Market announcement
AS TALLINNA VESI
LEI code
5493000M6TVS2X0KWC97
Size of the entity
Large group
Economic activities
Water Supply; Sewerage, Waste Management and Remediation Activities
Country of registered office
Estonia
General information
Categories
Other price sensitive information
Unique data record identifier
3743
Submission date and time
26.06.2012 09:30:00
Content of announcement in Estonian
Title
Konkurentsiamet ei nõustu Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, millega kohus kinnitas ASTV erastamislepingute paketi osaks oleva Teenuslepingu tariife puudutava osa avalik-õiguslikuks halduslepinguks, ja on kaevanud edasi Riigikohtusse
Message
13.06.2012 esitas Konkurentsiamet Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu
31.05.2012 määruse peale määruskaebuse. 21.06.2012 teavitas Riigikohus AS-i
Tallinna Vesi, et Ettevõttel on aega vastata kuni 16.07.2012, enne kui
Riigikohus otsustab kaebuse menetlusse võtmise.
Oma kaebuses väidab Konkurentsiamet, et nende hinnangul on AS-i Tallinna Vesi
erastamisel 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline erastamisleping,
tariifimehhanism ja muud erastamispaketi osaks olevad lepingud on Tallinna
linna eraõiguslik äriline toiming ja neile Eesti avaliku õiguse normide kaitse
ei laiene.
AS Tallinna Vesi ei nõustu antud seisukohaga ja kavatseb rakendada kõiki
õiguslikke vahendeid, et kaitsta ettevõtte ja selle aktsionäride huve
Konkurentsiameti poolse jätkuva ühepoolse rahvusvahelise erastamislepingu
rikkumise eest.
AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel
ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja
Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati
muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust
ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik
erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii
kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile
Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena. Laenukohustuste üleminekuga
strateegilisele investorile vabanes Eesti riigieelarves tänases rahas 23
miljonit eurot, mis toona moodustas Eesti SKP-st 0,4%. Erastamise edukust Eesti
Vabariigi Valitsuse jaoks tunnustas Välisministeeriumi 2000.a. aastaraamatus ka
välisminister, kus erastamislepingule viidati kui ühele Eesti jaoks olulisemale
välismaisele otseinvesteeringule.
Eeltoodud väiteid toetavad alljärgnevad avalikult kättesaadavad
tõendusmaterjalid, mis oleme informatsiooni jagamise eesmärgil teinud
kättesaadavaks ka aktsionäridele Ettevõtte koduleheküljel.
1. Kiri rahandusministrilt Konkurentsiameti nõusolekuga, mis sätestab
tegevusloa pikkuseks 15 aastat.
2. Korraldus Eesti Vabariigi Valitsuselt tolleaegse peaministri allkirjaga,
mis annab 15 aastase tegevusloa koos põhjendustega, miks loa selline pikkus
oli tarvilik.
3. Kiri EBRD-lt Majandus- ja Kommunikatsiooniministrile, mis väidab, et EBRD
hinnangul vastab erastamisleping kõigile Eesti juriidilistele nõuetele.
4. AS Tallinna Vesi erastamise infomemorandum nr 3, mis sätestab
laenugarantiiga seotud kohustuse ülemineku strateegilisele investorile.
5. Väljavõte välisministeeriumi 2000.a. aastaraamatust.
Ülaltoodud tõendusmaterjali pinnalt on selge, et Eesti riik oli kahtlemata
täielikult seotud ja sai otseselt kasu AS-i Tallinna Vesi erastamisest, ning et
erastamise tingimused kujutasid endast palju enamat kui pelgalt Tallinna linna
eraõiguslik äriline toiming.
Tallinna Vesi on esitanud Tallinna Halduskohtule Konkurentsiameti vastu kaks
kaebust, vaidlustades nii ameti 2. mai 2011 otsuse mitte kooskõlastada AS-i
Tallinna Vesi 2011. aasta hinnataotlust kui ka ameti 10. oktoobri 2011
ettekirjutuse, millega kohustati Ettevõtet alandama kehtivaid tariife
kolmandiku võrra. 6. veebruaril otsustas Tallinna Halduskohus liita eelmainitud
kohtuasjad ühte menetlusse. Kohtuistungi toimumine ega kuupäev ei ole veel
otsustatud.
Mariliis Mia Topp
Kommunikatsioonijuht
AS Tallinna Vesi
62 62 275
[email protected]
Content of announcement in English
Title
The Competition Authority refuses to accept the District Court ruling that AS Tallinna Vesi’s Services Agreement, that was part of the international privatisation, is a public law contract and has appealed to the Supreme Court
Message
On 13.06.2012 the Competition Authority appealed the Tallinn District Court’s
31.05.2012 ruling to the Supreme Court. On 21st June 2012 the Supreme Court
notified AS Tallinna Vesi that it had granted the Company until 16.07.2012 to
respond prior to deciding whether or not the Supreme Court will take the case
under review.
In their appeal, the Competition Authority has stated that in its opinion AS
Tallinna Vesi’s international privatisation, tariff criteria and the supporting
contracts agreed at privatisation in 2001 were the private business activity of
the City of Tallinn, and therefore do not warrant any protection under Estonian
public law.
AS Tallinna Vesi disagrees with this position and will take full legal action
to protect the interests of the company and its shareholders from this further
attempt by the Competition Authority to unilaterally break the international
privatisation contract.
AS Tallinna Vesi was privatised in 2001 with the full support and knowledge of
the Estonian national government, with written confirmations from the Prime
Minister, the Minister of Finance, and the Competition Authority itself
regarding the key terms of the agreements, and utilising the expertise and
guidance of the European Bank for Reconstruction and Development (EBRD). In
addition to approving the framework of the privatisation the State of Estonia
directly benefited as the sovereign guarantee it had been required to provide
to EBRD to secure the then municipal AS Tallinna Vesi’s loans was passed to the
Strategic Investor on privatisation, thus relieving the Estonian state’s
balance sheet of 23m Euros of debt, which equalled approximately 0.4% of GDP at
the time of privatization. The success of the privatisation for the Estonian
National Government was recognised by the Minister of Foreign Affairs in the
ministry’s 2000 yearbook where it stated that this privatisation contract was
one of the most important sources of foreign direct investment into Estonia.
The statements in the preceding paragraph are supported by publicly available
evidence and therefore for the knowledge and benefit of our shareholders are
linked to the following documents on Company’s homepage.
1. The letter from the Minister of Finance, with the agreement of the
Competition Authority, stipulating a 15 year term for the operating
licence.
2. The order from the Estonian government signed by the then Prime Minister
granting a 15 operating licence with reasons why such a long licence was
necessary.
3. The letter from the EBRD to the Minister of Economy and Communications
stating that in its opinion the privatisation contract met all Estonian
legal requirements.
4. AS Tallinna Vesi’s Privatisation Information Memorandum nr 3, which states
that the Sovereign loan guarantee would pass to the strategic investor
after privatisation.
5. The text from the Ministry of Foreign Affairs 2000 yearbook.
From the above evidence it is clear and there can be no doubt that the Estonian
state was fully involved and directly benefited from the privatisation of AS
Tallinna Vesi, and that the terms and conditions of the privatisation surpassed
a “mere” private business activity of the City of Tallinn.
AS Tallinna Vesi has submitted to the Tallinn Administrative Court two
complaints against the Competition Authority, contesting the Competition
Authority’s May 2nd 2011 decision not to approve the Company’s 2011 tariff
application as well as the Competition Authority’s 10th of October 2011
injunction that obliged AS Tallinna Vesi to decrease its valid tariffs by 1/3.
On the 6th of February 2012, the Tallinn Administrative Court decided to join
the before mentioned cases into one proceeding. The date of the court hearing
has yet not been decided.
Mariliis Mia Topp
Head of Communications
AS Tallinna Vesi
62 62 275
[email protected]