 118 507 459 622
Finantskulud -329 -133 -887 -672 -1 248
Finantstulud ja –kulud kokku -205 -15 -380 -213 -626
Kapitaliosaluse meetodil 120 90 197 139 -79
arvestatud kasum/kahjum
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 4 548 2 378 5 404 2 032 1 982
Tulumaks -51 0 -95 -44 -56
Puhaskasum (kahjum) 4 497 2 378 5 309 1 988 1 926
Muu koondkasum (kahjum):
Realiseerumata kursivahed 82 55 49 2 59
Kokku muu koondkasum (kahjum) 82 55 49 2 59
Kokku koondkasum (kahjum) 4 579 2 433 5 358 1 990 1 985
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele 4 409 2 121 5 137 1 630 1 477
kuuluv osa
- mittekontrollivale osalusele 88 257 172 358 449
kuuluv osa
Kokku puhaskasum (kahjum) 4 497 2 378 5 309 1 988 1 926
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele 4 491 2 176 5 186 1 632 1 536
kuuluv osa
- mittekontrollivale osalusele 88 257 172 358 449
kuuluv osa
Kokku koondkasum (kahjum) 4 579 2 433 5 358 1 990 1 985
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia
kohta emavõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta 0,14 0,07 0,17 0,05 0,05
eurodes
Lahustatud puhaskasum aktsia 0,14 0,07 0,17 0,05 0,05
kohta eurodes
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR '000 9k 2013 9k 2012
------------------------------------------------------------
------------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt1 136 517 131 577
Maksed hankijatele2 -125 826 -113 048
Makstud käibemaks -2 419 -4 500
Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 403 -12 212
Makstud tulumaks -2 -55
Netorahavoog äritegevusest -5 133 1 762
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -315 -1 758
Põhivara müük 191 363
Sidusettevõtete ost -350 0
Antud laenud -377 -1 007
Antud laenude laekumised 202 94
Saadud dividendid 4 0
Saadud intressid 359 0
Netorahavoog investeerimistegevusest -286 -2 308
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 10 243 4 329
Saadud laenude tagasimaksed -3 760 -2 146
Makstud dividendid -107 -80
Kapitalirendi maksed -1 310 -1 542
Makstud intressid -736 -859
Netorahavoog finantseerimistegevusest 4 330 -298
Rahavoog kokku -1 089 -844
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 10 231 9 908
Valuutakursimuutused -2 2
Raha jäägi muutus -1 089 -844
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 9 140 9 066
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
2 Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2013. aasta 9 kuuga oli 9 426 tuhat eurot (9
kuud 2012: 6 026 tuhat eurot) ja vastav brutokasumlikkus 7,0% (9 kuud 2012:
5,1%).
Kontserni juhtkond on varasemates vahearuannetes viidanud ulatuslikele
sisemistele ümberkorraldustele äritegevuses ja kulude kokkuhoiumeetmetele
kasumlikkuse suurendamiseks. Nimetatud tegevused on olnud tulemuslikud. Samas
sisaldavad need ka piiranguid ja sisemiste ressursside arvelt tekitatud
kasumlikkuse kasvutempot ei ole võimalik hoida püsivalt samal tasemel.
Pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult
vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel. Lepingu
kestel võib muutuda hinnang projekti lõppkasumlikkuse osas ning vastavalt
sellele korrigeeritakse ka finantsaruannetes kajastatud proportsionaalset osa
teenitavast kasumist. Aruandeperioodil (eelkõige III kvartalis) jõudis
Kontsernis lõppfaasi arvestatav osa ehitusprojekte ning nende lõpp-kasumlikkus
täpsustus. Seda tingimustes, kus paljud projektid olid ehituslikult keerulised
ning sisaldasid projekti kestel ehituslikke riske, millega seonduvaid
võimalikke kulusid aruandluses arvesse võeti. Projektide edukas teostus
võimaldas kokkuvõttes vastavate kulutuste tegemisest hoiduda. Läbi eelnimetatu
andsid märkimisväärse panuse kasumi suurenemisse välisvõrkude ja
keskkonnaehituse projektid. Kuigi tegemist on avalike vähempakkumistega
võidetud projektidega, on Kontserni töötajate poolt omandatud kogemused
nimetatud valdkondades viimastel aastatel võimaldanud oluliselt tõsta töö
tulemuslikkust.
Samuti on Kontserni äritegevuse kasumlikkuse paranemist soosinud väliskeskkond.
Mahtude kasv ehitusturul eelmisel aastal, suhteliselt stabiilsetena püsinud
ehitusmaterjalide ja alltöövõtu hinnad ning mõnevõrra väiksem konkurentsisurve
teatud segmentides on loonud sobivad tingimused projektide keskmise
kasumlikkuse kasvuks.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2013. aasta 9 kuuga 3 567 tuhat eurot ning
võrreldes eelmise aastaga on need mõnevõrra vähenenud (9 kuud 2012: 3 941 tuhat
eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 2,8% (9 kuud
2012: 3,3%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi
töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 5%
müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2013. aasta 9 kuuga 5 587
tuhat eurot (9 kuud 2012: 2 106 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud
rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 088 tuhat eurot (9 kuud 2012: 3 735
tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 5 309 tuhat eurot (9 kuud 2012: 1 988 tuhat
eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv
puhaskasumi osa moodustas 5 137 tuhat eurot (9 kuud 2012: 1 630 tuhat eurot).
2013. aasta viimases kvartalis lõpeb arvestatavas mahus projekte (sh
teedehituse valdkonnas), kuid nende osas on teostusriskide realiseerumine
Kontsernile kõrgema tõenäosusega, kui seda III kvartalis lõppjärku jõudnud
projektide osas. Ühtlasi on aasta esialgsete majandustulemuste avalikustamise
ajaks selgumas ka Eesti Meremuuseumile esitatud nõude tasumise kohtulahend (vt
tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Krediidirisk“).
Kontserni rahavood
2013. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas -5 133 tuhat eurot (9 kuud
2012: 1 762 tuhat eurot). Kasumliku tegutsemise tingimustes on negatiivne
rahavoog tekkinud peamiselt seetõttu, et projektide tegelik valmidusaste
(kajastatud müügitulu) on erinev tellijale väljastatud arvete summast. Samuti
vähendavad rahavoogu ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad,
mis vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus
5-10% lepingu mahust, mis on võrreldavas suurusjärgus projektide
kasumlikkusega. Samuti on Kontsern alustanud ühe omaarenduse ehitamist.
Võrreldaval perioodil sarnased projektid puudusid ning enne korterite müügiga
alustamist on projekti rahavoog negatiivne.
Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate
maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva.
Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Kontsern
kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali
finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.
Investeerimistegevuse rahavoog oli 2013. aasta 9 kuuga -286 tuhat eurot (9 kuud
2012: -2 308 tuhat eurot). Kontsern jätkas investeerimist põhivarasse, kuigi
mitte nii suures ulatuses kui aasta varem. Sidusettevõtetele antud laenude maht
on võrreldes eelmise aastaga selgelt vähenenud ning aruandeperioodil toimus ka
varasemast rohkem antud laenude laekumisi. Aruandeperioodil taastas Kontsern
sidusettevõtte negatiivset osakapitali 350 tuhande euro suuruse sissemaksega.
Finantseerimistegevuse rahavoog 2013. aasta 9 kuuga oli 4 330 tuhat eurot (9
kuud 2012: -298 tuhat eurot). Saadud ja tagastatud laenude netosumma oli 6 483
tuhat eurot, kui aasta varem oli vastav näitaja 2 183 tuhat eurot. Kontsern
laenas eelmise aastaga võrreldes rohkem käibekapitali seoses kasvanud
äritegevuse mahtudega ning äritegevuse negatiivse rahavoo kompenseerimiseks.
Teisalt olid suuremad ka laenude tagasimaksed, mis tehti laenukohustuste
refinantseerimise kokkulepete täitmiseks.
Seisuga 30.09.2013 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 140 tuhat
eurot (30.09.2012: 9 066 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja 9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 134 733 117 054 103 260 159 422
Müügitulu muutus 15,1% 13,4% 37,2% 7,9%
Puhaskasum, tuhat eurot 5 309 1 988 -4 039 1 926
Puhaskasum emaettevõtte 5 137 1 630 -4 250 1 477
aktsionäridele, tuhat eurot
Kaalutud keskmine aktsiate arv, 30 756 728 30 756 728 30 756 728 30 756 728
tk
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), 0,17 0,05 -0,14 0,05
eurot
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,6% 3,4% 3,2% 3,4%
Libisev üldhalduskulude määr 2,8% 3,3% 3,8% 3,4%
müügitulust
EBITDA, tuhat eurot 7 088 3 735 -1 846 4 833
EBITDA määr müügitulust 5,3% 3,2% -1,8% 3,0%
Brutokasumi määr müügitulust 7,0% 5,1% -0,7% 5,2%
Ärikasumi määr müügitulust 4,1% 1,8% -3,5% 1,7%
Ärikasumi määr ilma kinnisvara 4,0% 1,4% -3,9% 1,4%
müügi kasumita
Puhaskasumi määr müügitulust 3,9% 1,7% -3,9% 1,2%
Investeeritud kapitali tootlus 8,9% 4,6% -5,1% 5,2%
Omakapitali tootlus 16,1% 6,8% -12,8% 6,6%
Omakapitali osakaal 27,0% 25,7% 27,6% 27,1%
Finantsvõimendus 42,8% 41,1% 37,6% 33,7%
Lühiajaliste kohustuste 1,12 1,08 1,18 1,08
kattekordaja
30.09.2013 30.09.2012 30.09.2011 31.12.2012
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd, 85 765 146 070 155 421 127 259
tuhat eurot
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi
müügitulu/Eelmise perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
müügitulu) – 1*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = enne tulumaksustamist + intressikulud) /
Emaettevõtte aktsionäride osa Perioodi keskmine (Intressi kandvad
puhaskasumist/Kaalutud keskmine kohustused + omakapital))*100
aktsiate arv Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi
Üldhalduskulude määr müügitulust = puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital
(Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 kokku)*100
Libisev üldhalduskulude määr Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku /
müügitulust = (Viimase 4 kvartali Kohustused ja omakapital kokku)*100
üldhalduskulud / Viimase 4 Finantsvõimendus = ((Intressikandvad
kvartali müügitulu)*100 kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) /
EBITDA = Ärikasum + Kulum + (Intressikandvad kohustused +
Firmaväärtuse allahindlused Omakapital))*100
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Lühiajaliste kohustuste kattekordaja =
Müügitulu)*100 Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused
Brutokasumi määr müügitulust = kokku
(Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust =
(Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita = ((Ärikasum – Põhivara
müügikasum – Kinnisvara
müügikasum) / Müügitulu)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2013. aasta 9
kuuga ligikaudu 2% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal müügitulust 1%.
9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
------------------------------------------
------------------------------------------
Eesti 98% 99% 96% 98%
Soome 2% 1% 2% 2%
Valgevene 0% 0% 2% 0%
Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust.
Käesoleval aastal jääb müügitulu välisturgudelt eeldatavasti sarnasesse
suurusjärku.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude
osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas
perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste
ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske
võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“.
2013. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja
tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse,
betoonitööde ja kinnisvaraarenduse valdkondades.
Kontserni 2013. aasta 9 kuu müügitulu oli 134 733 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 117 054 tuhat eurot, kasvas
müügitulu 15%.
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese
piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute
ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.
Segmentide müügitulu
2013. aasta 9 kuu seisuga moodustasid hoonete ja rajatiste segmentide
müügitulud kokku vastavalt 52 294 ja 79 587 tuhat eurot. Aasta tagasi
olid vastavad näitajad 49 747 ja 64 674 tuhat eurot (vt Lisa 8). Rajatiste
segmendi suurem osakaal ja mahud absoluutnäitajates (sh võrrelduna eelmise
aastaga) tulenesid peamiselt suurte tee-ehitusprojektide teostamisest.
Tegevussegmendid* 9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
--------------------------------------------------
--------------------------------------------------
Hooned 38% 42% 48% 42%
Rajatised 62% 58% 52% 58%
* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt
rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud
eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.
Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8
„Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni
ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste
segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt
tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Eratellijate investeeringute lisandumine eelmisel aastal pani aluse ärihoonete
segmendi müügitulu kiirele kasvule. Tallinnas ja Tartus ehitatavatele
ärihoonetele lisandusid aruandeperioodil uute projektidena Narva ASTRI
kaubanduskeskuse juurdeehitus, maksumusega üle 15 miljoni euro ja Stroomi
kaubanduskeskuse ehitamine, maksumusega üle 9 miljoni euro. Kontsern ootab
eratellijate investeerimistegevuse aktiivset jätkumist ning vastava
alamsegmendi osakaalu püsimist arvestataval tasemel.
Ühiskondlike hoonete ehitusmahud langesid kuna Kontsernil puudusid valdkonnas
suurprojektid võrreldes aastataguse perioodiga. Alamsegmendi konkurentsiolukord
on turul väga terav ning ilma suuri riske võtmata on hangete võitmine
keeruline. Antud olukorras on Kontsern riskide võtmisest ka teadlikult
hoidunud. Käesoleval aastal ei ole oodata oluliste suurhangete väljakuulutamist
ning mahud antud alamsegmendis tõenäoliselt ei kasva. Suurematest projektidest
jätkusid aruandeperioodil tööd Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse, Tartu
Pauluse kiriku V etapi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli
õppehoone ehitamisel.
Tööstus- ja laohoonete põhimahu moodustasid endiselt põllumajandussektori
tellimusel rajatavad hooned, kuid võrreldes eelmiste aastatega on nende osakaal
vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate EL struktuurifondide
toetuste vähenemisest eelarveperioodi lõpus. Vähenevaid mahte seal on
kompenseerinud eratellijate poolt tehtud investeeringud uutesse tööstus- ja
tootmishoonetesse. Viimastest lisandus aruandeperioodil Väätsasse rajatav
piimafarmikompleks, maksumusega üle 9 miljoni euro.
Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Aastas
tervikuna on oodata alamsegmendi müügitulu osakaalu kasvu kuna Kontsern sõlmis
mais oma mitme aasta suurima korterelamu ehituslepingu, maksumusega ligikaudu
10 miljonit eurot (Pirita tee 26 korterelamu Tallinnas). Samuti on edukas olnud
viimaste Tigutorni korterite ja büroopinna müük. Nimetatud kortermajas on
Kontsernil müümata veel 4 korterit. Kontserni poolt aruandeperioodil alustatud
Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I etapi valmimine jääb 2014.
aastasse.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis 9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
-------------------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------------------
Ärihooned 47% 24% 10% 26%
Tööstus- ja laohooned 29% 28% 43% 35%
Ühiskondlikud hooned 20% 44% 45% 36%
Korterelamud 4% 4% 2% 3%
Oodatult olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses.
Kontsernil on käsil mitmeid suurprojekte, kus lisaks hooajalistele
asfalteerimistöödele on suur osa ka erinevatel pinnasetöödel ning rajatiste
ehitamisel. Viimaseid oli võimalik teostada ka aruandeperioodi alguse talvistes
ilmastikutingimustes. Pooleliolevate projektide põhimahud jäävad 2013.
aastasse, mis säilitab alamsegmendi suure osakaalu.
Insenerehituse alamsegmendis jätkusid tööd Sillamäe sadamas ja Kärdla
külalissadama ehitamisel. Nendest esimese osas tehti suurem osa töödest
eelmisel aastal ning see mõjutas otseselt alamsegmendi müügitulu osakaalu
vähenemist võrreldes eelmise aastaga. Tõenäoliselt ei lisandu sellel aastal
töödeportfelli enam avaliku- ja erasektori mahukaid projekte insenerehituse
segmendis.
Kontsern sõlmis 2012. aastal mitmeid keskkonnaehituse lepinguid, mille põhiline
ehitusmaht langeb 2013. aastasse. Aruandeperioodil sõlmiti leping Paide linna
reoveepuhasti rekonstrueerimiseks summas 6,4 miljonit eurot. Alamsegmendi mahud
jäävad eeldatavasti kõrgemaks kui eelmisel aastal ning mahu suurenemine tuleb
osaliselt ka vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööde (muud rajatised)
arvelt. Viimaste mahtusid ootab ees üldine vähenemine ehitusturul. Käimas on
viimane aasta käesolevast EL eelarveperioodist läbi mille toimub segmendi
investeeringute põhiline finantseerimine. Suur osa sarnastest projektidest on
juba eelmistel aastatel avalike hangete läbi välja kuulutatud.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
---------------------------------------------------------------------
---------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja –hooldus 56% 49% 56% 51%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 8% 15% 1% 15%
Muud rajatised 24% 31% 33% 27%
Keskkonnaehitus 12% 5% 10% 7%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 30.09.2013 oli 85 765 tuhat eurot, mis on 41% vähem võrreldes
aastataguse perioodiga.
Teostamata tööde maht vähenes kõige rohkem teedeehituse segmendis (ligikaudu
77%), kus Kontsernil on viimasel aastal olnud töös kolm suurt ehitushanget
(Aruvalla-Kose teelõik Tallinn-Tartu maanteel, Tartu läänepoolne ümbersõit ja
Tartu idapoolne ringtee). Uued riiklikud investeeringud suurematesse
teeehitusprojektidesse on samal ajal olnud pea olematud. 2013. aastal valitakse
eeldatavasti välja kahe suurema teedeehituse riigihanke teostajad, kuid
lepingute maht seal jääb alla 15 miljoni euro. Samuti on toimunud tuntav
vähenemine välisvõrkude (tegevusaruande segment „muud rajatised“) tööde osas,
kus EL käesoleva eelarveperioodi viimasel aastal on struktuurifondide kaasabil
tehtavad investeeringud olnud oodatult eelmistest perioodidest väiksemad.
Tööde portfellis on seevastu kasvanud ärihoonete, tööstus- ja laohoonete ning
keskkonnaehituse alamsegmentide teostamata tööde mahud. Kaks esimest tänu
erasektori tellijate suurenenud investeeringutele. Viimase osas on tegemist
Kontserni eduka pakkumistegevusega ning osaliselt asjaoluga, et EL
struktuurifondide kaasabil tehtavate investeeringute mahud
keskkonnarajatistesse on eelarveperioodi lõpus suurenenud.
Tööde portfell seisuga 30.09.2013 ei sisalda enam Tallinna kesklinna piirkonnas
Tivoli elamuarenduse projekti teostamata jääki (30.09.2012 seisuga 12 951 tuhat
eurot). Nordecon avalikustas lepingu lõpetamise kohta börsiteate 13.06.2013.
9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, 85 765 146 070 155 421 127 259
tuhat eurot
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 69% ja
rajatiste omad 31%, mis on oluliselt erinev kui mitu aastat valitsenud olukord,
kui osakaalud olid vastupidised (30.09.2012: vastavalt 30% ja 70%). Toimunud
muutus jääb iseloomustama tööde portfelli aruandeaasta lõpus ning tõenäoliselt
ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud
investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 järgmisel EL
eelarveperioodil (2014-2020) ei kordu. Seda eriti järgmisel aastal, kuna
praeguseni pole veel vastu võetud riiklikku kava investeeringute tegemise
kohta. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega
rajatiste segmendis 2014. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste
riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Aruandeperioodi lõpust (30.09.2013) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 3 768
tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2013. aasta 9 kuu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes
kokku keskmiselt 784 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas
360 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga töötajate arv oluliselt ei
kasvanud.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
-----------------------------------------------
-----------------------------------------------
ITP 360 372 362 367
Töölised 424 417 390 397
Keskmine kokku 784 789 752 764
Kontserni 2013. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 13
584 tuhat eurot, mis on 15% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval
perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 11 835 tuhat eurot. Kulude kasvu on
põhjustanud nii tegevusmahtude suurenemine kui ka paranenud kasumlikkuse
tingimustes lisanduvate tulemustasude maksmine. Vähemal määral mõjutas
tööjõukulude kasvu baastöötasude valikuline tõstmine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2013. aasta 9 kuuga moodustasid
120 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 40 tuhat eurot (9 kuud 2012:
vastavalt 132 tuhat eurot ja 44 tuhat eurot). Tasud sisaldavad III kvartalis
(sh 2012. aastal) moodustatud eraldisi majandustulemuse põhjal arvestatavate
võimalike tulemustasude kajastamiseks.
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2013. aasta 9 kuuga moodustasid
195 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 64 tuhat eurot (9 kuud 2012:
vastavalt 291 tuhat eurot ja 96 tuhat eurot, sisaldades sh 30.04.2012 tagasi
kutsutud juhatuse liikme tasu). Tasud sisaldavad III kvartalis (sh 2012.
aastal) moodustatud eraldisi majandustulemuse põhjal arvestatavate võimalike
tulemustasude kajastamiseks.
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontserni töötajate arv on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilne ning
töötajate nominaaltootlikkuse kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule.
Kontserni aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige
paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel
perioodidel oli tulemustasude osakaal tööjõukuludes väiksem. Kontsern ei ole
oluliselt suurendanud baastöötasusid. Tulemustasude maksmine on teatud
kasumieesmärkide täitmisel Kontsernis tavapärane tegevus ning tööjõukulude
nominaaltootlikkus aruandeperioodi lõpus on võrreldavaid ajaloolisi andmeid
vaadates suhteliselt kõrge.
Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule
ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
9k 2013 9k 2012 9k 2011 2012
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat 231,6 213,0 173,8 208,7
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes 8,7% 22,5% 39,6% 3,2%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), 9,5 10,4 8,8 9,5
tuhat eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes -8,3% 18,5% 34,2% -8,6%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali tööjõukulud)
--------------------------------------------------------------------------------
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul
valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Avalike hankelepingute osas on konkurentsi kasv 2013. aastal olnud selgelt
tunnetatav. Avalikud investeeringud on 2013. aastal vähenenud ja väljavaated
mahtude säilitamiseks 2014. aastal ei ole positiivsed. Konkurentsist tulenev
hinnasurve ehituse pakkumishindadele on tuntav, kuid see toimub olukorras, kus
ehitussisendite hinnad pigem kasvavad tasapisi. Eriti suur konkurents valitseb
hoonete üldehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas
konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad pigem
tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute
sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras
võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes
ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu oodatava kasumlikkuse
kui müügitulu kasvatamise või selle hoidmise saavutatud tasemel.
Nõudlus ehitusteenuse järgi sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori
investeeringutest. Suur osa investeeringutest viimastel aastatel said teoks EL
struktuurifondidest saadud toetuste abil, mis nii suuruselt kui ka ajaliselt on
piiratud EL eelarveperioodi kestusega aastatel 2007-2013. Eelarveperioodi
viimasesse aastasse jäänud toetussummade maht on väiksem kui eelmisel paaril
aastal, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide olulist
vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020)
käigus Eestile eraldatavate toetussummade suurus on küll üldjoontest teada,
kuid ehitussektoriga seotud investeeringute mahud ja ajakava ei ole saanud veel
lõplikke kinnitusi. Seni avalikustatud info põhjal võib aga eeldada, et
nimetatud investeeringute kogumaht võrreldes eelmise perioodiga väheneb ning
2014. aastast on kujunemas kahe eelarveperioodi nn vaheaasta, kus põhirõhk
läheb investeeringute ettevalmistamisega seotud administratiivsele tegevusele.
Tekkinud olukorras on 2014. aastal ka Kontserni äritegevuse mahtude vähenemine
tõenäoline ning seda eelkõige rajatiste segmendi osas, kuhu on avalikest
investeeringutest läinud seni suurim osa. Kontserni tegevuskava näeb ette oma
ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist
eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern
tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega
seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad
ainult ühes kitsas (eelkõige rajatiste) segmendis.
Kontserni juhtkond peab primaarseks säilitada ehitusmahtude võimaliku
vähenemise ajal kasumlik tegevus. Mitmetes valdkondades (nt tugiteenused) on
Kontserni kulud kasvanud selgelt aeglasemalt kui põhitegevuse mahud. Kulud on
sisuliselt tasemetel, kuhu need viidi läbi erinevate kokkuhoiumeetmete pärast
2009-2010 toimunud eelmist suuremat ehitusturu langust. Sellest tulenevalt ei
pea Kontsern ehitusmahtude muutudes enam läbi viima ulatuslikke
ümberstruktureerimisi.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse
sesoonsus. Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele
välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms.). Valdkonna tegevuse
hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on
aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse
kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond,
kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida
kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus
tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi
tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates
ilmastikutingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud
garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele.
30.09.2013 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku
998 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 092 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil ei kajastanud Kontsern olulisi krediidikahjumeid.
Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur
avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigile ja kohalikele
omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid.
Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja
ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse
puudumine.
2013. aasta 9 kuuga kajastati kahjum nõuete allahindamisest summas 261 tuhat
eurot (9 kuud 2012: 233 tuhat eurot).
Kontsern kajastab finantsseisundi aruandes ligikaudu 2,4 miljoni euro suurust
nõuet Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone tellija vastu (sisaldab osaliselt
viiviseid). Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude
põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Vahearuande väljastamise
seisuga on nimetatud vaidluses kohtuistungid peetud ning osapooled oma lõplikke
seisukohti kohtule esitamas. Arvestades asjaolusid võib loota kohtuotsuse
teatavaks tegemist jaanuaris 2014.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle
tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva, kuid esineb ka kuni 100
päevaseid tähtaegu) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus
maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse
tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,12 kordselt (30.09.2012:
1,08 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad
intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude
tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus
kehtinud lepingulistest tingimustest. Kontserni pangad on hetkel
refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa
laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige
arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel. 2013. aasta 9 kuu
jooksul refinantseeris Kontsern laene, mis seisuga 31.12.2012 olid kajastatud
lühiajalistena summas 13 415 tuhat eurot (vastavad laenujäägid 30.09.2013
seisuga summas 15 322 tuhat eurot) ning nende maksetähtajad viidi 2014.
aastasse.
Aruandeperioodi lõpus oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 140 tuhat eurot
(30.09.2012: 9 066 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul
Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused suurenesid võrreldes eelmise
aastaga 5 937 tuhande euro võrra. Sellest 5 096 tuhat eurot moodustas
faktooringkohustuse suurenemine. Seisuga 30.09.2013 on Kontsernil
intressikandvaid kohustusi summas 42 528 tuhat eurot. Intressikulud olid 2013.
aasta 9 kuu seisuga 783 tuhat eurot ning võrreldes 2012. aasta 9 kuu seisuga
vähenesid intressikulud 16 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutab enim
ujuvintressi baasmäära (Euribor/EONIA) tõus. Selle maandamiseks on Kontsern
lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud
võimalusel fikseeritud intressimääraga.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski
maandamiseks.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas,
s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Ukraina grivna kurss euro suhtes
oli 2013. aasta 9 kuu jooksul stabiilne. Valuutakursside muutumisest saadud
kahjum oli aruandeperioodil 43 tuhat eurot (9 kuud 2012: kahjum 8 tuhat eurot).
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
-- Ehitusturu põhimahud jäävad 2013. aastal rajatiste valdkonda, kuid vahe
hoonete valdkonnaga väheneb. Avaliku sektori poolt annab hoonete valdkonda
oma panuse peamiselt kahe suurprojekti (Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone
ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku) ehitamine.
Rajatiste valdkonna ehitustööde mahtudele avaldab negatiivset mõju Euroopa
Liidu 2007-2013 kestva eelarveperioodi jaoks mõeldud toetuste lõppemine.
Eratellijate poolt tehtavate investeeringute mahud on suunatud eelkõige
hoonete valdkonda. Eeldatavasti jätkub erainvesteeringute kasv ka 2014.
aastal.
-- Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses
riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest
projektidest. Uute hangete maht käesoleva eelarveperioodi viimasel aastal
väheneb. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020) toetuste mahud ja teostamise
periood on veel ebaselged. Samuti vähenevad riiklike suurtellijate Riigi
Kinnisvara AS-i ja Maanteeameti uute investeeringute mahud. Tõenäoliselt
ootab Eesti ehitusturgu sellel aastal ees kasvutempo aeglustumine ning
järgmisel aastal pigem mõningane langus.
-- Ehitusturul osalejate korrastumine jätkub, kuigi arvatust aeglasemalt. Seda
eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga
palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust
vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on
tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes
tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane
hääbumine või taandumine väiksemaks tegijaks kui ühinemised või ootamatud
väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, hanketingimuste
täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks osaleb pakkumistel üha
sagedamini ka 2-4 liikmelisi väikeettevõtete konsortsiume, et kuidagi
tegevust jätkata.
-- Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel
taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga
võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti
2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti
langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei
ole hetkel sisendite hindades massiivset langust näha ning sellele
pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda
probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve ehitushindadele ja seeläbi
kasumile on tuntav.
-- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged
laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt
suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad
projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
-- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad
ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga
pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate
karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid
lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud
suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes
kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske. Võrreldes 2-3 aasta taguse
perioodiga on olukord siiski muutunud paremaks ning hanketingimused teatud
aspektides muutunud ehitusettevõtetele mõislikumaks.
-- Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole
välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad seoses väheneva
nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei
saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib
valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt
võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad
(nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
-- Kvaliteetsest oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul puudus.
Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte
oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne
ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest ka seal
(eelkõige Soomes) ei ole oodata sealt olulist tööjõu naasmist kohalikule
ehitusturule. Seetõttu ei toimu ka ehitusettevõtetes töötajate baastasude
vähendamist, pigem püsib üldisest elukalliduse kasvust tingitud surve
töötasude tõstmisele.
Läti ja Leedu
Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust
peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2013. aastal avaldab sarnaselt
Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne
nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2013.
aastal on seega välistatud.
Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti
ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab,
et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni
strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus
läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB
aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel
tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne
Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke
seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate
tütarettevõtete.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud
ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis.
Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult
puudunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2013. aastal siiski jätkub. Eksisteerib
mõningaid märke, et investeerimine Ukrainasse elavneb 2013. aastal mõnevõrra,
kuid majanduslike ja poliitiliste riskide valguses ei ole põhjust oodata
kiireid muudatusi. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku
ehitusturu seisu ning restruktureerib vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud
tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud
kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks
võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern 2013.
aastal teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde
töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis
saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb
Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides.
Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse
valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste
ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad
kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte
Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub
lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab
hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad
noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Raimo Talviste
Nordecon AS
Finants- ja investorsuhete juht
Tel: +372 615 4445
Email: [email protected]
www.nordecon.com
Teate sisu inglise keeles
Pealkiri
2013 III quarter and nine months consolidated interim report (unaudited)
Teade
Nordecon publishes 2013 III quarter and nine months consolidated unaudited
interim report
Tallinn, Estonia, 2013-11-07 15:30 CET (GLOBE NEWSWIRE) --
Announcement includes Nordecon AS’s consolidated financial statements for the
third quarter and nine months of 2013 (unaudited), overview of the key events
influencing the period’s financial result, outlook for the market and
description of the main risks.
Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ
OMX Tallinn and Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/root/en/for-investor/financial-reports/interim-reports)
.
Period’s investor presentation are attached to the announcement and are also
published on Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/root/en/for-investor/investor-presentations).
Condensed consolidated interim statement of financial position
EUR '000 30 September 31 December
2013 2012
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 9,140 10,231
Trade and other receivables 66,876 42,896
Prepayments 1,723 1,840
Inventories 23,932 26,243
Total current assets 101,671 81,210
Non-current assets
Investments in equity-accounted investees 667 202
Other investments 26 26
Trade and other receivables 380 1,554
Investment property 4,930 4,930
Property, plant and equipment 9,196 8,851
Intangible assets 14,848 14,857
Total non-current assets 30,047 30,420
TOTAL ASSETS 131,718 111,630
LIABILITIES
Current liabilities
Loans and borrowings 38,618 27,185
Trade payables 40,435 31,968
Other payables 6,047 5,014
Deferred income 5,523 11,404
Provisions 279 521
Total current liabilities 90,902 76,092
Non-current liabilities
Loans and borrowings 3,911 3,671
Trade payables 259 259
Other payables 96 96
Provisions 1,011 1,210
Total non-current liabilities 5,277 5,236
TOTAL LIABILITIES 96,179 81,328
EQUITY
Share capital 19,657 19,657
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve -355 -404
Retained earnings 11,176 6,039
Total equity attributable to owners of the 33,032 27,846
parent
Non-controlling interests 2,507 2,456
TOTAL EQUITY 35,539 30,302
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 131,718 111,630
Condensed consolidated interim statement of comprehensive income
EUR '000 Q3 2013 Q3 2012 9M 2013 9M 2012 2012
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue 59,236 54,134 134,733 117,054 159,422
Cost of sales -53,083 -50,296 -125,307 -111,028 -151,205
Gross profit 6,153 3,838 9,426 6,026 8,217
Marketing and distribution -142 -63 -281 -253 -389
expenses
Administrative expenses -1,240 -1,437 -3,567 -3,941 -5,385
Other operating income 154 254 360 620 810
Other operating expenses -292 -289 -351 -346 -566
Operating profit 4,633 2,303 5,587 2,106 2,687
Finance income 124 118 507 459 622
Finance costs -329 -133 -887 -672 -1,248
Net finance costs -205 -15 -380 -213 -626
Share of profit/loss of 120 90 197 139 -79
equity-accounted investees
Profit before income tax 4,548 2,378 5,404 2,032 1,982
Income tax expense -51 0 -95 -44 -56
Profit for the period 4,497 2,378 5,309 1,988 1,926
Other comprehensive income:
Exchange differences on 82 55 49 2 59
translating foreign operations
Total other comprehensive income 82 55 49 2 59
for the period
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME FOR 4,579 2,433 5,358 1,990 1,985
THE PERIOD
Profit attributable to:
- Owners of the parent 4,409 2,121 5,137 1,630 1,477
- Non-controlling interests 88 257 172 358 449
Profit for the period 4,497 2,378 5,309 1,988 1,926
Total comprehensive income
attributable to:
- Owners of the parent 4,491 2,176 5,186 1,632 1,536
- Non-controlling interests 88 257 172 358 449
Total comprehensive income 4,579 2,433 5,358 1,990 1,985
Earnings per share attributable
to owners of the parent:
Basic earnings per share (EUR) 0.14 0.07 0.17 0.05 0.05
Diluted earnings per share (EUR) 0.14 0.07 0.17 0.05 0.05
Condensed consolidated interim statement of cash flows
EUR '000 9M 2013 9M 2012
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers1 136,517 131,577
Cash paid to suppliers2 -125,826 -113,048
VAT paid -2,419 -4,500
Cash paid to and for employees -13,403 -12,212
Income tax paid -2 -55
Net cash used in/from operating activities -5,133 1,762
Cash flows from investing activities
Purchase of property, plant and equipment -315 -1,758
Proceeds from sale of property, plant and equipment and 191 363
intangible assets
Acquisition of associates -350 0
Loans provided -377 -1,007
Repayment of loans provided 202 94
Dividends received 4 0
Interest received 359 0
Net cash used in investing activities -286 -2,308
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 10,243 4,329
Repayment of loans received -3,760 -2,146
Dividends paid -107 -80
Payment of finance lease liabilities -1,310 -1,542
Interest paid -736 -859
Net cash from/used in financing activities 4,330 -298
Net cash flow -1,089 -844
Cash and cash equivalents at beginning of period 10,231 9,908
Effect of exchange rate fluctuations on cash and cash -2 2
equivalents
Decrease in cash and cash equivalents -1,089 -844
Cash and cash equivalents at end of period 9,140 9,066
1 Line item Cash receipts from customers includes VAT paid by customers.
2 Line item Cash paid to suppliers includes VAT paid.
Financial review
Financial performance
Nordecon group’s gross profit for the first nine months of 2013 amounted to
9,426 thousand euros (9M 2012: 6,026 thousand euros) and gross margin was 7.0%
(9M 2012: 5.1%).
In previous interim reports we have described the work done to increase the
Group’s profitability. The measures applied, including extensive internal
restructuring and cost cutting, have been effective. However, they have their
limits and the rate of internally generated growth in profitability cannot be
maintained indefinitely.
The profit from long-term construction contracts is recorded gradually over the
contract term, based on the stage of completion of contract activity. During
the life of a contract, our estimates of the profitability of the contract may
change. If this happens, the proportionate share of contract profit already
recognised in the financial statements is adjusted to reflect the new estimate.
In the reporting period (particularly in the third quarter), a substantial
share of our construction projects reached the stage of completion and their
actual outcomes could be specified. Many of the projects were highly complex,
involving construction risks whose potential costs were considered in making
the profitability estimates. Thanks to effective performance, the costs were
not incurred. In particular, revision of outcomes increased profit on projects
for the construction of utility networks and environmental engineering.
Although the projects were won by making the lowest bids in public tenders, the
experience our people have gained in those segments over the years allowed us
to benefit from strong improvements in productivity.
Margin improvements have also been supported by the external environment.
Market growth in the previous year, relative stability in materials and
subcontracting prices, and a slight decline in competitive pressure in certain
segments have created conditions that favour a rise in the projects’ average
profit margin.
The Group’s administrative expenses for the first nine months of 2013 totalled
3,567 thousand euros, reflecting a certain decrease compared with a year ago
(9M 2012: 3,941 thousand euros). The ratio of administrative expenses to
revenue (12 months rolling) was 2.8% (9M 2012: 3.3%). Our cost-control measures
continue to yield strong results, allowing us to maintain administrative
expenses below the target ceiling, i.e. 5% of revenue.
Operating profit for the first nine months of 2013 was 5,587 thousand euros (9M
2012: 2,106 thousand euros) and EBITDA was positive at 7,088 thousand euros (9M
2012: 3,735 thousand euros).
The Group ended the reporting period with a net profit of 5,309 thousand euros
(9M 2012: 1,988 thousand euros). The profit attributable to owners of the
parent, Nordecon AS, was 5,137 thousand euros (9M 2012: 1,630 thousand euros).
In the last quarter of the year we are going to complete many projects
(including road construction ones) whose total volume is significant. The
probability of realisation of their performance risks is higher than that of
the projects, which reached the stage of completion in the third quarter.
Moreover, by the date of release of the preliminary annual results, the court
will probably have ruled in the matter concerning the action brought against
the Estonian Maritime Museum (for further information, see the Credit risk
section of the chapter Description of the main risks in the directors’ report).
Cash flows
Operating activities of the first nine months of 2013 resulted in a net cash
outflow of 5,133 thousand euros (9M 2012: a net cash inflow of 1,762 thousand
euros). When the Group operates with a profit, negative operating cash flow
results primarily from a mismatch between the projects’ actual stage of
completion (recognised revenue) and the amounts billed to customers. Cash
inflow is also reduced by the amounts retained under the terms of construction
contracts, which are released when construction activity ends. Retentions
extend from 5% to 10% of the volume of a contract, being comparable to its
profit margin. In addition, we have launched a housing development project. In
the comparative period, we did not have such projects and before we start
selling the apartments, the project’s cash flow will be negative.
Besides the above, our operating cash flows continued to be influenced by
differences in settlement terms: the payment terms agreed with customers are
long and in the case of public procurement generally extend from 45 to 56 days
while subcontracts ordinarily have to be paid within 21 to 45 days. We use
factoring to counteract the impacts of cyclicality and overdraft facilities to
raise working capital.
Cash flows from investing activities resulted in a net outflow of 286 thousand
euros (9M 2012: a net outflow of 2,308 thousand euros). We continued to invest
in property, plant and equipment although not as extensively as a year ago. The
volume of loans provided to associates decreased considerably and we received
more loan repayments. In addition, we made a contribution of 350 thousand euros
to restore an associate’s negative equity.
Financing activities resulted in a net cash inflow of 4,330 thousand euros (9M
2012: a net outflow 298 thousand euros). Loan receipts exceeded loan repayments
by 6,483 thousand euros compared with 2,183 thousand euros in the first nine
months of 2012. We borrowed more working capital to meet the needs of growing
business volumes and to cover negative operating cash flow. On the other hand,
loan repayments, which were made to meet commitments under refinancing
agreements, were larger too.
At 30 September 2013, the Group’s cash and cash equivalents totalled 9,140
thousand euros (30 September 2012: 9,066 thousand euros). Management’s comments
on liquidity risks are presented in the chapter Description of the main risks
in the directors’ report.
Key financial figures and ratios
Figure/ratio 9M 2013 9M 2012 9M 2011 2012
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue (EUR’000) 134,733 117,054 103,260 159,422
Revenue growth 15.1% 13.4% 37.2% 7.9%
Net profit/loss (EUR’000) 5,309 1,988 -4,039 1,926
Profit/loss attributable to 5,137 1,630 -4,250 1,477
owners of the parent (EUR’000)
Weighted average number of 30,756,728 30,756,728 30,756,728 30,756,728
shares
Earnings per share (EUR) 0.17 0.05 -0.14 0.05
Administrative expenses to 2.6% 3.4% 3.2% 3.4%
revenue
Administrative expenses to 2.8% 3.3% 3.8% 3.4%
revenue (rolling)
EBITDA (EUR’000) 7,088 3,735 -1,846 4,833
EBITDA margin 5.3% 3.2% -1.8% 3.0%
Gross margin 7.0% 5.1% -0.7% 5.2%
Operating margin 4.1% 1.8% -3.5% 1.7%
Operating margin excluding gains 4.0% 1.4% -3.9% 1.4%
on asset sales
Net margin 3.9% 1.7% -3.9% 1.2%
Return on invested capital 8.9% 4.6% -5.1% 5.2%
Return on equity 16.1% 6.8% -12.8% 6.6%
Equity ratio 27.0% 25.7% 27.6% 27.1%
Gearing 42.8% 41.1% 37.6% 33.7%
Current ratio 1.12 1.08 1.18 1.08
30 Sept 30 Sept 30 Sept 31 Dec
2013 2012 2011 2012
--------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR’000) 85,765 146,070 155,421 127,259
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue growth = (revenue for Operating margin excluding gains on asset sales
the reporting period/ revenue = ((operating profit - gains on sale of
for the previous period) – property, plant and equipment - gains on sale
1*100 of investment properties and real estate held
Earnings per share (EPS) = net for sale)/revenue) *100
profit attributable to owners Net margin = (net profit for the
of the parent / weighted period/revenue)*100
average number of shares Return on invested capital = ((profit before tax
outstanding + interest expense)/ the period’s average
Administrative expenses to (interest-bearing liabilities + equity))*100
revenue = (administrative Return on equity = (net profit for the period/
expenses/ revenue)*100 the period’s average total equity)*100
Administrative expenses to Equity ratio = (total equity/ total liabilities
revenue (rolling) = (past and equity)*100
four quarters’ administrative Gearing = ((interest-bearing liabilities – cash
expenses/past four quarters’ and cash equivalents)/ (interest-bearing
revenue)*100 liabilities + equity))*100
EBITDA = operating profit + Current ratio = total current assets/ total
depreciation and amortisation current liabilities
+ impairment losses on
goodwill
EBITDA margin =
(EBITDA/revenue)*100
Gross margin = (gross
profit/revenue)*100
Operating margin = (operating
profit/revenue)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Performance by geographical market
In the first nine months of 2013, around 2% of the Group’s revenue was
generated outside Estonia compared with 1% in the same period in 2012.
9M 2013 9M 2012 9M 2011 2012
-------------------------------------------
-------------------------------------------
Estonia 98% 99% 96% 98%
Finland 2% 1% 2% 2%
Belarus 0% 0% 2% 0%
Finnish revenues comprise revenue from concrete works. We expect the
contribution of foreign markets to remain at a similar level throughout the
year.
Geographical diversification of the revenue base is a consciously deployed
strategy by which we mitigate the risks resulting from excessive concentration
on a single market. Although in the long term our strategy foresees increasing
foreign operations, in the short term the Group will focus on the Estonian
market that it knows best and which entails fewer known market risks. The
Group’s vision of its future operations in foreign markets is described in the
chapter Outlooks of the Group’s geographical markets in the directors’ report.
Performance by business line
The core business of Nordecon group is general contracting and project
management in the field of building and infrastructure construction. The Group
is involved in the construction of commercial and industrial buildings and
facilities, road construction and maintenance, specialist and environmental
engineering, concrete works and real estate development.
The Group’s revenue for the first nine months of 2013 amounted to 134,733
thousand euros, a 15% improvement on the 117,054 thousand euros generated in
the comparative period.
The Group aims to maintain the revenues of its operating segments (Buildings
and Infrastructure) in balance as this helps disperse risks and provides better
opportunities for continuing operations under stressed circumstances when one
segment experiences shrinkage. The Group has set a strategic ceiling for
revenue from the construction of apartment buildings, which has to remain below
20% of total sales.
Segment revenues
In the first nine months of 2013, our two main operating segments, Buildings
and Infrastructure, generated revenue of 52,294 thousand euros and 79,587
thousand euros respectively. The corresponding figures for the same period in
2012 were 49,747 thousand euros and 64,674 thousand euros (see note 8). The
larger contribution and absolute figures of the Infrastructure segment (also in
the previous year) are mostly attributable to the performance of major road
construction projects.
Operating segments* 9M 2013 9M 2012 9M 2011 2012
-------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------
Buildings 38% 42% 48% 42%
Infrastructure 62% 58% 52% 58%
* In the directors’ report the Ukrainian buildings segment and the EU buildings
segment, which are disclosed separately in the financial statements as required
by IFRS 8 Operating Segments, are presented as a single segment.
In the directors’ report, projects have been allocated to operating segments
based on their nature (i.e. building or infrastructure construction). In the
segment reporting presented in the financial statements, allocation is based on
the subsidiaries’ main field of activity (as required by IFRS 8 Operating
Segments). In the financial statements, the results of a subsidiary that is
primarily engaged in infrastructure construction are presented in the
Infrastructure segment. In the directors’ report, the revenues of such a
subsidiary are presented based on their nature. The differences between the two
reports are not significant because in general Group entities specialise in
specific areas except for the subsidiary Nordecon Betoon OÜ that is involved in
both building and infrastructure construction. The figures for the parent
company have been allocated in both parts of the interim report based on the
nature of the work.
Sub-segment revenues
Last year’s rise in private sector investments laid the foundation for rapid
revenue growth in the commercial buildings sub-segment. We continued work under
previously secured contracts for the construction of commercial buildings in
Tallinn and Tartu and secured a contract of over 15 million euros for building
an extension to the ASTRI shopping centre in Narva and a contract of over 9
million euros for building the Stroomi shopping centre. We expect the
investment activity of private sector customers to remain robust and the
contribution of the sub-segment to remain substantial.
The revenues of the public buildings sub-segment decreased because we did not
have any major projects comparable to those performed a year ago. The
competitive situation in this market segment is particularly challenging: it is
hard to win a contract without taking excessive risks but our current policy is
to avoid such risks. No major procurement tenders are expected to be announced
in this sub-segment in 2013 and, thus, volumes will probably not expand. Our
largest ongoing projects included the construction of the Translational
Medicine Centre of the University of Tartu, Phase V in the project of St Paul’s
Church in Tartu and an academic building for the NCO School of the Estonian
National Defence College.
In the industrial and warehouse facilities sub-segment most of the revenue
resulted from the construction of buildings procured by the agricultural
sector. However, the volume of such work was smaller than in the previous years
because the current EU budget period is coming to an end and thus allocations
from the EU structural funds that co-finance the projects are decreasing.
Shrinkage in the sub-segment’s revenues has been counterbalanced by private
sector investments in new industrial and production buildings. For example, in
the reporting period, we won a contract of over 9 million euros for building a
dairy farm complex at Väätsa.
The revenues of the apartment buildings sub-segment resulted mostly from
general contracting. On a whole-year basis, the contribution of the sub-segment
should increase because in May we won a contract of around 10 million euros for
the construction of an apartment building at Pirita tee 26 in Tallinn (our
recent years’ largest apartment building contract). The year has also been
successful in the sale of the last apartments and office premises in the
Tigutorn development project. At period-end, only 4 Tigutorn apartments were
still on sale. Phase I in our Magasini 29 development project
(www.magasini.ee), which was launched this year, will be completed in 2014.
Revenue distribution within Buildings 9M 2013 9M 2012 9M 2011 2012
segment
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Commercial buildings 47% 24% 10% 26%
Industrial and warehouse facilities 29% 28% 43% 35%
Public buildings 20% 44% 45% 36%
Apartment buildings 4% 4% 2% 3%
As expected, the main revenue source for the Infrastructure segment was road
construction. We are currently working on several large projects that involve
not only seasonally restricted operations such as asphalt-laying but also
various kinds of earthwork and construction of structures, which could also be
carried out in the winter weather of the beginning of the year. Since most of
the work relating to projects in progress will be performed in 2013, the
contribution of the sub-segment should remain high.
In specialist engineering, we continued our work at Sillamäe port and Kärdla
guest harbour. The contribution of the sub-segment has decreased compared with
the previous year because most of the construction work at Sillamäe port was
completed in 2012. We do not expect to win any major public or private
specialist engineering projects in the remaining part of the year.
In 2012 Nordecon secured a number of environmental engineering contracts. Most
of the construction work relating to them falls in 2013. In addition, in the
reporting period we signed a contract of 6.4 million euros for the
reconstruction of the wastewater treatment plant of the town of Paide. Thus,
the contribution of environmental engineering will probably remain larger than
in the previous year, with some of the rise resulting from shrinkage in the
construction of utility networks (other engineering). The decrease in the
latter is consistent with general market developments. The current year is the
last one in the EU financial framework that is coming to an end and most of the
work to be conducted with the support of allocated funds has already been
awarded.
Revenue distribution within Infrastructure 9M 9M 9M 2012
segment 2013 2012 2011
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Road construction and maintenance 56% 49% 56% 51%
Specialist engineering (including hydraulic 8% 15% 1% 15%
engineering)
Other engineering 24% 31% 33% 27%
Environmental engineering 12% 5% 10% 7%
Order book
At 30 September 2013, our order book stood at 85,765 thousand euros, a 41%
decrease compared with a year ago.
The largest decrease in our order book (backlog of contracts signed but not yet
performed) has occurred in road construction (approx. 77%) where in the past
year we have been working on three large public procurement projects: (the
Aruvalla-Kose section on the Tallinn-Tartu motorway, Tartu western bypass and
Tartu eastern ring road). New national investments in large-scale road
construction projects have been practically non-existent. In 2013, the state
will probably select contractors for two large road construction projects but
the total volume of the contracts will be less than 15 million euros. The order
book for the construction of outdoor utility networks (other engineering
sub-segment in the directors’ report) has shrunk too, because such work is
typically procured with the support of the EU structural funds but in the last
year of the EU budget period relevant allocations have been expectedly smaller.
On the other hand, the order books of the commercial buildings, industrial and
warehouse facilities, and environmental engineering sub-segments have
increased. In the case of the first two the rise is attributable to growth in
private sector investments. In the case of the third, it has been achieved
thanks to successful bidding and, partly, the fact that towards the end of the
current EU budget period EU-supported investments in environmental engineering
projects have increased.
The order book no longer includes the remaining balance of the Tivoli housing
development project in Tallinn city centre (30 September 2012: 12,951 thousand
euros). Nordecon published a stock exchange announcement on the termination of
the contract on 13 June 2013.
As at the end of 9M 2013 9M 2012 9M 2011 2012
-----------------------------------------------------------
Order book (EUR’000) 85,765 146,070 155,421 127,259
At the reporting date, contracts secured by the Buildings segment and the
Infrastructure segment accounted for 69% and 31% of the order book
respectively. This is a radical change: compared with recent years the figures
for the two segments have reversed (30 September 2012: 30% and 70%
respectively). Building construction contracts will continue to dominate the
order book until the end of this year and probably also in the near future. In
the next EU budget period (2014-2020) investments in infrastructure
construction, which to date have mostly been made with the support of the EU
structural funds, will not be as large as they were in the current period
(2007-2013). In particular, this applies to next year because the national
investment plan has not yet been adopted. Hence, we expect the revenues of the
Infrastructure segment to decline in 2014 (for further information, see the
Business risks section of the chapter Description of the main risks in the
directors’ report).
Between the reporting date (30 September 2013) and the date of release of this
report, Group companies have secured additional construction contracts of
approximately 3,768 thousand euros.
People
Staff and personnel expenses
In the first nine months of 2013, the Group (the parent and the subsidiaries)
employed, on average, 784 people including 360 engineers and technical
personnel (ETP). The number of staff did not increase significantly compared
with a year ago.
Average number of the Group’s employees (at the parent and the subsidiaries)
9M 2013 9M 2012 9M 2011 2012
-------------------------------------------------
-------------------------------------------------
ETP 360 372 362 367
Workers 424 417 390 397
Total average 784 789 752 764
The Group’s personnel expenses for the first nine months of 2013 including all
taxes totalled 13,584 thousand euros, 15% up on the comparative period when the
figure was 11,835 thousand euros. Personnel expenses have increased due to
growth in both operating volumes and performance bonuses. Selective increases
of basic salaries have had less impact.
The service fees of the members of the council of Nordecon AS for the first
nine months of 2013 amounted to 120 thousand euros and associated social
security charges totalled 40 thousand euros (9M 2012: 132 thousand euros and 44
thousand euros respectively). The figures (also for 2012) include the
provisions made in the third quarter for performance bonuses that may be paid
based on the Group’s result of operations.
The service fees of the members of the board of Nordecon AS amounted to 195
thousand euros and associated social security charges totalled 64 thousand
euros (9M 2012: 291 thousand euros and 96 thousand euros respectively,
including the remuneration of the member of the board that was removed on 30
April 2012). The figures (also for 2012) include the provisions made in the
third quarter for performance bonuses that may be paid based on the Group’s
result of operations.
Labour productivity and labour cost efficiency
In recent years, the number of the Group’s employees has been relatively stable
and thus the rise in nominal labour productivity stems mostly from revenue
growth. Nominal labour cost efficiency for the period was weakened by growth in
performance bonuses paid in the context of improved profitability. In
comparative periods, the proportion of performance bonuses in the Group’s
personnel expenses was smaller. Basic salaries have not been substantially
increased. Payment of performance bonuses is an ordinary activity that is
linked to the achievement of certain profit targets. Compared with comparative
historical figures, the period’s nominal labour cost efficiency was relatively
high.
We measure the efficiency of our core business using the following productivity
and efficiency indicators, which are based on the number of employees and
personnel expenses paid:
9M 2013 9M 2012 9M 2011 2012
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Nominal labour productivity (rolling), 231.6 213.0 173.8 208.7
(EUR’000)
Change against the comparative period 8.7% 22.5% 39.6% 3.2%
Nominal labour cost efficiency (rolling), 9.5 10.4 8.8 9.5
(EUR’000)
Change against the comparative period -8.3% 18.5% 34.2% -8.6%
Nominal labour productivity (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ average number of employees)
Nominal labour cost efficiency (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ personnel expenses)
--------------------------------------------------------------------------------
Description of the main risks
Business risks
The main factors, which affect the Group’s business volumes and profit margins,
are competition in the construction market and changes in the demand for
construction services.
In 2013, competition for public sector contracts has intensified. The volume of
public sector investments has decreased and the prospects of maintaining
current operating volumes in 2014 are not good. Strong competitive pressure is
driving bid prices down although input prices seem to be rising. Competition is
particularly fierce in the building construction segment. We acknowledge the
risks inherent in the execution of contracts concluded in an environment of
stiff competition. Securing a long-term construction contract at an
unreasonably low price in a situation where input prices tend to rise involves
a high risk, because the contract may quickly start generating a loss. Thus, in
price-setting we currently prioritize profitability over increasing or
maintaining the revenue figures.
In the next periods, demand for construction services will be driven by public
sector investments, which in recent years have mostly been made with the
assistance of EU support. Present allocations from the EU structural funds are
linked, both in terms of size and timing, to the current EU financial framework
(2007-2013). The funds left for the last year of the budget period are smaller
than earlier, which means that in 2013 fewer new projects have been started. In
general, the amounts that will be allocated to Estonia during the next EU
financial framework (2014-2020) are known but the volume and timeframe of
investments involving construction work have not yet been approved. According
to the latest information, the overall volume of construction-related
investments is expected to decline and 2014 may become a so-called ‘gap’ year
between the two budget periods, where most efforts will directed at preparatory
administrative activities required for enabling the investments.
In light of the above, it is likely that in 2014 the Group’s business volumes
will shrink, particularly in the Infrastructure segment where the proportion of
public sector investments has been the largest. Our action plan foresees
redirecting our resources (including some of the labour of the Infrastructure
segment) to increasing the proportion of contracts secured from the private
sector. According to its business model, Nordecon operates in all segments of
the construction market. Therefore, we are somewhat better positioned than
those companies that operate in one specific (particularly infrastructure)
segment.
Our primary goal is to maintain profitability even when construction volumes
shrink. In many functions (e.g. support services), our costs have increased
considerably more slowly than the volumes of our operating activities.
Essentially, our costs are at the levels where they were taken by various cost
cuts after the last major downturn in the construction market, which was in
2009-2010. This means that if construction volumes change, we will not have to
undertake any extensive restructuring.
The Group’s operations are also influenced by the change of seasons. The
impacts of seasonality are the strongest in the Infrastructure segment where a
lot of work is done outdoors (road and port construction, earthwork, etc). To
disperse the risk, we secure road maintenance contracts that generate
year-round business. According to our business strategy, we counteract seasonal
fluctuations in infrastructure operations with building construction operations
that are less exposed to seasonality. Thus, the Group endeavours to keep the
two segments in balance (see also the chapter Performance by business line in
the directors’ report). In addition, our companies consistently seek new
technical solutions that would yield greater efficiency under changeable
weather conditions.
Operational risks
To manage their daily construction risks, Group companies purchase contractors’
all risks insurance. Depending on the nature of the project and the requests of
the customer, both general frame agreements and special, project-specific
contracts are used. In addition, as a rule, subcontractors are required to
secure performance of their obligations with a bank guarantee provided to a
Group company or the Group retains part of the amount payable until the
completion of the contract. To remedy builder-caused deficiencies, which may be
detected during the warranty period, Group companies create warranty provisions
based on their historical experience. At 30 September 2013, the Group’s
warranties provisions (including current and non-current ones) totalled 998
thousand euros. At 30 September 2012, the corresponding figure was 1,092
thousand euros.
In addition to managing risks directly related to construction operations, in
recent years we have sought to mitigate the risks inherent in preliminary
activities. In particular, we have focused on the bidding process, i.e.
compliance with the procurement terms and conditions, and budgeting. The errors
made in the planning stage are usually irreversible and, in a situation where
the price is contractually fixed, may result in a direct financial loss.
Financial risks
Credit risk
In the reporting period, the Group did not recognise any significant credit
losses. The credit risk exposure of the Group’s receivables continued to be low
because the proportion of public sector customers that receive their financing
from the state and local governments as well as the EU structural funds
continued to be high. The main indicator of the realisation of credit risk is
settlement default that exceeds 180 days coupled with no activity on the part
of the debtor that would confirm the intent to settle.
In the first nine months of 2013, impairment losses on receivables totalled 261
thousand euros (9M 2012: 233 thousand euros).
The Group’s statement of financial position includes a trade receivable of
approximately 2.4 million euros (includes a portion of late payment interest)
due from the customer of the exhibition building of the Estonian Maritime
Museum. Under the contract, determination of whether the Group’s claim against
the debtor has merit is at the discretion of the Arbitration Court of the
Estonian Chamber of Commerce and Industry. The Group’s management is convinced
that the claim has merit and has therefore not written the receivable down. By
the date of release of this report, hearings have been held and the parties
have to submit their final opinions to the court. The court is expected to rule
upon the matter in January 2014.
Liquidity risk
The Group remains exposed to higher than average liquidity risk resulting from
a mismatch between the long settlement terms demanded by customers (mostly 45
to 56 days but sometimes up to 100 days) and increasingly shorter settlement
terms negotiated by subcontractors (mostly 21 to 45 days). The Group
counteracts the differences in settlement terms by using factoring where
possible.
At the reporting date, the Group’s current assets exceeded its current
liabilities 1.12-fold (30 September 2012: 1.08-fold). Interest-bearing
liabilities account for a significant proportion of current liabilities. In
accordance with IFRS EU, loan commitments have to be classified into current
and non-current liabilities based on the contractual conditions effective at
the reporting date. To date, banks have refinanced the Group’s liabilities for
periods not exceeding 12 months, which is why a substantial portion of loans
are classified as current liabilities although it is probable that some
borrowings (particularly overdraft facilities) will be refinanced again when
the 12 months have passed. In the first nine months of 2013, the Group
refinanced loans of 13,415 thousand euros which at 31 December 2012 were
recognised as current liabilities (at 30 September 2013 relevant loan balances
totalled 15,322 thousand euros) and deferred their maturities to 2014.
At the reporting date, the Group’s cash and cash equivalents totalled 9,140
thousand euros (30 September 2012: 9,066 thousand euros).
Interest rate risk
The Group’s interest-bearing liabilities to banks have both fixed and floating
interest rates. Finance lease liabilities have mainly floating interest rates.
The base rate for most floating-rate contracts is Euribor. At 30 September
2013, the Group’s interest-bearing loans and borrowings totalled 42,528
thousand euros, an increase of 5,937 thousand euros year over year. Growth in
factoring liabilities accounted for 5,096 thousand euros of the overall rise in
loans and borrowings. Interest expense for the first nine months of 2013
amounted to 783 thousand euros, 16 thousand euros down from a year ago. The
Group’s interest rate risk results mainly from a rise in the base rate for
floating interest rates (Euribor/EONIA). The risk is mitigated by fixing, where
possible, the interest rates of liabilities during the period of low market
interest rates.
The Group has not acquired any derivatives to hedge the risks arising from
instruments with a floating interest rate.
Currency risk
As a rule, the prices of construction contracts and subcontracts are fixed in
the currency of the host country, i.e. in euros (EUR) and in Ukrainian hryvnas
(UAH). In the first nine months of 2013, the exchange rate of the Ukrainian
hryvna against the euro was stable. The Group’s net foreign exchange loss for
the period was 43 thousand euros (9M 2012: a net foreign exchange loss of 8
thousand euros).
The Group has not acquired any derivatives to hedge its currency risks.
Outlooks of the Group’s geographical markets
Estonia
Processes and developments characterising the Estonian construction market
-- In 2013 construction volumes in the infrastructure segment are still larger
but the segment’s lead over building construction is diminishing. The
public sector is contributing to building construction through two major
projects – the construction of a new main building for the Estonian
National Museum and the Maarjamõisa medical campus of Tartu University
Hospital. The turnover of the infrastructure segment is undermined by the
depletion of funds allocated from the EU budget for the period 2007-2013.
The private sector is investing mainly in building construction. The rise
in private sector investments should continue in 2014.
-- The construction market continues to be disproportionately reliant on
public procurement and projects executed with the support of the EU
structural funds. In the last year of the current EU budget period, the
volume of new procurements has decreased. The volumes and timing of
projects to be executed using the support of the next EU financial
framework (2014-2020) are still unclear. The volumes of new investments
made by two large public sector customers, Riigi Kinnisvara AS (a
state-owned real estate company) and the National Road Administration, are
going to decline. It is more likely than not that this year growth of the
Estonian construction market is going to decelerate and next year the
market may see certain shrinkage.
-- The industry will see further consolidation, particularly in the field of
general contracting in building construction where the number of
medium-sized operators (annual turnover of around 15-40 million euros) is
still too large, but the process will be slower than expected. Based on the
past three years’ experience it is likely that stiff competition and
insufficient demand will induce some general contractors to go slowly out
of business or shrink in size rather than merge with another or exit the
market. However, it is also becoming increasingly common that two to four
smaller players that are seeking ways to remain in business will form a
consortium to bid for major procurement contracts, meet tendering terms and
secure the required funding.
-- Competition is increasing in all segments of the construction market. The
average number of bidders for a contract has increased and there is already
a notable gap between the lowest bids made by the winners and the average
bids. The situation is somewhat similar to 2009 when anticipation of a fall
in demand caused a rapid decline in construction prices, which triggered a
slide in the prices of many construction inputs. However, currently there
are no massive decreases in input prices and companies that are banking on
this in the bidding phase may run into difficulty. Construction prices and
thus also profit margins are already under strong competitive pressure.
-- In new housing development, the success of a project depends on the
developer’s ability to control the input prices included in its business
plan and thus to set an affordable sales price. Although the overall
situation is improving steadily, the offering of new residential real
estate cannot be increased dramatically because the prices of new
apartments are relatively high compared with the standard of living and the
banks’ lending terms remain strict. Similarly to the previous year,
successful projects include those that create or fill a niche.
-- The contracts signed with public sector customers continue to impose tough
conditions on construction companies: extensive obligations, strict
sanctions, various financial guarantees, extremely long settlement terms,
etc. Contractors cannot implement more optimal solutions identified in the
construction phase that would reduce the construction or operating costs of
the asset without sanctions because procurement terms do not allow this. In
a situation where public procurement is based on underbidding, the above
factors increase the risks of all market participants. Still, compared to
two or three years ago, the situation has improved and in some respects
procurement terms have become more reasonable for construction companies.
-- The prices of construction inputs will remain relatively stable. Local
subcontracting prices may decrease due to weakening demand but, taking into
account the subcontractors’ financial and human resources, the decline
cannot be substantial or long-lasting. In some areas, price fluctuations
are be unpredictable and, thus, notably greater and hard or even impossible
to influence (oil and metal products, certain materials and equipment).
-- There is a shortage of high-quality labour (including project and site
managers). Shrinkage in construction volumes in Estonia may increase labour
supply but not substantially. Labour migration to the Nordic countries will
remain steady and although those markets (particularly Finland) may also
shrink, the number of job seekers that will return will not increase
considerably. Accordingly, the basic wage of construction-sector employees
will not decrease. Instead, the rise in the cost of living is creating
pressure for a wage increase.
Latvia and Lithuania
In our opinion, the Latvian construction market, which was hit by a severe
downturn a few years ago, has not regained sufficient stability and similarly
to Estonia in 2013 it will probably see shrinkage in public sector demand.
Therefore, the Group is not going to enter to the Latvian construction market
permanently in 2013.
In the next few years we may undertake some projects in Latvia through our
Estonian entities, involving partners where necessary. Execution of
project-based business assumes that the projects can be performed profitably.
The decision does not change our strategy for the future, i.e. the objective of
operating in our neighbouring construction markets through local subsidiaries.
The operations of our Lithuanian subsidiary, Nordecon Statyba UAB, have been
suspended. We are monitoring market developments and may resume our Lithuanian
operations on a project basis. Temporary suspension of operations does not
cause any major costs for the Group and does not change our strategy for the
future, i.e. the objective of operating in the Lithuanian construction market
through local subsidiaries.
Ukraine
The Group operates in Ukraine as a general contractor and project manager in
the segment of commercial buildings and production facilities, offering its
services primarily to foreign private sector customers. In the past three
years, there have been practically no private sector customers in that segment.
Regardless of this, we will continue our business in Ukraine in 2013. There are
some signs that investment activity in Ukraine will recover in 2013 to a
certain extent although the economic and political risks do not allow us to
expect any rapid changes. We continue to monitor the situation in the Ukrainian
construction market closely and will restructure our operations as appropriate.
We also continue to seek opportunities for exiting our two conserved real
estate projects or signing a construction contract with a potential new owner.
Finland
In the Finnish market, we offer mainly subcontracting services in the field of
concrete works but based on experience gained, we are going to deliver some
more complex services in 2013. The local concrete works market provides
opportunities for competing for projects where the customer wishes to purchase
all concrete works from one reliable partner. Nevertheless, we will maintain a
rational approach and will avoid taking excessive risks. We are not planning to
penetrate any other segments of the Finnish construction market (general
contracting, project management, etc).
Nordecon is a group of construction companies whose core business is
construction project management and general contracting in the buildings and
infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine
and Finland. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and
located in Tallinn, Estonia. In addition to the parent company, there are more
than 10 subsidiaries in the Group. The consolidated revenue of the Group in
2012 was 159.4 million euros. Currently Nordecon Group employs more than 700
people. Since 18 May 2006 the company's shares have been quoted in the main
list of the NASDAQ OMX Tallinn Stock Exchange.
Raimo Talviste
Nordecon AS
Head of Finance and Investor Relations
Tel: +372 615 4445
Email: [email protected]
www.nordecon.com