Börsiteade
AS TALLINNA VESI
LEI kood
5493000M6TVS2X0KWC97
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Muu oluline informatsioon
Teate ID
3744
Manused
Esitamise kuupäev ja aeg
28.06.2012 09:51:28
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
Majandus-ja kommunikatsiooniminister ei aita AS-i Tallinna Vesi aktsionäre ega toeta AS-i Tallinna Vesi erastamislepingut Konkurentsiameti tegevuse eest
Teade
25.juunil 2012.a. sai AS Tallinna Vesi Majandus-ja kommunikatsiooniministrilt
AS-i Tallinna Vesi aktsionäride 30.mail 2012.a. saadetud kirjale vastuse. Oma
kirjas teatas minister, et tal ei ole võimalik AS-i Tallinna Vesi aktsionäre
ega erastamist toetada järgnevatel peamistel põhjustel (kirja täisversioon on
lisatud käesolevale teadaandele):
1. “Erastamise eelselt ja ajal kehtinud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
seaduse (edaspidi ka ÜVVKS) §-s 14 sätestatud veeteenuse hinna kujunemise
alused ja täna kehtivas ÜVVKS-is sätestatud veeteenuse hinna kujunemise
alused on põhiolemuselt püsinud muutumatuna alates seaduse jõustumisest
1999. aastal, seda muuhulgas ka veeteenuse hinnale lisatava põhjendatud
tulukuse komponendi osas. Sellest, et põhjendatud tulukust arvutatakse
vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt, pidi lähtuma ka erastamise
ajal kehtinud ÜVVKS-i vastava sätte sisustamisel ning seeläbi ka
veeteenuse hinna kehtestamisel.“
2. “Tallinna linn ja AS Tallinna Vesi sõlmisid 12.01.2001 teenuslepingu,
millega pooled leppisid muu hulgas kokku veeteenuse hindade kujundamise
alustes. Nagu eelpool kirjeldatust nähtub, ei saanud teenuslepingu
sõlmimine toimuda õigusliku vaakumi olukorras, vaid veeteenuse hinna
kujundamiseks oli seadusandja ÜVVKS-iga kehtestanud ühemõttelised
piirangud, mis nagu eespool toonitatud, kehtisid ka teenuslepingu
sõlmimise ajal ning olid mis iganes kokkulepete suhtes ülimuslikud. “
Täieliku läbipaistvuse huvides ja tagamaks aktsionäridele juurdepääsu
asjakohasele tõendusmaterjalile, soovib AS Tallinna Vesi teha järgmised
tähelepanekud:
1. Seoses ministri esimese seisukohaga:
-- ÜVVKS-is oli erastamise ajal ja kuni 1.novembini 2010.a. kehtinud
redaktsioonides sätestatud, et tegutseda tuleb „põhjendatud tulukusega”
-- Alates 1.novembrist 2010.a. sõnastus muutus: tegutseda, et „oleks tagatud
põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt”.
Siinkohal tuleb täheldada, et eelmainitud sõnastuse muudatusettepaneku tegi
just nimelt Konkurentsiamet (vt manust).
-- Konkurentsiamet on ise möönnud, et nad avalikustasid oma mitte-ametliku
juhendi mis tahes majandussektori põhjendatud tulukuse arvutamiseks alles
2010.a. jaanuaris, perioodis pärast seda, kui amet avaldas oma esimese
kriitilise aruande AS-i Tallinna Vesi aadressil 2009.a. novembris (vt
manust).
1. Seoses ministri teise seisukohaga :
Oma 26.juuni börsiteates tõi AS Tallinna Vesi selgelt välja kõik Eesti
Vabariigi Valitsuse (s.h. Konkurentsiameti) ja Tallinna linna tähtsaimad
otsused, kusjuures nii valitsus kui linn on saanud AS-i Tallinna Vesi
erastamisest märkimisväärset kasu (vt linki). Erastamine on Tallinna linna ja
Eesti Vabariigi valitsuse tegevuse otsene tulem ning erastamise peamine
tingimus - lepingu kestus - oli Vabariigi Valitsuse poolt Konkurentsiameti
kirjalikul nõusolekul investoritele ette ära määratletud. AS Tallinna Vesi on
üksnes järginud rahvusvahelise erastamislepingus ja seaduses Eesti ametivõimude
poolt sätestatud tingimusi.
Veelgi enam, 12.jaanuaril 2001.a. allkirjastatud Teenusleping pelgalt vormistas
ametlikult 2000.a. suvel alguse saanud erastamisprotsessi tulemuse. Tallinna
linn ja AS Tallinna Vesi ei leppinud erastamistingimustes kokku 12.jaanuaril
2001.a. Seda kinnitab ka asjaolu, et pakkujatele juulis 2000.a väljastatud
erastamise rahvusvahelises Infomemorandumis sisalduvad teenustasemed ja
tariifimehhanism on täpselt samad kui Teenuslepingus erastamise ajal
vormistatud teenustasemed ja tariifimehhanism.
Kui kehtiv sõnastus oleks eksisteerinud või olnud seaduses sätestatud aastal
2000, siis ei oleks erastamist toimunud.
Ka on AS Tallinna Vesi täheldanud ministri kirjas ühte vasturääkivust. Kirja
2.lehekülje teises paragrahvis ütleb minister: ”Seadus ei näe ette, et
Konkurentsiamet saaks veeteenuse hinnataotluse kooskõlastamisel lähtuda
millestki muust kui seadusandja poolt kehtestatud nõuetest või kolmandate
isikute omavahelistest kokkulepetest.” Selgituse saamiseks peab AS Tallinna
Vesi kirjalikult pöörduma ministri poole, kes vastab päringule 30 päeva
jooksul.
Mariliis Mia Topp
Kommunikatsioonijuht
AS Tallinna Vesi
62 62 275
[email protected]
Teate sisu inglise keeles
Pealkiri
The Minister of Economy and Communications will not assist AS Tallinna Vesi’s shareholders or support AS Tallinna Vesi’s privatisation contract from the actions of the Competition Authority
Teade
On 25 June 2012 ASTV received the response from the Minister of Economy and
Communications to the letter from AS Tallinna Vesi’s shareholders dated
30.05.2012. In his response the Minister has stated he is unable to support AS
Tallinna Vesi’s shareholders and the privatisation for the following key
reasons (the complete letter is appended to the notice):
1. “The bases of forming water tariffs stipulated in the Public Water Supply
and Sewerage Act (hereinafter also the PWSSA) § 14 applied before and at
the time of privatisation and the bases of forming water tariffs stipulated
in the PWSSA applicable today have stayed unchanged in their essence since
the law was enforced in 1999, including amongst other things the justified
profitability component to be added to the water tariff. The fact that
justified profitability is calculated on the capital invested by the water
company was also used when providing a meaning to the respective provision
of the PWSSA that was applicable at the time of privatisation and through
that when establishing the water tariff.”
2. “On 12.01.2001, the City of Tallinn and AS Tallinna Vesi signed the
services agreement in which the parties agreed amongst other things upon
the bases of forming the water tariffs. As it appears from the above, the
signing of the services agreement could not have been done in the situation
of a legal vacuum, but the legislator had established explicit restrictions
with the PWSSA for forming the water tariffs, the restrictions that as
stressed above applied also at the time of signing the services agreement
and were superior to any contract.”
In order for full transparency and to ensure shareholders have access to the
relevant evidence AS Tallinna Vesi would like to make the following points:
1. Regarding the minister’s point 1:
-- The PWSSA at the time of privatisation and until 1 November 2010 stipulated
“ to operate with justified profitability”
-- From 1 November 2010 this wording was changed “to operate with justified
profitability on capital invested by the water undertaking”. It should be
noted that this change was specifically requested by the Competition
Authority (see attachment).
-- The CA itself admitted that it only published its informal l guidelines for
calculating justified profitability for any sector in January 2010, which
is after it initiated its first critical report against AS Tallinna Vesi in
November 2009 (see attachment).
1. Regarding the minister’s point 2:
In its stock exchange announcement of 26 June ASTV clearly highlighted all the
important decisions made by the National Government of Estonia (including the
Competition Authority) and the City of Tallinn, both of whom benefited
significantly from the privatisation of AS Tallinna Vesi (see link). The
privatisation is a direct result of the actions of the City of Tallinn and the
national Government of Estonia and the key privatisation condition – length of
contract – was pre-set for the investors by the national government with the
written consent of the Competition Authority AS Tallinna Vesi has only followed
the terms of the international privatisation contract and law as stipulated by
the Estonian authorities.
Furthermore, the Services Agreement that was signed on 12 January 2001 was the
formalisation of the privatisation process that officially started in the
summer of the year 2000. It was not agreed between the City of Tallinn and AS
Tallinna Vesi on 12 January 2001. This is confirmed by the fact that the Levels
of Service and tariff mechanism contained in the International Privatisation
Information Memorandum, that was issued to the bidders in July 2000, are the
same as those formalised in the Services Agreement at privatisation.
If this wording had existed or had been stipulated in 2000, then the
privatisation would not have happened.
AS Tallinna Vesi has also noticed an inconsistency in the in the Minister’s
letter. In paragraph 2 on page 2, the Minister states: “The law does not
stipulate that the Competition Authority could proceed from anything else than
the requirements set forth by the legislator or the agreements between third
persons when approving the tariff applications”. For clarification, AS Tallinna
Vesi has to write to the Ministry, who will respond within 30 days.
Mariliis Mia Topp
Head of Communications
AS Tallinna Vesi
62 62 275
[email protected]