Market announcement
Nordecon AS
LEI code
48510000D8HSLK854I81
Size of the entity
Large group
Economic activities
Construction
Country of registered office
Estonia
General information
Categories
Management interim statement or quarterly financial report
Unique data record identifier
5528
Attachments
Submission date and time
12.05.2016 08:00:00
Content of announcement in Estonian
Title
2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
Message
Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2016. aasta I kvartali konsolideeritud
finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust
oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste
riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX
ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 31.03.2016 31.12.2015
--------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 4 236 6 332
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 19 006 17 503
Ettemaksed 1 422 1 599
Varud 23 151 23 603
Käibevara kokku 47 815 49 037
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 298 1 179
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 654 10 516
Kinnisvarainvesteeringud 4 929 4 929
Materiaalne põhivara 9 403 9 623
Immateriaalne põhivara 14 614 14 609
Põhivara kokku 40 924 40 882
VARA KOKKU 88 739 89 919
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 15 687 15 715
Võlad hankijatele 20 997 22 538
Muud võlad 7 777 5 475
Ettemaksed 1 713 3 233
Eraldised 721 825
Lühiajalised kohustused kokku 46 895 47 786
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 4 793 5 098
Võlad hankijatele 104 104
Muud võlad 96 96
Eraldised 905 768
Pikaajalised kohustused kokku 5 898 6 066
KOHUSTUSED KOKKU 52 793 53 852
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 20 692 20 692
Omaaktsiad -1 582 -1 582
Ülekurss 547 547
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 646 1 358
Jaotamata kasum 10 400 10 970
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 34 257 34 539
Mittekontrolliv osalus 1 689 1 528
OMAKAPITAL KOKKU 35 946 36 067
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 88 739 89 919
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000 3k 2016 3k 2015 2015
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 27 731 27 113 145 515
Müüdud toodangu kulu -26 578 -26 704 -136 484
Brutokasum 1 153 409 9 031
Turustuskulud -103 -118 -412
Üldhalduskulud -1 292 -1 109 -5 026
Muud äritulud 41 104 464
Muud ärikulud -12 -38 -124
Ärikasum (kahjum) -213 -752 3 933
Finantstulud 124 165 655
Finantskulud -439 -671 -4 383
Finantstulud ja –kulud kokku -315 -506 -3 728
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum 119 -96 226
Maksustamiseelne kasum (kahjum) -409 -1 354 431
Tulumaks 0 0 -257
Puhaskasum (kahjum) -409 -1 354 174
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed
puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 288 524 587
Kokku muu koondkasum 288 524 587
Kokku koondkasum (kahjum) -121 -830 761
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -570 -1 284 179
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 161 -70 -5
Kokku puhaskasum (kahjum) -409 -1 354 174
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -282 -760 766
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 161 -70 -5
Kokku koondkasum (kahjum) -121 -830 761
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte
aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,02 -0,04 0,01
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,02 -0,04 0,01
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000 3k 2016 3k 2015
----------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt1 29 588 35 789
Maksed tarnijatele2 -27 505 -34 416
Makstud käibemaks -951 -1 239
Maksed töötajatele ja töötajate eest -3 950 -4 069
Makstud tulumaks 0 -37
Netorahavoog äritegevusest -2 818 -3 972
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -103 -275
Põhivara müük 28 34
Sidusettevõtte soetus 0 -1
Antud laenud -18 -19
Antud laenude laekumised 2 40
Saadud dividendid 3 103
Saadud intressid 0 6
Netorahavoog investeerimistegevusest -88 -112
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 1 562 331
Saadud laenude tagasimaksed -201 -2 350
Kapitalirendi maksed -395 -313
Makstud intressid -158 -157
Makstud dividendid 0 -30
Netorahavoog finantseerimistegevusest 808 -2 519
Rahavoog kokku -2 098 -6 603
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 6 332 8 802
Valuutakursimuutused 2 -1
Raha jäägi muutus -2 098 -6 603
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 4 236 2 198
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2016. aasta I kvartalis oli 1 153 tuhat eurot (I
kvartal 2015: 409 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 4,2% (I
kvartal 2015: 1,5%). Järjest tihedamaks muutuvates konkurentsitingimustes on
Kontsern suutnud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga brutokasumlikkust
kasvatada. Kasum on teenitud hooneteehituse segmendis, kus brutokasumlikkus
kasvas 6%-lt 11%-le. Ootuspäraselt tagasihoidlik oli rajatiste segmendi
tulemus, kus kahjum suurenes oluliselt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kahjumi peamiseks põhjuseks on talviste oma jõududega teostatavate tööde
(suuremahulised pinnasetööd) puudumine ning segmendi suur püsikulude katmata
osa.
Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel
sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud
kurssi, mille kohaselt on võimalusel lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam
müügitulu kasvatamisest.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2016. aasta I kvartalis 1 292 tuhat eurot.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud mõnevõrre kasvanud (I
kvartal 2015: 1 109 tuhat eurot). Üldkulude suurenemine on eelkõige tingitud
Kontserni tegevuse laienemisest Rootsi. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal
müügitulust oli 3,6 % (I kvartal 2015: 3,4 %). Kulude kasvu piiravad meetmed on
Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla
eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Kontserni ärikahjumiks kujunes 2016. aasta I kvartalis 213 tuhat eurot (I
kvartal 2015: kahjum 752 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline
ärikasum (EBITDA) moodustas 233 tuhat eurot (I kvartal 2015: kahjum 285 tuhat
eurot).
Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi
ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid väiksemas suurusjärgus, kui eelmise
aasta võrreldaval perioodil. Ligikaudu 12% suurune Ukraina grivna odavnemine
tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes
võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud
kursikahjumiteks kujunes 291 tuhat eurot (I kvartal 2015: 516 tuhat eurot).
Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus
kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 288 tuhande
euro võrra (I kvartal 2015: 524 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni
netovarale oli 3 tuhat eurot (I kvartal 2015: kasum 8 tuhat eurot). Kuigi
kursikahjumite mõju Kontserni puhaskasumile on aruandeperioodil endiselt
tuntav, on Ukraina grivna odavnemine mõnevõrra pidurdunud ning valuutakursi
kahjumid muutunud aasta-aastalt väiksemaks.
Kontserni puhaskahjumiks kujunes tulenevalt eelnevast 409 tuhat eurot (I
kvartal 2015: kahjum 1 354 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte
Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 570 tuhat eurot (I
kvartal 2015: kahjum 1 284 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2016. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -2 818 tuhat eurot (I
kvartal 2015: -3 972 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse
rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja
ettevalmistused aktiivsema, eelkõige rajatiste, ehitusperioodi alustamiseks II
kvartalis hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Jätkuvalt
mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on
suhteliselt pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 30-56 päeva.
Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul.
Investeerimistegevuse rahavoog 2016. aasta I kvartalis oli -88 tuhat eurot (I
kvartal 2015: -112 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse
põhivara investeeringud summas 103 tuhat eurot (I kvartal 2015: 275 tuhat
eurot). Saadud dividendid moodustasid 3 tuhat eurot (I kvartal 2015: 103 tuhat
eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2016. aasta I kvartalis oli 808 tuhat eurot (I
kvartal 2015: - 2 519 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad
enim laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 1 562
tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I
kvartal 2015: 331 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 201
tuhat eurot. Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid laenude
tagasimaksed 2 350 tuhat eurot, millest oluline osa oli arvelduskrediitide
jääkide muutusel. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on mõnevõrra
suurenenud kapitalirendimaksed, moodustades 395 tuhat eurot (I kvartal 2015:
313 tuhat eurot).
Seisuga 31.03.2016 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 4 236 tuhat
eurot (31.03.2015: 2 198 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja I kv 2016 I kv 2015 I kv 2014 2015
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 27 731 27 113 23 544 145 515
Müügitulu muutus 2,3% 15,2% -13,1% -9,8%
Puhaskasum, tuhat eurot -409 -1 354 -1 026 174
Puhaskasum emaettevõtte -570 -1 284 -1 074 179
aktsionäridele, tuhat eurot
Kaalutud keskmine aktsiate arv, 30 756 726 30 756 726 30 756 726 30 756 728
tk
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), -0,02 -0,04 -0,03 0,01
eurot
Üldhalduskulude määr müügitulust 4,7% 4,1% 4,8% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr 3,6% 3,4% 2,9% 3,5%
müügitulust
EBITDA, tuhat eurot 233 -285 297 5 769
EBITDA määr müügitulust 0,8% -1,1% 1,3% 4,4%
Brutokasumi määr müügitulust 4,2% 1,5% 5,0% 6,2%
Ärikasumi määr müügitulust -0,8% -2,8% -0,7% 2,7%
Ärikasumi määr ilma varamüügi -0,8% -3,1% -0,8% 2,4%
kasumita
Puhaskasumi määr müügitulust -1,5% -5,0% -4,4% 0,1%
Investeeritud kapitali tootlus -0,5% -2.0% -1,4% 2,1%
Omakapitali tootlus -1,1% -3,8% -3,0% 0,5%
Omakapitali osakaal 40,5% 38,8% 38,5% 40,1%
Vara tootlus -0,5% -1,4% -1,1% 0,2%
Finantsvõimendus 28,8% 35,5% 31,7% 25,5%
Lühiajaliste kohustuste 1,02 1,01 1,01 1,03
kattekordaja
31.03.2016 31.03.2015 31.03.2014 31.12.2015
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd, 120 702 72 689 83 864 125 698
tuhat eurot
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi
müügitulu/Eelmise perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
müügitulu) – 1*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = enne tulumaksustamist + intressikulud) /
Emaettevõtte aktsionäride osa Perioodi keskmine (Intressi kandvad
puhaskasumist/Kaalutud keskmine kohustused + omakapital))*100
aktsiate arv Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi
Üldhalduskulude määr müügitulust = puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital
(Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 kokku)*100
Libisev üldhalduskulude määr Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku /
müügitulust = (Viimase 4 kvartali Kohustused ja omakapital kokku)*100
üldhalduskulud / Viimase 4 Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum
kvartali müügitulu)*100 / Perioodi keskmine vara kokku)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Finantsvõimendus = ((Intressikandvad
Firmaväärtuse allahindlused kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) /
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / (Intressikandvad kohustused +
Müügitulu)*100 Omakapital))*100
Brutokasumi määr müügitulust = Lühiajaliste kohustuste kattekordaja =
(Brutokasum / Müügitulu)*100 Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused
Ärikasumi määr müügitulust = kokku
(Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita = ((Ärikasum – Põhivara
müügikasum – Kinnisvara
müügikasum) / Müügitulu)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2016. aasta I
kvartalis ligikaudu 7% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal müügitulust 5%.
I kv 2016 I kv 2015 I kv 2014 2015
----------------------------------------------
----------------------------------------------
Eesti 93% 95% 92% 96%
Rootsi 3% 0% 0% 0%
Ukraina 3% 3% 1% 3%
Soome 1% 2% 7% 1%
Ukraina suhteline osakaal müügitulust on stabiilne. Kontsernil on töös kaks
hooneteehituse valdkonna suuremahulist lepingut. Ukrainaga võrdse panuse annab
müügitulusse Rootsi, kus Kontsernil on leping ühe viiekorruselise korterelamu
ehitamiseks. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete
segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni
jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks
strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“.
2016. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2016. aasta I kvartali müügitulu oli 27 731 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 27 113 tuhat eurot, suurenes
müügitulu ligikaudu 2%. Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna
ehituse vähenemine avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. Ootuspäraselt
on müügitulu kasvanud hooneteehituses ning ligikaudu kahekordselt vähenenud
rajatiste segmendis. 2016. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete ja rajatiste
segmendis vastavalt 24 411 ja 2 749 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad
näitajad 21 815 ja 4 914 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri
peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2016.
aasta I kvartali seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 70% (I
kvartal 2015: 62%).
Tegevussegmendid* I kv 2016 I kv 2015 I kv 2014 2015
--------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------
Hooned 88% 78% 80% 64%
Rajatised 12% 22% 20% 36%
* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt
rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud
eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.
Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8
„Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni
ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste
segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt
tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hoonete segmendi sisemises
struktuuris toimunud olulised muutused. Suurima osakaaluga on ühiskondlike
hoonete alamsegment, mille kasvule on enim mõju avaldanud suurenenud
investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil lõpetati Piusa kordoni ehitus.
Jätkuvad Ämari lennuväebaasi hoonetekompleksi, Tapa linnakusse rajatava kasarmu
ja Järveküla kooli ehitustööd ning Lintsi laokompleksi projekteerimis- ja
ehitustööd. Aruandeperioodil alustati Viljandis Ugala teatrihoone
rekonstrueerimistöödega.
Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa
Kontserni poolt Eesti ehitatavast korterelamutest on Tallinnas ning põhimahu
annab alamsegmendis Tondi elamukvartali III etapi, Kadriorus Pikksilma Kodu I
ja II etapi ning Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi ehitamine.
Ukrainas, Kiievis, jätkub Lepse tänava elamukvartali ja Kiievi oblastis Brovary
linnas viie korterelamu ehitus. Rootsis, Stockholmis, ehitab Kontsern
viiekorruselist kortermaja. Järjest suurem osa on Kontserni omaarendustel nii
Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, on kahe esimese arendusetapi
käigus valminud 3 kortermaja. Korterite müük nimetatud arenduses on olnud väga
edukas ning aruandeperioodi lõpu seisuga on 55st korterist müümata ainult 1
korter. Lõppjärgus on III etapi ehitus, kus juunis valmivast 20 korterist on
müüdud või broneeritud 14. Käesoleva aasta märtsis alustati IV etapi, 25
korteriga viiekorruselise korterelamu, ehitusega, millest aruandeperioodi lõpu
seisuga on juba ligikaudu kolmandik müüdud või broneeritud. (www.tammelinn.ee).
Tallinnas Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) kolme esimese etapi 20
korteriomandist on müüdud aruandeperioodi lõpu seisuga 11. Alustatud on
viimase, viienda ridaelamu ehitusega. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib
Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses
hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise hinnatõusuga.
Hooneteehituse segmendis pikalt domineerinud ärihoonete alamsegmendi mahud on
tuntavalt vähenenud. Alamsegmendi mahtude vähenemist 2016. aastal eeldas
Kontserni juhtkond juba eelmise aasta lõpus. Aruandeperioodil lõpetati ning
anti tellijale tähtaegselt üle Tallinnas Veerenni büroohoone. Suuremaks
pooleliolevaks projektiks on Arsenali Keskus Tallinnas.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga kasvanud. Suurenenud on erasektori investeeringud tööstus- ja
laohoonetesse. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Tallinnas
Riigiressursside laohoone ning Pärnus Vecta Design OÜ tootmishoone ehitus.
Samuti jätkus Kevili Lõunaterminali teravilja ladustamise ja käitlemise
kompleksi ehitus.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis I kv 2016 I kv 2015 I kv 2014 2015
-------------------------------------------------------------------------
Ühiskondlikud hooned 35% 12% 18% 16%
Korterelamud 28% 19% 11% 22%
Ärihooned 20% 58% 45% 50%
Tööstus- ja laohooned 17% 11% 26% 12%
Sarnaselt eelmiste aastatega olid rajatiste valdkonnas 2016. aasta I kvartalis
kõige suuremad mahud teedeehituses. Kontsern jätkab teehooldelepingute
teostamist Järva ja Hiiu maakonnas, Harju maakonnas Keila ning uues, 2016.
aasta veebruaris lisandunud Kose hooldepiirkonnas. Lisaks teostati
väikesemahulise teedeehituse ning Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede
korrastamise töid. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2016. aastal
teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks ning
sarnaselt eelmise kahe majandusaastaga moodustavad olulise osa väikese või
keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõtud.
Kuigi välisvõrkude (muude rajatiste koosseisus) osakaal on võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga suurenenud, on sõlmitud lepingud väiksemahulised ning
alamsegmendi jätkuv kasv on vähetõenäoline. EL struktuuritoetuste vähenemine
avaldab jätkuvalt mõju keskkonnaehituse mahtudele ning Kontsern ei eelda
alamsegmendi mahtude kasvu. Insenerehituse alamsegmendis ei ole hetkeseisuga
käesoleval aastal näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid
investeeringuid. Samuti on keerulisemate insenerehituse tööde lisandumine pigem
ebaregulaarne.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis I kv 2016 I kv 2015 I kv 2014 2015
---------------------------------------------------------------------------
---------------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja –hooldus 65% 79% 46% 81%
Muud rajatised 30% 15% 12% 14%
Keskkonnaehitus 5% 5% 32% 4%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 0% 1% 10% 1%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 31.03.2016 oli 120 702 tuhat eurot, mis on 66% rohkem võrreldes
aastataguse perioodiga. Teostamata tööde maht on suurenenud nii hoonete kui ka
rajatiste segmendis.
31.03.2016 31.03.2015 31.03.2014 31.12.2015
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde 120 702 72 689 83 864 125 698
mahud, tuhat eurot
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 70% ja
rajatiste omad 30% (31.03.2015: vastavalt 62% ja 38%).
Hoonete segmendi teostamata tööde portfell suurenes võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga ligikaudu 87%. Mahtude oluline suurenemine on toimunud kõikides
alamsegmentides, välja arvatud ärihooned, kus teostamata tööde portfell on
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 70%. Suurim
teostamata tööde portfell on Kontserni korterelamute alamsegmendis. Nimetatud
portfelli kasvu mõjutavad 2015. aasta lõpul sõlmitud suuremahulised lepingud,
sealhulgas Tallinnas Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi, Ukrainas
Kiievi oblastis Brovary linnas viie korterelamu ning Rootsis, Stockholmis,
viiekorruselise kortermaja ehitamiseks. 2016. aasta algul lisandus eelpool
nimetatud objektidele lepingud Kadriorus Pikksilma Kodu III etapi ja Kopli 4a
ja 6 kortermajade ehitamiseks. Ühiskondlike hoonete portfelli mahu kasvu
mõjutavad enim Järveküla kooli, Lintsi laokompleksi projekteerimine ja ehitus
ning Viljandis Ugala teatri rekonstrueerimine. Mõningast mahtude suurenemist
tööstuse ja laohoonete segmendis toetab Riigiressursside laohoone ja Kevili
Lõunaterminali teravilja ladustamise ja käitlemise kompleksi ehitus.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on suurenenud võrreldes eelmise
aastaga 32%. Portfelli kasv toetub eelkõige teedeehituse alamsegmendi kasvule,
mida omakorda mõjutab kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose,
hooldetööde lepingud aastateks 2016-2021. Mõningane mahtude suurenemine on
toimunud ka keskkonnaehituses, kus jätkub Kohtla-Järve reoveepuhasti
laiendamise projekteerimis- ja ehitustööde teostamine ja muude rajatiste
alamsegmendis. Arvestades sõlmitud lepingute väiksust, siis ei avalda see
portfelli kogumahu suurenemisele olulist mõju. Kontserni juhtkonna hinnangul ei
kasva avaliku sektori investeeringute maht 2016. aastal võrreldes eelmise
aastaga oluliselt. Uue EL eelarveperioodi (2014-2020) oodatav mõju
ehitussektorile ei avaldu enne 2016. aasta teist poolt. Sellest tulenevalt ei
eelda Kontserni juhtkond 2016. aastal rajatiste segmendi müügitulu kasvu (vt
lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli kasvu ning teadaolevaid arenguid valitud
turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond pigem tegevusmahtude kasvu 2016.
aastal. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud
põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure
tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse kulud
kontrolli all ning keskendutakse projektidele, millel on positiivne
perspektiiv.
Aruandeperioodi lõpust (31.03.2016) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 12 121
tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2016. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja
tütarettevõtetes kokku keskmiselt 652 inimest, kellest insenertehniline
personal (ITP) moodustas 353 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on
töötajate arv vähenenud ca 8% ja seda tööliste osas, mis on tingitud oma
jõududega teostavate tööde portfelli mahu vähenemisest.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
I kv 2016 I kv 2015 I kv 2014 2015
-----------------------------------------------------
-----------------------------------------------------
ITP 353 362 341 356
Töölised 299 349 359 334
Keskmine kokku 652 711 700 690
Kontserni 2016. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid
4 109 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku
3 781 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 9%list kasvu on põhjustanud osaline
palgatõus ja projektide tulemustasud.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2016. aasta I
kvartalis 34 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 11 tuhat eurot (I
kvartal 2015: vastavalt 35 tuhat eurot ja 12 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2016. aasta I
kvartalis 87 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 28 tuhat eurot (I
kvartal 2015: vastavalt 74 tuhat eurot ja 24 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
I kv I kv I kv 2015
2016 2015 2014
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), 216,4 224,5 227,7 210,9
tuhat eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes % -3,6% -1,4% 6,3% -4,3%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), 8,0 8,2 8,4 8,0
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes -4,4% -2,1% -9,7% -0,6%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali tööjõukulud)
--------------------------------------------------------------------------------
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul
valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2016. aastal ei ole
ette näha olulist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2015. aastaga.
Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav,
samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad ei ole märgatavalt
langenud. Eriti tihe konkurents valitseb hoonete üldehituses. Kontsern
teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute
teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning
valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine
ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral
majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes
tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu täitmisega
kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kuludekontrolli, kui müügitulu
kasvatamise.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori
investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest
saadavast kaasrahastamisest. Uuel, 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil
(2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise
eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal
tunduvalt väiksem. Eelmainitu mõju ehitussektorile ei avaldu eelduslikult enne
2016. aasta II poolaastat või jääb hoopis järgnevatesse aastatesse.
Arvestades eelmainitud asjaolusid näeb Kontsern 2016. aastal äritegevuse
kasvuvõimalusi võrreldes 2015. aastaga eelkõige valitud välisturgudel. Eestis
on tõenäoline rajatiste segmendi mahtude jäämine 2015. aasta tasemele,
mõningast kasvu võib siiski eeldada hoonete ehituse valdkonna investeeringutes.
Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis
vabanenud töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu
suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu
segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis
võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases
turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse
sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed,
sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern
muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus.
Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste
valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on
väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte
valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk
„Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted
jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada
tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud
garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele.
31.03.2016 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1
137 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 066 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil olulisi põhitegevuse krediidikahjumeid.
Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete
klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning
lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski
realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem
kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.
2016. aastal I kvartalis ning eelmise aasta võrreldaval perioodil puudusid
Kontsernil kahjumid nõuete allahindamisest.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle
tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 30-56 päeva) tellijatelt ning
alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt
21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern
võimaluste piires faktooringteenust.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,02 kordselt (31.03.2015:
1,01 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele
antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste
(eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte
pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul
pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute
realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate
sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena
summas 8 448 tuhat eurot.
Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused.
Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja
pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest
tingimustest. Pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12
kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on
tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse 12 kuu
möödumisel. Seisuga 31.03.2016 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 15 687
tuhat eurot. Aruandeperioodi järgselt on Kontsern lühiajalisi laene
refinantseerinud või saanud pankadelt siduvaid kinnitusi lühiajaliste laenude
refinantseerimiseks kokku summas 4 098 tuhat eurot, millest 2017. aastasse
lükkuvaid kohustusi on kokku 3 498 tuhat eurot.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 4 236 tuhat
eurot (31.03.2015: 2 198 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul
Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes vähenenud 2 450 tuhat eurot. Vähenenud on eelkõige
faktooringkohustus. Kontsern kasutab faktooringteenust tellijate ja
alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks (vt lisaks
„Likviidsusrisk“). Seisuga 31.03.2016 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi
summas 20 480 tuhat eurot (31.03.2015: 22 930 tuhat eurot). Intressikulud olid
2016. aasta I kvartalis 147 tuhat eurot (I kv 2015: 152 tuhat eurot).
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus
tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega
kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude
märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on
Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse
lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt
pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud
enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutata
tuletisinstrumente.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o
eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu
pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul
Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on
tinginud UAH kursi jätkuva languse. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli UAH
nõrgenenud euro vastu ligikaudu 12%. Kontserni Ukrainas asuvatele
tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku
valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 291 tuhat
eurot (I kvartal 2015: 516 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud
kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“
ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest
valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud
omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei
teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele
sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes 2016. aasta I kvartalis saadi
põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi
kahjumit 2 tuhat eurot (I kvartal 2015: 0 tuhat eurot). Kursikahjum kajastub
koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
-- Avalikud investeeringud ei kasva oluliselt 2016. aastal ning jätkuvalt on
ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020
eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni
(2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate
struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab
nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
-- Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2016.
aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei
kasva. Sellest tulenevalt kestab Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste
ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud
situatsiooni pehmendab mõnevõrra eratellijate investeeringute positiivne
tase hoonete valdkonnas.
-- Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt.
Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju
keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust
vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on
tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes
tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane
hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised
või ootamatud väljumised turult. Protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab
Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel
süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi
kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske
seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja
vastutusega.
-- Konkurents on äärmiselt tihe kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab
suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga
võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Samas on selge, et
kujunenud turuolukorras sisendite hindades märgatavat langust näha ei ole
ning pigem on edukad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks
on suhteliselt kiiresti kasvamas nende materjalitootjate, –vahendajate ja
allhankijate hulk, kes keerukates oludes püüavad ellu jääda või edu
saavutada ebaausal teel, tarnides varjatud puudustega või
tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate näitajatega kaupu.
Nimetatud trendi jätkumisel muutub üha kriitilisemaks ehitusteenuse
pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate põhjalik ning sisuline
kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus eeldatule. Ebaausa
konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile
on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh
riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika,
kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid
kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil,
kui sisuliselt.
-- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged
laenutingimused ei ole võimaldanud elukondliku kinnisvara turul kasvada
hüppeliselt, kuid 2015. aasta teises pooles tõusis pakkumiste hulk
märgatavalt, aeglustades samas suhteliselt kõrge müügihinnaga korterite
müüki. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või
täitmata turuniši vajadustele. Tallinnas ning Tartus on pilt hea, kuid
ülejäänud riigi osas kahjuks suhteliselt tagasihoidlik.
-- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad
ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad
maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike
osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste
kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele
suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele
lepingu täitmise perioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka
kvaliteedis.
-- Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid just
hoonete ehituses ei saa kohaliku alltöövõtu hindade alanemist tänu kasvanud
mahtudele elamuarenduses enam eeldada. Kindlasti eksisteerib valdkondi, kus
hinnamuutused võivad toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest
olulistest muutustest. Näiteks on aruandeperioodil toimunud ehitusterase
hinna kiire tõus koos materjali teatud nomenklatuuri kohatise defitsiidiga,
mis paratamatult hakkab mõjutama neid ehitajaid, kes on sõlminud
suuremahulisi pikaajalisi lepinguid ilma kaasnevaid riske maandamata.
Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on pikenemas mitmete oluliste
materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki
protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse
sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
-- Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus,
kuid see ei ole seni piiranud veel mitte niivõrd ettevõtete
teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise, kui teenuse,
kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne
ning hoolimata ehitusturu mahtude suhtelisest langusest näiteks Soomes, ei
ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga
püsib pigem surve töötasude tõstmisele, seda ehk peamiselt noorema ja
kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning
valmisolek ametikohta vahetada suurem.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja
projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik
olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid
ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni
äritegevus Ukrainas 2016. aastal jätkub Kiievi regioonis ning hetkel on
Kontsernil Ukrainas ehituslepingute teostamata töid rohkem, kui aastatagusel
perioodil. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord
Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga.
Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)
ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil
tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks.
Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu
seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud
tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on aruande koostamise
ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks.
Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist
väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas
ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik
betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus
tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest.
Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid
riske.
Rootsi
2015. aasta juulis ostis Kontsern 100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis
registreeritud äriühingus SWENCN AB ning laienes Rootsi turule. Kavandatavaks
majandustegevuseks on peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenuse
osutamine eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Oktoobris 2015. aastal sõlmiti
esimene leping viiekorruselise kortermaja ehitamiseks Stockholmis. Tööde
maksumuseks on ligikaudu 8,4 miljonit eurot. Kontsern jätkab tööd
tegevusmahtude kasvatamiseks Rootsis, ning hetkel on Kontserni juhtkond
arengute suhtes mõõdukalt optimistlik.
Läti ja Leedu
Kontserni sisenemine Läti ja Leedu ehitusturule lähiaastatel ei ole tõenäoline.
Samas ei välista Kontsern tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti
ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö teostamine
eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult.
Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB
aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib sealse ehitusturu arenguid. Tegevuse
ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda
Kontserni valmisolekut osalemiseks Leedu ehitusturul projektipõhiselt tulevikus
läbi kohalikul turul tegutseva tütarettevõtte.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste
ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad
kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte
Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub
lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab
hetkel tööd üle 650 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad
noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: [email protected]
www.nordecon.com
Content of announcement in English
Title
2016 first quarter consolidated interim report (unaudited)
Message
This announcement includes Nordecon AS’s consolidated financial statements for
the first quarter of 2016 (unaudited), overview of the key events influencing
the period’s financial result, outlook for the market and description of the
main risks.
Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ
OMX Tallinn and Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/root/en/for-investor/financial-reports/interim-reports)
.
Period’s investor presentation are attached to the announcement and are also
published on Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/root/en/for-investor/investor-presentations).
Condensed consolidated interim statement of financial position
EUR ‘000 31 March 2016 31 December 2015
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 4,236 6,332
Trade and other receivables 19,006 17,503
Prepayments 1,422 1,599
Inventories 23,151 23,603
Total current assets 47,815 49,037
Non-current assets
Investments in equity-accounted investees 1,298 1,179
Other investments 26 26
Trade and other receivables 10,654 10,516
Investment property 4,929 4,929
Property, plant and equipment 9,403 9,623
Intangible assets 14,614 14,609
Total non-current assets 40,924 40,882
TOTAL ASSETS 88,739 89,919
LIABILITIES
Current liabilities
Loans and borrowings 15,687 15,715
Trade payables 20,997 22,538
Other payables 7,777 5,475
Deferred income 1,713 3,233
Provisions 721 825
Total current liabilities 46,895 47,786
Non-current liabilities
Loans and borrowings 4,793 5,098
Trade payables 104 104
Other payables 96 96
Provisions 905 768
Total non-current liabilities 5,898 6,066
TOTAL LIABILITIES 52,793 53,852
EQUITY
Share capital 20,692 20,692
Own (treasury) shares -1,582 -1,582
Share premium 547 547
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 1,646 1,358
Retained earnings 10,400 10,970
Total equity attributable to owners of the 34,257 34,539
parent
Non-controlling interests 1,689 1,528
TOTAL EQUITY 35,946 36,067
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 88,739 89,919
Condensed consolidated interim statement of comprehensive income
EUR ‘000 Q1 2016 Q1 2015 2015
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue 27,731 27,113 145,515
Cost of sales -26,578 -26,704 -136,484
Gross profit 1,153 409 9,031
Marketing and distribution expenses -103 -118 -412
Administrative expenses -1,292 -1,109 -5,026
Other operating income 41 104 464
Other operating expenses -12 -38 -124
Operating loss/profit -213 -752 3,933
Finance income 124 165 655
Finance costs -439 -671 -4,383
Net finance costs -315 -506 -3,728
Share of profit/loss of equity-accounted investees 119 -96 226
Loss/profit before income tax -409 -1,354 431
Income tax expense 0 0 -257
Loss/profit for the year -409 -1,354 174
Other comprehensive income
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign 288 524 587
operations
Total other comprehensive income 288 524 587
TOTAL COMPREHENSIVE EXPENSE/INCOME -121 -830 761
Loss/profit attributable to:
- Owners of the parent -570 -1,284 179
- Non-controlling interests 161 -70 -5
Loss/profit for the year -409 -1,354 174
Total comprehensive expense/income attributable to:
- Owners of the parent -282 -760 766
- Non-controlling interests 161 -70 -5
Total comprehensive expense/income for the year -121 -830 761
Earnings per share attributable to owners of the
parent:
Basic earnings per share (EUR) -0.02 -0.04 0.01
Diluted earnings per share (EUR) -0.02 -0.04 0.01
Condensed consolidated interim statement of cash flows
EUR ‘000 Q1 2016 Q1 2015
----------------------------------------------------------------------
----------------------------------------------------------------------
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers1 29,588 35,789
Cash paid to suppliers2 -27,505 -34,416
VAT paid -951 -1,239
Cash paid to and for employees -3,950 -4,069
Income tax paid 0 -37
Net cash used in operating activities -2,818 -3,972
Cash flows from investing activities
Paid on acquisition of property, plant and equipment -103 -275
Proceeds from sale of property, plant and equipment 28 34
Acquisition of investments in associates 0 -1
Loans provided -18 -19
Repayment of loans provided 2 40
Dividends received 3 103
Interest received 0 6
Net cash used in investing activities -88 -112
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 1,562 331
Repayment of loans received -201 -2,350
Finance lease principal paid -395 -313
Interest paid -158 -157
Dividends paid 0 -30
Net cash from/used in financing activities 808 -2,519
Net cash flow -2,098 -6,603
Cash and cash equivalents at beginning of year 6,332 8,802
Effect of movements in foreign exchange rates 2 -1
Decrease in cash and cash equivalents -2,098 -6,603
Cash and cash equivalents at end of year 4,236 2,198
1 Line item Cash receipts from customers includes VAT paid by customers.
2 Line item Cash paid to suppliers includes VAT paid.
Financial review
Financial performance
Nordecon Group ended the first quarter of 2016 with a gross profit of 1,153
thousand euros (Q1 2015: 409 thousand euros) and a gross margin of 4.2% (Q1
2015: 1.5%). Despite increasing competition, we succeeded in improving the
gross margin compared with a year ago. The profit was generated by the
Buildings segment which raised its gross margin from 6 to 11%. The results of
the Infrastructure segment remained expectedly modest with the loss incurred
growing considerably year over year. The loss is mainly attributable to the
fact that during the winter season there is a lack of operations that could be
performed with own resources (major earthworks) and, thus, a large share of the
segment’s fixed costs remains uncovered.
We are aware that growth in input prices poses a risk for long-term contracts
and continue to prioritise a contract’s expected profitability over revenue
growth.
Our administrative expenses for the first quarter of 2016 totalled 1,292
thousand euros. Compared with the same period last year, administrative
expenses increased slightly (Q1 2015: 1,109 thousand euros), primarily due to
our expansion to the Swedish market. The ratio of administrative expenses to
revenue (12 months rolling) was 3.6% (Q1 2015: 3.4%). Our cost-control measures
continue to be effective: we have been able to keep administrative expenses
below the target ceiling, i.e., 4% of revenue.
We ended the first quarter of 2016 with an operating loss of 213 thousand euros
(Q1 2015: an operating loss of 752 thousand euros). EBITDA was positive at 233
thousand euros (Q1 2015: negative at 285 thousand euros).
Adverse movements in the euro/hryvnia exchange rate gave rise to exchange
losses that were smaller than a year earlier. During the period, the Ukrainian
currency weakened by around 12%, which meant that Group entities whose
functional currency is the hryvnia had to restate their euro-denominated
liabilities. Exchange losses reported in finance costs totalled 291 thousand
euros (Q1 2015: 516 thousand euros). The same movements in the exchange rate
increased the translation reserve in equity by 288 thousand euros (Q1 2015: 524
thousand euros) and the net effect of exchange differences on our net assets
was a loss of 3 thousand euros (Q1 2015: a gain of 8 thousand euros). Although
exchange losses continue to undermine our net result, the weakening of the
Ukrainian hryvnia has started to slow and exchange losses have become
consistently smaller.
Due to the above factors, the period ended in a net loss of 409 thousand euros
(Q1 2015: a net loss of 1,354 thousand euros), of which net loss attributable
to owners of the parent, Nordecon AS, amounted to 570 thousand euros (Q1 2015:
1,284 thousand euros).
Cash flows
In the first quarter of 2016, operating activities resulted in a net cash
outflow of 2,818 thousand euros (Q1 2015: an outflow of 3,972 thousand euros).
Negative operating cash flow is typical of the first quarter and stems from the
cyclical nature of the construction business. Larger fixed costs and
preparations made for more active construction operations in the second quarter
cause outflows to exceed inflows. In addition, operating cash flow continued to
be influenced by a mismatch in settlement terms: the ones agreed with customers
are relatively long and in the case of public procurement mostly extend from 30
to 56 days while subcontractors generally have to be paid within 21 to 45 days.
Investing activities gave rise to a net cash outflow of 88 thousand euros (Q1
2015: an outflow of 112 thousand euros). Cash flow was mainly influenced by
payments for property, plant and equipment which totalled 103 thousand euros
(Q1 2015: 275 thousand euros). Dividends received amounted to 3 thousand euros
(Q1 2015: 103 thousand euros).
Financing activities generated a net cash inflow of 808 thousand euros (Q1
2015: an outflow of 2,519 thousand euros). Our financing cash flow is strongly
influenced by loan and lease transactions. Proceeds from loans received
amounted to 1,562 thousand euros, consisting of use of overdraft facilities and
development loans (Q1 2015: 331 thousand euros). Loan repayments totalled 201
thousand euros. In the comparative period, loan repayments amounted to 2,350
thousand euros, resulting mainly from changes in overdraft balances. Compared
with a year ago, there was also slight growth in finance lease payments which
totalled 395 thousand euros (Q1 2015: 313 thousand euros).
At 31 March 2016, the Group’s cash and cash equivalents totalled 4,236 thousand
euros (31 March 2015: 2,198 thousand euros). Management’s commentary on
liquidity risks is presented in the chapter Description of the main risks.
Key financial figures and ratios
Figure/ratio Q1 2016 Q1 2015 Q1 2014 2015
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue (EUR ’000) 27,731 27,113 23,544 145,515
Revenue change 2.3% 15.2% -13.1% -9.8%
Net loss/profit (EUR ’000) -409 -1,354 -1,026 174
Net loss/profit attributable to -570 -1,284 -1,074 179
owners of the parent (EUR ’000)
Weighted average number of 30,756,726 30,756,726 30,756,726 30,756,728
shares
Earnings per share (EUR) -0.02 -0.04 -0.03 0.01
Administrative expenses to 4.7% 4.1% 4.8% 3.5%
revenue
Administrative expenses to 3.6% 3.4% 2.9% 3.5%
revenue (rolling)
EBITDA (EUR ’000) 233 -285 297 5,769
EBITDA margin 0.8% -1.1% 1.3% 4.4%
Gross margin 4.2% 1.5% 5.0% 6.2%
Operating margin -0.8% -2.8% -0.7% 2.7%
Operating margin excluding gain -0.8% -3.1% -0.8% 2.4%
on asset sales
Net margin -1.5% -5.0% -4.4% 0.1%
Return on invested capital -0.5% -2.0% -1.4% 2.1%
Return on equity -1.1% -3.8% -3.0% 0.5%
Equity ratio 40.5% 38.8% 38.5% 40.1%
Return on assets -0.5% -1.4% -1.1% 0.2%
Gearing 28.8% 35.5% 31.7% 25.5%
Current ratio 1.02 1.01 1.01 1.03
31 March 31 March 31 March 31 Dec
2016 2015 2014 2015
--------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR ’000) 120,702 72,689 83,864 125,698
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue change = (revenue for the Operating margin excluding gain on asset
reporting period / revenue for the sales = ((operating profit – gain on
previous period) – 1 * 100 sales of non-current assets – gain on
Earnings per share (EPS) = net sales of real estate) / revenue) * 100
profit attributable to owners of Net margin = (net profit for the period /
the parent / weighted average revenue) * 100
number of shares outstanding Return on invested capital = ((profit
Administrative expenses to revenue = before tax + interest expense) / the
(administrative expenses / revenue) period’s average (interest-bearing
* 100 liabilities + equity)) * 100
Administrative expenses to revenue Return on equity = (net profit for the
(rolling) = (past four quarters’ period / the period’s average total
administrative expenses / past four equity) * 100
quarters’ revenue) * 100 Equity ratio = (total equity / total
EBITDA = operating profit + liabilities and equity) * 100
depreciation and amortisation + Return on assets = (net profit for the
impairment losses on goodwill period / the period’s average total
EBITDA margin = (EBITDA / revenue) * assets) * 100
100 Gearing = ((interest-bearing liabilities –
Gross margin = (gross profit / cash and cash equivalents) /
revenue) * 100 (interest-bearing liabilities + equity))
Operating margin = (operating profit * 100
/ revenue) * 100 Current ratio = total current assets /
total current liabilities
--------------------------------------------------------------------------------
Performance by geographical market
In the first quarter of 2016, Nordecon earned around 7% of its revenue outside
Estonia compared with 5% in the same period last year.
Q1 2016 Q1 2015 Q1 2014 2015
----------------------------------------
----------------------------------------
Estonia 93% 95% 92% 96%
Sweden 3% 0% 0% 0%
Ukraine 3% 3% 1% 3%
Finland 1% 2% 7% 1%
The contribution of the Ukrainian market where we are performing two large
building construction contracts has stabilised. Revenues generated in Sweden
where we are building a five-storey apartment building have levelled with those
earned in Ukraine. Finnish revenues result from concrete works in the building
construction segment.
Geographical diversification of the revenue base is a consciously deployed
strategy by which we mitigate the risks resulting from excessive reliance on a
single market. However, economic conditions in our chosen foreign markets are
also volatile and have a strong impact on our current results. Increasing the
contribution of foreign markets is on Nordecon’s strategic agenda. Our vision
of our foreign operations is described in the chapter Outlooks of the Group’s
geographical markets.
Performance by business line
Segment revenues
We strive to maintain the revenues of our operating segments (Buildings and
Infrastructure) in balance as this helps disperse risks and provides better
opportunities for continuing construction operations in more challenging
circumstances where one sub-segment may experience noticeable shrinkage.
Nordecon’s revenues for the first quarter of 2016 totalled 27,731 thousand
euros, a roughly 2% increase on the 27,113 thousand euros generated in the same
period last year. The overall downturn in infrastructure construction also left
its mark on our revenue structure. The revenues of the Buildings segment grew
as anticipated while those of the Infrastructure segment decreased almost
two-fold. In the first quarter of 2016, Buildings and Infrastructure generated
revenue of 24,411 thousand euros and 2,749 thousand euros respectively. The
corresponding figures for the same period last year were 21,815 thousand euros
and 4,914 thousand euros (see note 8). Our order book has a similar structure:
at period-end 70% of contracts secured but not yet performed was attributable
to the Buildings segment (Q1 2015: 62%).
Operating segments* Q1 2016 Q1 2015 Q1 2014 2015
----------------------------------------------------
----------------------------------------------------
Buildings 88% 78% 80% 64%
Infrastructure 12% 22% 20% 36%
* In the Directors’ report, the Ukrainian buildings segment and the EU
buildings segment, which are disclosed separately in the financial statements
as required by IFRS 8 Operating Segments, are presented as a single segment.
In the Directors’ report, projects have been allocated to operating segments
based on their nature (i.e., building or infrastructure construction). In the
segment reporting presented in the financial statements, allocation is based on
the subsidiaries’ main field of activity (as required by IFRS 8 Operating
Segments). In the financial statements, the results of a subsidiary that is
primarily engaged in infrastructure construction are presented in the
Infrastructure segment. In the Directors’ report, the revenues of such a
subsidiary are presented based on their nature. The differences between the two
reports are not significant because in general Group entities specialise in
specific areas except for the subsidiary Nordecon Betoon OÜ that is involved in
both building and infrastructure construction. The figures for the parent
company are allocated in both parts of the interim report based on the nature
of the work.
Sub-segment revenues
Compared with the same period last year, the revenue structure of the Buildings
segment changed considerably. The largest revenue source was the public
buildings sub-segment where growth was underpinned by the state’s increasing
investment in national defence. During the period, we completed the
construction of the Piusa border guard station and continued the construction
of a building complex for the Ämari air base, a barracks for the Tapa military
base and the Järveküla school as well as the design and construction of the
Lintsi warehouse complex. In addition, we started the reconstruction of Ugala
theatre in the city of Viljandi.
Most of our apartment building revenue resulted from general contracting. In
Estonia, a major share of apartment buildings we are working on is located in
Tallinn. The period’s main revenue contributors were phase III of the Tondi
residential quarter, phases I and II of the Pikksilma homes in Kadriorg and the
Meerhof 2.0 building complex at Pirita tee 20a. In Ukraine, we continue to
build the Lepse street residential quarter in Kiev and five apartment buildings
in the city of Brovary in Kiev region. In Sweden, we are building a five-storey
apartment building in Stockholm. The contribution of our own development
projects in Tartu and Tallinn continues to increase as well. In the first two
development phases of the Tammelinn project in Tartu we have completed 3
apartment buildings. Sales have been highly successful: by period-end, only 1
of the 55 apartments was still for sale. In phase III, which is close to
completion, 14 of the 20 apartments which will be finished in June have been
sold or reserved. In March, we began building phase IV which comprises a
five-storey apartment building with 25 apartments. By the reporting date,
around a third of those apartments were already sold or reserved
(www.tammelinn.ee). By period-end, we had also sold 11 of the 20 apartment
ownerships in the first three phases of our Magasini 29 development project in
Tallinn (www.magasini.ee). We have started building the development’s fifth and
last terraced house. In carrying out our development activities, we monitor
potential risks in the housing development market that stem from an upswing in
the supply of new housing as well as comparative price increases with due care.
The volumes of the commercial buildings sub-segment, which used to dominate the
Buildings segment for a long time, declined considerably. We anticipated the
shrinkage of the sub-segment already at the end of 2015. During the period, we
completed and delivered on time the Veerenni business building in Tallinn. The
largest project in progress is the office and retail complex Arsenali Keskus in
Tallinn.
The volumes of the industrial and warehouse facilities sub-segment grew
compared with the same period last year. Private investment in industrial and
warehouse buildings has increased. The period’s largest projects were the
construction of a warehouse for Riigiressursside Keskus OÜ in Tallinn and a
production building for Vecta Design OÜ in Pärnu. Work continued on the KEVILI
South Terminal (a cereals storage and handling complex).
Revenue breakdown in Buildings segment Q1 2016 Q1 2015 Q1 2014 2015
-----------------------------------------------------------------------
Public buildings 35% 12% 18% 16%
Apartment buildings 28% 19% 11% 22%
Commercial buildings 20% 58% 45% 50%
Industrial and warehouse facilities 17% 11% 26% 12%
Similarly to previous years, in the first quarter of 2016 the main revenue
source in the Infrastructure segment was road construction. We continued to
deliver road maintenance services in the Järva and Hiiu counties and the Keila
and Kose maintenance areas in Harju county. Kose is a new maintenance area,
where work started in February 2016. In addition, we performed some smaller
road construction projects and did forest road improvement work for the State
Forest Management Centre. We expect that road construction will remain the main
revenue source in the Infrastructure segment through 2016 and that, similarly
to the two previous years, most of the work will be done under small or
medium-sized reconstruction and repair contracts.
Although the contribution of other engineering (utility network construction)
has increased compared with a year ago, the contracts secured are small and
sustained growth of the sub-segment is unlikely. Contraction in the EU support
continues to have an adverse impact on our environmental engineering volumes
and we do not expect the sub-segment to grow. In specialist engineering, there
is no sign of any major hydraulic engineering investments in the current year
and the addition of other complex engineering projects is also likely to be
irregular.
Revenue breakdown in Infrastructure segment Q1 2016 Q1 2015 Q1 2014 2015
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Road construction and maintenance 65% 79% 46% 81%
Other engineering 30% 15% 12% 14%
Environmental engineering 5% 5% 32% 4%
Specialist engineering (including hydraulic 0% 1% 10% 1%
engineering)
Order book
At 31 March 2016, the Group’s order book (backlog of contracts signed but not
yet performed) stood at 120,702 thousand euros, a 66% increase year over year.
Order books grew in both the Buildings and the Infrastructure segment.
31 March 2016 31 March 31 March 2014 31 December
2015 2015
--------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR 120,702 72,689 83,864 125,698
’000)
At the reporting date, contracts secured by the Buildings segment and the
Infrastructure segment accounted for 70% and 30% of the Group’s order book
respectively (31 March 2015: 62% and 38% respectively).
Compared with a year earlier, the order book of the Buildings segment grew by
around 87%. Major growth was posted in all sub-segments except commercial
buildings whose order book contracted by around 70% year over year. The order
book is the largest in the apartment buildings sub-segment where growth is
attributable to large contracts signed at the end of 2015, including those for
the construction of the Meerhof 2.0 building complex at Pirita tee 20a in
Tallinn, five apartment buildings in the city of Brovary in the Kiev region in
Ukraine and a five-storey apartment building in Stockholm, Sweden. At the
beginning of 2016, we also secured contracts for the construction of phase III
in the Pikksilma homes development in Kadriorg and apartment buildings at Kopli
4a and 6 in Tallinn. Growth in the order book of the public buildings
sub-segment is mostly attributable to the design and construction of the
Järveküla school and the Lintsi warehouse complex and the reconstruction of the
Ugala theatre in Viljandi. Slight growth in the order book of the industrial
and warehouse facilities sub-segment results from the construction of a
warehouse for Riigiressursside Keskus OÜ and the South Terminal (a cereals
storage and handling complex) for farmers’ cooperative KEVILI.
Compared with a year earlier, the order book of the Infrastructure segment grew
by 32%. The rise was largely underpinned by growth in the road construction
sub-segment, which was supported by the contracts secured for the provision of
road maintenance services in the Järva, Hiiu, and Kose road maintenance areas
in the period 2016-2021. The order books of the environmental engineering
sub-segment, which continues to perform a contract for the design and
construction of an extension to the Kohtla-Järve wastewater treatment plant,
and other engineering sub-segment also grew somewhat. However, due to the small
size of their contracts this did not have a strong impact on the segment’s
overall portfolio growth. According to our estimates, in 2016 the volume of
public investments will not increase substantially compared with 2015 and the
new EU financial framework (2014-2020) will not have an impact on the
construction sector before the second half-year. Thus, we do not expect the
revenues of the Infrastructure segment to increase in 2016 (for further
information, see the Business risks section of the chapter Description of the
main risks).
In the light of order book growth and developments in our chosen markets, we
forecast volume growth for 2016. In an environment of stiff competition, we
pursue the policy of avoiding unjustified risks whose realisation in the
contract performance phase would have an adverse impact on our results.
Instead, we prefer to keep costs under control and focus on projects with
positive prospects.
Between the reporting date (31 March 2016) and the date of release of this
report, Group companies have secured additional construction contracts in the
region of 12,121 thousand euros.
People
Staff and personnel expenses
In the first quarter of 2016, Nordecon Group (the parent and the subsidiaries)
employed, on average, 652 people including 353 engineers and technical
personnel (ETP). Compared with the same period in 2015 headcount, particularly
the number pf workers, decreased by around 8% due to shrinkage in the portfolio
of projects performed with own resources.
Average number of the Group’s employees (at the parent and the subsidiaries)
Q1 2016 Q1 2015 Q1 2014 2015
----------------------------------------------
----------------------------------------------
ETP 353 362 341 356
Workers 299 349 359 334
Total average 652 711 700 690
Our personnel expenses for the first quarter of 2016 including all taxes
totalled 4,109 thousand euros (Q1 2015: 3,781 thousand euros). Personnel
expenses have increased due to pay-rises provided to some of the employees and
performance bonuses paid for successfully completed projects.
The service fees of the members of the council of Nordecon AS for the first
quarter of 2016 amounted to 34 thousand euros and associated social security
charges totalled 11 thousand euros (Q1 2015: 35 thousand euros and 12 thousand
euros respectively).
The service fees of the members of the board of Nordecon AS amounted to 87
thousand euros and associated social security charges totalled 28 thousand
euros (Q1 2015: 74 thousand euros and 24 thousand euros respectively).
Labour productivity and labour cost efficiency
We measure the efficiency of our operating activities using the following
productivity and efficiency indicators, which are based on the number of
employees and personnel expenses incurred:
Q1 2016 Q1 2015 Q1 2014 2015
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Nominal labour productivity (rolling), (EUR 216.4 224.5 227.7 210.9
’000)
Change against the comparative period -3.6% -1.4% 6.3% -4.3%
Nominal labour cost efficiency (rolling), 8.0 8.2 8.4 8.0
(EUR)
Change against the comparative period -4.4% -2.1% -9.7% -0.6%
Nominal labour productivity (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ average number of employees)
Nominal labour cost efficiency (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ personnel expenses)
--------------------------------------------------------------------------------
Description of the main risks
Business risks
The main factors which affect the Group’s business volumes and profit margins
are competition in the construction market and changes in the demand for
construction services.
Competition continues to be fierce in all segments of the construction market.
In 2016, public investment is not likely to grow substantially. There is strong
competitive pressure on builders’ bid prices in a situation where input prices
have not decreased noticeably. Competition is particularly aggressive in
general building construction. We acknowledge the risks inherent in the
performance of contracts concluded in an environment of stiff competition.
Securing a long-term construction contract at an unreasonably low price in a
situation where input prices cannot be lowered significantly and competition is
tough is risky because negative developments in the economy may quickly render
the contract onerous. Thus, in price-setting we currently prioritise a
reasonable balance of contract performance risks and tight cost control over
revenue growth.
Demand for construction services continues to be strongly influenced by the
volume of public investment, which in turn depends on the co-financing received
from the EU structural funds. Total support allocated to Estonia during the
current EU budget period (2014-2020) amounts to 5.9 billion euros, exceeding
the figure of the previous financial framework, but the amounts earmarked for
construction work are substantially smaller. Moreover, these allocations are
not expected to have an impact on the construction sector before the second
half of 2016 or even later.
In the light of the above factors, we see opportunities for business growth
compared with 2015 mostly in our chosen foreign markets. We expect that in
Estonia infrastructure construction volumes will remain at the level of 2015
while investment in building construction may grow slightly. Our action plan
foresees using our resources (including some of the labour released from the
Infrastructure segment) to increase the share of contracts secured from the
private sector. According to its business model, Nordecon operates in all
segments of the construction market. Therefore, we are somewhat better
positioned than companies that operate in one narrow (and in the current market
situation particularly some infrastructure) segment.
The Group’s business is also influenced by seasonal changes in weather
conditions, which have the strongest impact on infrastructure construction
where a lot of work is done outdoors (road and port construction, earthwork,
etc.). To disperse the risk, we secure road maintenance contracts that generate
year-round business. Our strategy is to counteract the seasonality of
infrastructure operations with building construction that is less exposed to
seasonal fluctuations. Our long-term goal is to be flexible and keep our two
operating segments in relative balance (see also the chapter Performance by
business line). Where possible, our entities implement appropriate technical
solutions that allow working efficiently also in changeable weather conditions.
Operational risks
To manage their daily construction risks, Group companies purchase contractors’
all risks insurance. Depending on the nature of the project and the requests of
the customer, both general frame agreements and special, project-specific
insurance contracts are used. In addition, as a rule, subcontractors are
required to secure performance of their obligations with a bank guarantee
provided to a Group company or the Group retains part of the amount due until
the contract has been completed. To remedy construction deficiencies which may
be detected during the warranty period, Group companies create warranty
provisions based on their historical experience. At 31 March 2016, the Group’s
warranty provisions (including current and non-current ones) totalled 1,137
thousand euros (31 March 2015: 1,066 thousand euros).
In addition to managing the risks directly related to construction operations,
in recent years we have sought to mitigate the risks inherent in preliminary
activities. In particular, we have focused on the bidding process, i.e.,
compliance with the procurement terms and conditions, and budgeting. The errors
made in the planning stage are usually irreversible and, in a situation where
the price is contractually fixed, may result in a direct financial loss.
Financial risks
Credit risk
During the period, we did not incur any significant credit losses from
operating activities. The credit risk exposure of receivables is low because
the solvency of all prospective customers is assessed, the share of public
sector customers is large and customers’ settlement behaviour is consistently
monitored.
The main indicator of the realisation of credit risk is settlement default that
exceeds 180 days along with no activity on the part of the debtor that would
confirm the intent to settle.
In the first quarter of 2016 and in the comparative period, we did not incur
any impairment losses on receivables.
Liquidity risk
The Group remains exposed to higher than usual liquidity risk resulting from a
mismatch between the long settlement terms agreed with customers (mostly 30 to
56 days) and increasingly shorter settlement terms negotiated by subcontractors
(mostly 21 to 45 days). We counteract the differences in settlement terms by
using factoring where possible.
At the reporting date, the Group’s current assets exceeded its current
liabilities 1.02-fold (31 March 2015: 1.01-fold). The key factors which
influence the current ratio are the classification of the Group’s loans to its
Ukrainian associates as non-current assets and the banks’ general policy not to
refinance interest-bearing liabilities (primarily overdraft facilities) for a
period exceeding twelve months.
Due to the strained political situation in Ukraine, we believe that the
realisation of our Ukrainian investment properties may take longer than
originally expected. Accordingly, at the reporting date the Group’s loans to
its Ukrainian associates of 8,448 thousand euros were classified as non-current
assets.
At the reporting date, interest-bearing liabilities accounted for a significant
share of our current liabilities. Under IFRS EU, loan commitments have to be
classified into current and non-current based on contract terms in force at the
reporting date. So far, banks have refinanced liabilities for periods not
exceeding 12 months, which is why a substantial portion of loans is classified
as current although it is probable that some borrowings (particularly overdraft
facilities) will be refinanced when the 12 months have passed. At 31 March
2016, the Group’s current loan liabilities totalled 15,687 thousand euros.
After the reporting period, banks have refinanced or committed to refinancing
current loan liabilities of 4,098 thousand euros, settlement of 3,498 thousand
euros of which will be deferred to 2017.
At the reporting date, our cash and cash equivalents totalled 4,236 thousand
euros (31 March 2015: 2,198 thousand euros).
Interest rate risk
Our interest-bearing liabilities to banks have both fixed and floating interest
rates. Finance lease liabilities have mainly floating interest rates. The base
rate for most floating-rate contracts is Euribor. Compared with the same period
last year, interest-bearing liabilities decreased by 2,450 thousand euros. The
decline is mainly attributable to a decrease in factoring liabilities. We use
factoring to counteract the differences in the settlement terms agreed with
customers and subcontractors (see also the chapter Liquidity risk). At 31
March 2016, interest-bearing loans and borrowings totalled 20,480 thousand
euros (31 March 2015: 22,930 thousand euros). Interest expense for the first
quarter of 2016 amounted to 147 thousand euros (Q1 2015: 152 thousand euros).
The main source of interest rate risk is a possible rise in the variable
component of floating interest rates (Euribor, EONIA or the creditor’s own base
rate). In the light of the Group’s relatively heavy loan burden this would
cause a significant rise in interest expense, which would have an adverse
impact on profit. We mitigate the risk by pursuing a policy of entering, where
possible, into fixed-rate contracts when the market interest rates are low. As
regards loan products offered by banks, observance of the policy has proved
difficult and most new contracts have a floating interest rate. We do not use
derivatives to hedge interest rate risk.
Currency risk
As a rule, the prices of construction contracts and subcontracts are fixed in
the currency of the host country, i.e., in euros (EUR), Ukrainian hryvnias
(UAH) and Swedish kronas (SEK).
The hryvnia has been weakening because the political and economic environment
in Ukraine continues to be strained due to the conflict between Ukraine and
Russia which broke out at the beginning of 2014 and at the beginning of 2015
the National Bank of Ukraine decided to discontinue determination of the
national currency’s indicative exchange rate. During the period, the hryvnia
weakened against the euro by around 12%. For our Ukrainian subsidiaries, this
meant additional foreign exchange losses on the translation of their
euro-denominated loans into the local currency. Relevant exchange losses
totalled 291 thousand euros (Q1 2015: 516 thousand euros). Exchange gains and
losses on financial instruments are recognised in Finance income and Finance
costs respectively. Translation of receivables and liabilities from operating
activities did not give rise to any exchange gains or losses.
The reciprocal receivables and liabilities of our Ukrainian and non-Ukrainian
entities which are connected with the construction business and denominated in
hryvnias do not give rise to exchange losses. Nor do the loans provided to the
Ukrainian associates in euros give rise to exchange losses that ought to be
recognised in the Group’s accounts.
Due to movements in the Swedish krona/euro exchange rate, translation of
operating receivables and payables resulted in an exchange loss of 2 thousand
euros for the period (Q1 2015: nil euros). The exchange loss has been
recognised in Other operating expenses.
We have not acquired derivatives to hedge currency risk.
Outlooks of the Group’s geographical markets
Estonia
Processes and developments characterising the Estonian construction market
-- In 2016, public investments will not grow significantly and the extent to
which they can be realised is still unclear. Although in the 2014-2020 EU
budget period the support allocated to Estonia will increase to 5.9 billion
euros (2007-2013: 4.6 billion euros), the share of support that will
influence the construction market will not increase. Instead, compared with
the previous period, there will be a rise in allocations to intangible
areas.
-- Investments made by the largest public sector customers (e.g., state-owned
real estate company Riigi Kinnisvara AS and National Road Administration)
that reach signature of a construction contract in 2016 will not increase
substantially. As a result, the Estonian construction market (particularly
infrastructure construction segments) will remain in relative stagnation.
To some extent, the situation will be improved by the positive level of
private investments in building construction.
-- The long and painful process of construction market consolidation will
continue, albeit slowly. In particular, this applies to general contracting
in building construction where the number of medium-sized construction
service intermediaries (annual turnover of around 15-40 million euros) is
too large. Based on recent years’ experience it is likely that stiff
competition and insufficient demand will cause some general contractors to
go slowly out of business or shrink in size rather than merge or exit the
market. According to our assessment, in recent years the process has been
slowed down by the customers’ (particularly public sector customers’)
increasing desire to apply less stringent tendering requirements to
increase competition and lower the price even though this increases the
risks related to security, quality, adherence to deadlines and the
builder’s liability.
-- Competition is tough in all segments of the construction market. The
average number of bidders for a contract has increased and there is a wide
gap between the lowest bids made by the winners and the average bids. At
the same time it is clear that in the current market situation the prices
of construction inputs are not going to decrease noticeably and in order to
succeed companies need to be efficient. Regrettably, the number of
materials producers, suppliers, and subcontractors that are trying to
survive or succeed in the difficult environment by dishonest means, e.g.,
by supplying goods with concealed defects or considerably lower quality
than the one recorded in the product certificate, has been increasing quite
rapidly. If the trend continues, both construction service providers and
end-customers will have to apply strict and thorough quality control
measures to make sure that the outcome meets their expectations. Unfair
competition is putting visible pressure on prices and the quality of the
construction service. Unfortunately, the situation is worsened by the
customers’ (including state institutions’ and state-owned companies’)
increasing tendency to lower the bidders’ qualification requirements and
prioritise quality more on paper than in practice.
-- In new housing development, the success of a project depends on the
developer’s ability to control the input prices included in the business
plan and, thus, set sales prices that are affordable for prospective
buyers. The prices of new apartments are relatively high compared to the
standard of living and the banks’ lending terms are strict. This has held
back rapid growth of the housing market but in the second half of 2015 the
supply of new housing grew significantly, slowing down the sale of
apartments with relatively high sales prices. Similarly to previous
periods, successful projects include those that create or fill a niche. In
Tallinn and Tartu, the picture is encouraging but in the rest of the
country activity is still relatively sluggish.
-- There is a growing contrast between the stringent terms of public
contracts, which require the builder to agree to extensive obligations,
strict sanctions, various financial guarantees, long settlement terms,
etc., and the modest tendering requirements. Lenient qualification
requirements and the precondition of making a low bid have made it easier
for an increasing number of builders to win a contract but have heightened
the contract performance risks taken by customers in respect of funding,
deadlines and quality.
-- The prices of construction inputs will remain relatively stable but growth
in housing development has made it unlikely that the prices charged by
local building construction subcontractors would decline any further.
Certainly there are areas where major changes in the environment may
trigger more abrupt price movements. For example, in the period under
review the price of structural steel surged and there appeared a lack of
certain categories of the material, which will inevitably affect builders
that have entered into large long-term contracts without mitigating
relevant risks. The rise in housing construction is lengthening the supply
periods of various essential materials and services, making it impossible
to carry out all processes in the previous optimistic timeframes. As a
result, activities require more extensive planning or need to be postponed.
-- Shortage of skilled labour (including project and site managers) will
persist but so far it has weakened the quality of the construction
process/service rather than the companies’ performance capacity. Labour
migration to the Nordic countries will remain steady and despite a
comparative decline in construction volumes, e.g., in Finland, the number
of job seekers who return to the Estonian construction market will not
increase considerably. This will sustain pressure for a wage increase,
particularly in the case of younger and less experienced workforce whose
mobility and willingness to change jobs is naturally higher.
Ukraine
In Ukraine, we provide general contracting and project management services to
private sector customers in the segment of building construction. Political and
economic instability continues to restrict the adoption of business decisions
but construction activity in Kiev and the surrounding area has not halted. In
2016, we will continue our operations in the Kiev region and our current
Ukrainian order book is larger than a year ago. Despite the armed conflict in
eastern Ukraine, for Nordecon the market situation in Kiev has not deteriorated
compared with a year or two ago. Hard times have reduced the number of
inefficient local (construction) companies and when the economy normalises we
will have considerably better prospects for increasing our operations and
profitability. We assess the situation in the Ukrainian construction market
regularly and critically and are ready to restructure our operations as and
when necessary. Should the crisis spread to Kiev (which at the date of release
of this report is highly unlikely), we can suspend our operations immediately.
We continue to seek opportunities for exiting our two real estate projects that
have been put on hold or signing a construction contract with a prospective new
owner.
Finland
In Finland, we have provided mainly subcontracting services in the concrete
segment but based on experience gained have started preparations for expanding
into the general contracting market. The local concrete work market allows
competing for projects where the customer wishes to source all concrete works
from one reliable partner. Still, our policy is to maintain a rational approach
and avoid taking excessive risks.
Sweden
In July 2015, Nordecon Group acquired a 100% stake in SWENCN AB, a company
registered in the Kingdom of Sweden, and expanded to the Swedish market where
we intend to offer mainly construction of residential and non-residential
buildings, particularly in central Sweden. In October 2015, we signed the first
contract for the construction of a five-storey apartment building in Stockholm.
The cost of the work amounts to around 8.4 million euros. We will sustain
efforts aimed at increasing our operations in Sweden and are currently
moderately optimistic about the developments.
Latvia and Lithuania
It is not likely that we will enter the Latvian or the Lithuanian construction
market in the next few years.
However, we do not rule out the possibility of carrying out certain projects in
Latvia through our Estonian entities, with the involvement of partners where
necessary. Undertaking a project assumes that it can be performed profitably.
We have suspended the operations of our Lithuanian subsidiary, Nordecon Statyba
UAB, for the time being and are monitoring developments in the Lithuanian
construction market. Temporary suspension of operations does not cause any
major costs for us and does not change our interest to do business in the
Lithuanian construction market on a project basis through a subsidiary
operating in the local market.
Nordecon is a group of construction companies whose core business is
construction project management and general contracting in the buildings and
infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine,
Finland and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company
registered and located in Tallinn, Estonia. In addition to the parent company,
there are more than 10 subsidiaries in the Group. The consolidated revenue of
the Group in 2015 was 145.5 million euros. Currently Nordecon Group employs
over 650 people. Since 18 May 2006 the company's shares have been quoted in the
main list of the NASDAQ OMX Tallinn Stock Exchange.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Head of Investor Relations
Tel: +372 6272 022
Email: [email protected]
www.nordecon.com