Market announcement
AS TALLINNA VESI
LEI code
5493000M6TVS2X0KWC97
Size of the entity
Large group
Economic activities
Water Supply; Sewerage, Waste Management and Remediation Activities
Country of registered office
Estonia
General information
Categories
Other price sensitive information
Unique data record identifier
3349
Submission date and time
25.05.2011 09:09:45
Content of announcement in Estonian
Title
Konkurentsiameti otsuse AS Tallinna Vesi tariifitaotluse osas avaldamine
Message
Leping ning tariifitaotlus
AS Tallinna Vesi (ASTV) hinnangul on igas Euroopa Liidu liikmesriigis
valitsusvõimude kohustuseks tagada, et kõik seadusemuudatused või nende
rakendused viiakse ellu viisil, mis vastaks Euroopa Liidu õigusele ning õiguse
aluspõhimõtetele. Eriti kehtib see olukorras, kus investor on heauskselt
sõlminud pika-ajalise lepingu ning vastutasuks kvaliteedi ning teenuste
parandamise ning investeeritud kapitali eest omab õigustatud ootust
lepinguperioodi jooksul lubatud tulukuse osas.
ASTV aktsionärid on pöördunud Konkurentsiameti (KA) poole palvega avaldada KA
otsus mitte kooskõlastada ASTV tariifitaotlust. KA esitas ASTV-le
järelepärimise valmisoleku kohta otsuse avaldamiseks, sest seadus piirab KA
võimalusi otsuse avaldamiseks ilma ettevõtte loata. Vastutustundliku
ettevõttena on ASTV veendunud, et kõik loomulikest monopolidest
kommunaalettevõtted peaksid täielikult avaldama oma tariifitaotluste
võtmepunktid, mis on olulised nende tarbijatele ja investoritele ning olulised
ka keskkonna vaatekohast. Avaldamisele peaksid kuuluma hinna kujunemine, selle
muutumise detailne põhjendus ning kvaliteedi standardid, mida tarbijad peaks
olema õigustatud saama kehtestatava tariifi eest. Avaldada tuleks ka
auditeeritud ülevaade ettevõtte tegevusest nende standardite saavutamisel.
Kliendid ootavad kommunaalettevõtetelt kõrgetasemelisi teenuseid, sest tarbija
huvides ei ole maksta madalamat hinda proportsionaalselt vähenenud kvaliteedi
või kvantiteedi eest. Sel põhjusel on ASTV juba avaldanud oma teenuste kõiki
aspekte puudutava dokumentatsiooni 2011. aasta tariifitaotluses, sealhulgas
soovitud tariifid, põhjendused hinnatõusuks, klientide poolt oodatavad
kvaliteedistandardid ning sõltumatu auditeeritud aruande ettevõtte
tegevustulemuste kohta eelneval aastal.
ASTV kordab siinkohal, et ettevõte taotles lepingulist 3,5-protsendilist
tariifitõusu aastaks 2011, esitades kõik vajalikud dokumendid vastavalt
seadusele, sealhulgas ka kulupõhise analüüsi, et täita Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) nõudeid. Kõik erastamislepingus sisalduvad
kokkulepped vastasid Eesti ning Euroopa Liidu seadustele nii erastamise ajal
kui vastavad ka täna. Erastamise ajal lepiti lepingu tingimuste kehtimine kokku
15-aastaseks perioodiks.
2001. aastal toimunud erastamise eesmärgiks oli veeteenuste kvaliteedi kiire
parendamine. Ettevõte erastati turutingimustel läbiviidud konkursi tulemusel
investorile, kes pakkus märkimisväärsete kvaliteediparenduste saavutamiseks
madalaimat reaaltariifi tõusu ning aktsiate eest kõrgeimat hinda.
Erastamisprotsessi dokumentides on selgelt kirjas, et kiireim ning efektiivseim
viis kõrgemate standardite saavutamiseks on erastamisprotsessi tulemusel
sõlmitav pika-ajaline leping. Erastamisprotsessi läbiviimise eelselt lubas
Eesti Vabariigi Valitsus sõlmida kontsessioonilepingu 15 aastaks. Tänase
päevani on ettevõte ning selle omanikud täitnud kõik lepingulised kohustused.
Konkurentsiameti analüüs ASTV tariifitaotluses osas
Konkurentsiamet ei analüüsinud sisuliselt erastamisel sõlmitud lepinguid ning
väitis, et „mistahes osapoolte ja ASTV vahel sõlmitud kokkulepped ei ole
tugevama õigusjõuga kui ÜVVKS.“ Lisaks ei ole Eesti ametivõimud teostanud
majandusanalüüsi ASTV finantstulemuste kohta kogu lepingu perioodi vältel
alates 2001. aastast. Selline analüüs tõestaks, et keskmine reaalne tulukuse
määr ASTV puhul on aastatel 2001-2010 olnud 6,5%.
Veelgi üllatavam on, et KA ei ole analüüsinud ega kommenteerinud Oxera poolt
antud sõltumatut kinnitust tulukuse kohta, mida aktsionärid on teeninud
erastamisjärgsel perioodil, ehkki see analüüs esitati 9. novembril 2010 KA-le
osana tariifitaotlusest koos kõikide asjakohaste erastamisdokumentidega.
Tuleb täiendavalt märkida, et kõnealust analüüsi tehes kasutati Maailmapanga
poolt soovitatud metoodikaid erastatud kommunaalettevõtete hinnakujunduseks.
Sellise lähenemise kasutamine tähendab ühepoolset otsust, mis ei ole tõendatud
ega põhine faktidel ning eirab viimase kümne aasta jooksul kehtinud lepingute
tingimusi, seega muutes erastamise õiguslikku ning majanduslikku raamistikku.
ASTV tervitab võimalust taaskord avaldada oma tariifitaotlus koos põhiliste
aruteludokumentidega, mida ettevõtte on esitanud KA-le vastuseks nende
esialgsetele seisukohtadele.
Ettevõte on avaldanud oma kodulehel järgnevad dokumendikogud:
· 09.11.2010 lepingul põhinev tariifitaotlus koos ettevõtte ülevaatega,
kuluanalüüsiga, erastamislepingu dokumentidega ning Oxera sõltumatute
eksperthinnangutega
· 28.02.2011 KA esialgsed seisukohad ASTV tariifitaotluse osas
· 29.03.2011 ASTV vastuskiri, millises rõhutatakse lepingu järgimise
olulisust, täiendatuna kommentaaridega KA seisukohtadele
· 02.05.2011 KA otsus tariifitaotluse osas
Lisaks on ettevõte avaldanud tariifitaotluse aruteluga paralleelselt toimunud
kirjavahetuse WACC'iga (kaalutud keskmise kapitalikulu) seonduvates
vaidlusküsimustes.
Konkurentsiameti metoodikat puudutava vaidluse põhipunktid
Kuigi ASTV on veendunud täieliku läbipaistvuse vajalikkuses, ei peaks ettevõtte
arvates tehnilist laadi küsimustes tekkinud erimeelsusi arutama avalikkuse
ees. Paraku on KA käesoleval juhul teatanud, et ei arvesta ühegi aspektiga
ettevõtte erastamislepingust ning on teinud oma analüüsi, ning avalikult tagasi
lükanud 2011. aasta tariifitaotluse, kasutades ainult iseenda väljatöötatud
soovituslikku metoodikat, rakendades seda ASTV poolt esitatud täiendavale
informatsioonile. Kogu protsessi jooksul on ASTV alati teinud koostööd KA-ga,
kommenteerides KA soovitusliku metoodika ning selle rakendamisega kaasnevaid
probleeme, kasutades selleks näiteid ning viiteid oma küsimuste esitamiseks
võimalikult professionaalsel viisil. ASTV hinnangul tuleks alltoodud tehnilised
vaidlused lahendada mõlemapoolselt avatud arutelu käigus, kaasates vajadusel
ekspertanalüüse, aga avaldades kogu dokumentatsiooni alles peale kõikide
tõstatatud küsimuste põhjalikku analüüsi. Seega eirame oma sisemisi
tõekspidamisi alljärgnevate kommentaaride esitamisel, kuid meie tarbijate ning
investorite tasakaalustatud ja õiglase kohtlemise huvides teeme seda järgnevaid
punkte esile tuues.
AS Tallinna Vesi soovib osundada peamistele vigadele Konkurentsiameti poolt
teostatud analüüsi juures:
· KA poolt rakendatud metoodika ei viita ühelegi ÜVVKS-iga seonduvale
teenuse aspektile (veekvaliteet jne). Selline tegemata jätmine on täiesti
vastuolus maailmas levinud regulatsioonitavadega.
· KA poolt rakendatud metoodika ei võimalda investoril teenida tulu
investori poolt Tallinna linnale ettevõtte aktsiate eest erastamise käigus
makstud kapitalilt. Seega peetakse väärtusetuks nii aktsiakapitali eest makstud
preemiat kui eratamisjärgselt teenuse kvaliteedis tehtud parendusi.
· KA metoodika inflatsiooni käsitlemisel on täiesti ebaselge. KA
deklareerib, et nende WACC on nominaalne. Siiski põhineb KA poolt kasutatav
riskivaba määr Saksamaa inflatsioonil ning ei sisalda Eesti inflatsiooni.
Samuti ei kasutata WACCi arvutuses ühtegi tegurit, mis peegeldaks Eesti ning
Saksamaa inflatsioonide erinevust. See ei ole kooskõlas parimate
regulatsioonitavadega ega finantsvaldkonna aluspõhimõtetega.
· KA hinnangul peaksid omakapitali investeerinud aktsionärid teenima
tulu maksustamisjärgselt kasumilt, samas kui laenuinvestorid peaksid teenima
tulu maksustamiseelselt kasumilt. Selline lähenemine viitab selgelt
eelarvamuslikule suhtumisele omakapitali investeerinud aktsionäride suhtes ning
ei vasta KA enda regulatsioonieesmärkidele (vt nr 4 allpool) ega regulatsiooni
parimatele tavadele (vt Maailmapanga juhised). KA loogika kohaselt on
dividendiväljamaksed vabatahtlikud, ehkki tegelikkuses ei sooviks keegi
investeerida stabiilsesse kommunaalettevõttesse ilma võimaluseta teenida
dividenditulu.
· KA analüüs saastetasude osas ei sisalda ühtegi katset mõista
efektiivseimat tasakaalu kliendi ning keskkonna vaatevinklist. KA ei tunnista,
et 100-protsendilise kindluse saavutamine saastetasu vältimiseks nõuaks
ettevõttelt ülisuuri investeeringuid, mida lubataks lülitada veehinda ehkki
need võivad olla kordi kõrgemad kui KA poolt mittelubatud erakordsetest
ilmastikuoludest sõltuvad saastetasud. Küsimuse illustreerimiseks - kas
ettevõte peaks teostama selliseid ehitusi, et vältida 1 kord 20 aasta jooksul
esinevat ilmastijuhtumit?
· KA keelab minimaalsete provisjonide lisamise ebatõenäolislt laekuvate
võlgade katteks. Alternatiivina ebatõenäoliselt laekuvate võlgade kulu
lubamisele pakub KA vee-ettevõtjatele välja võimaluse küsida klientidelt
ettemaksu veeteenuste eest. Sellise ettepaneku rakendamine Eesti
kommunaalteenuste sektoris oleks revolutsiooniline, nii ärilises kui
kultuurilises mõttes. Täiendavalt ei vasta selline lähenemine Tallinna
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas soovitatud
maksetingimustele. Mõistlikum oleks omada ülevaadet kõikide ettevõtete
võlakogumise määradest ning seejärel motiveerida ettevõtteid neid parandama,
seades pinguldavad võlgade kogumise eesmärgid.
Ettevõte soovib märkida, et oma tariifitaotluses ei näinud ettevõte ette ühtegi
eraldiseisvat kulutõusu, sh ei saastetasude ega ebatõenäoliselt laekuvate
võlgadega seotud kulude osas. Praeguse lepingu tingimuste kohaselt kannab
ettevõte kõik saastetasu ning võlakogumisega seotud riskid.
Regulatsioonieesmärgid ning juriidilised kohustused
Oma 2009. aasta analüüsis ASTV tariifide kohta viitas KA järgmistele
regulatsioonieesmärkidele, millest on lähtutud teiste sektorite
regulatsioonimetoodikates:
1. tarbijate kaitsmine;
2. regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtetel jääda
majanduslikult ja finantsiliselt elujõuliseks s.o katta jooksvad ärikulud
ja finantseerida oma- ja võõrvahendite arvelt vajalikke investeeringuid;
3. luua ettevõttele piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks
korraldamiseks;
4. tagada investoritele vastuvõetav tulu nende poolt investeeritud varadelt
ehk vähemalt samaväärne tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega
investeeringutelt
Kahjuks on KA praktikas täielikult eiranud nende enda regulatsioonieesmärke
ning KA analüüsi ainus eesmärk näib olevat „kasumlikkuse piiramine“ ühepoolselt
erastamislepingut rikkudes ning ilma mistahes tõestuseta nimetatud pika-ajalise
lepingu ebaefektiivsuse kohta. Näiteks, vaatamata KA regulatsioonieesmärgile
tagada investoritele põhjendatud tulukus, on Konkurentsiamet otsustanud, et
investori poolt erastamisel tasutud kapital ei tohiks sisalduda õigustatud
tulukuse arvutustes.
Kokkuvõttes soovime öelda, et hea regulatsiooni arendamine ja väljatöötamine
võtab aega ning hea regulatsioon arvestab mujal levinud parimate tavadega.
Regulatsioon peaks tunnistama kehtivaid lepingulisi kohustusi, eristama
erastatud ja mitte-erastatud eraettevõtteid ning pakkuma tasakaalu hinna,
investeeringute tulukuse ja teenuste kvaliteedi vahel. Sellisel viisil saab
rakendada eesmärgipärast ning kõigi osapoolte poolt austatud
regulatsioonirežiimi. Käesoleval juhul soovib KA peale suruda nii ASTV-le kui
kogu veesektorile oma soovituslikku metoodikat, ilma et suudaks tõestada oma
väidete või meetodite korrektsust. Vaatamata ASTV põhjalikele ning
väljakutsuvatele vastustele ei ole KA-l olnud soovi vastata ettevõtte
küsimustele või pakkuda sõltumatuid näiteid enda poolt kasutatavate tavade
põhjendamiseks.
Ettevõte soovib veelkord rõhutada, et ASTV on täielikult pühendunud lepingu
täitmisele ning jätkab kõrgekvaliteediliste veeteenuste osutamist Tallinna
elanikele, otsides nende standardite täitmise kohta sõltumatut kinnitust
vastavalt heale regulatsioonitavale. Olukorras, kus sellised kõrged standardid
on juba saavutatud, jätkab ettevõte tegutsemist selle nimel, et ka ettevõtte
omanikud saaksid teenida kogu lepinguperioodi jooksul aktsepteeritavat tulu
investeeritud kapitalilt, mille tulukuse määr vastaks sama riskiastmega
investeeringute tulukusele.
Tariifitaotlusega seotud kirjavahetus on leitav
http://tallinnavesi.ee/?op=body&id=678
Ian Plenderleith
juhatuse esimees
AS Tallinna Vesi
Priit Koff
avalike suhete juht
AS Tallinna Vesi
62 62 209
[email protected]
Content of announcement in English
Title
Disclosure of the Competition Authority's decision regarding Tallinna Vesi's tariff application
Message
Contract and Tariff application
ASTV believes it is the responsibility of government authorities in any EU
member state to ensure that any changes in law, or implementation of such laws
must be done in such a way as to ensure that complies with EU legislation and
basic legal principles. This is especially the case when an investor has signed
a long term contract in good faith, and in return for the increase in quality
of services and capital it has invested, has a justified expectation of the
returns permitted over the period of the contract
Shareholders of AS Tallinna Vesi (ASTV) have written to the Competition
Authority (CA) requesting the publication of the CA's decision to reject ASTV's
tariff application. The Competition Authority has asked AS Tallinna Vesi if it
is willing to disclose their decision as they are constrained by the law from
doing this without ASTV's permission. As a fully responsible utility company
ASTV believes that all utilities that are natural monopolies should fully
disclose the key aspects of their tariff application that are material to their
customers, investors, but also are important from environmental perspectives.
Such disclosure should include the price, the detailed reasoning for the
increase, the quality standards that customers should expect to receive for the
tariff, and as importantly an audited review of the company's past performance
against those standards.
Customers expect high standards of service from utilities as it does the buyer
no good to pay a lower price if the quality or quantity he/she gets for his/her
money is lowered in the same proportion. It is for these reasons ASTV has
already publicised all aspects of the service in its 2011 tariff application,
including proposed tariffs, reasons for the increase, the quality standards
customers can expect from the company, and an independent audited report of
company's operational performance in the previous year.
AS Tallinna Vesi hereby reiterates that the Company applied for a contractual
3.5% tariff increase for 2011, submitting all necessary documents in accordance
with the law, including a cost-based analysis in order to comply with the
Public Water Supply and Sewerage Act. All agreements contained within our
contract were in accordance with Estonian and EU law at the time of
privatisation and have been ever since. At the time of the privatisation the
contractual terms were agreed for a period of 15 years.
The objective of the 2001 privatisation was the rapid improvement of the
quality of water services. The Company was privatised according to the terms
and conditions of a market led tender to the investor who offered the lowest
real tariff increases to achieve the significant improvement in standards and
the highest price for the shares. In the privatisation process documentation it
is clearly stated that the quickest and most efficient way to achieve these
improved standards was via a privatisation process that offered a long term
contract. Before the privatisation went ahead, the national government of
Estonia granted a 15-year concession. To date the company and its owners have
fulfilled all their contractual obligations.
The Competition Authorities Analysis of ASTV's tariff application
The Competition Authority did not perform an actual analysis of the agreements
signed during the privatisation and claimed that "agreements between any party
and ASTV do not have greater legal strength than the PWSSA". In addition, the
Estonian Authorities have not made an economic analysis of the ASTV's financial
performance since 2001. Such an analysis would demonstrate that the average
real rate of return made by ASTV for the period 2001 to 2010 is 6.5%.
Furthermore, the CA has not analysed nor commented on the independent
confirmation given by Oxera to the return the investors have had since
privatisation despite of the fact that such analysis was part of the tariff
application submitted to the CA together with the full set of the privatization
documents on 9 November 2011. It should also be pointed out that this analysis
was made using the methodologies recommended by the World Bank in their
guidelines for tariff setting for privatised utilities. To take such an
approach is to make a unilateral decision which is unproven, unsupported and
ignores the contractual agreements in place for the last 10 years thus
overturning the legal and economic framework of the privatisation.
Tallinna Vesi welcomes the opportunity to once again disclose its tariff
application together with the key discussion documents the company has sent to
CA as response to their preliminary analysis.
The company has disclosed the following set of documents on its web-page:
· 09.11.2010 contractual tariff application appended with a company
review, cost analysis, the privatization contract and an independent analyses
by Oxera
· 28.02.2011 CA's preliminary analysis of ASTV's tariff application
· 29.03.2011 ASTV's response, insisting that the contract should be
applied, appended with the commentaries to the CA's statements
· 02.05.2011 CA's decision re tariffs
In extra we have disclosed the correspondence about the WACC debate held in
parallel to the discussion of the tariff application.
Points of Dispute with the Competition Authorities Methodology
Whilst ASTV believes in total transparency the company does not believe that
disagreements on technical issues should be discussed in public. However on
this occasion the CA announced that it would not consider any aspect of our
privatisation contract and had made an analysis and publicly rejected the 2011
tariff application using only its own internally developed recommended
methodology, comparing this to the supplementary information sent by ASTV.
Throughout the process ASTV has always cooperated with the CA commenting on the
problems it sees in the CA's recommended methodology and its application, using
examples and references to present our questions as professionally as possible.
ASTV believes technical disputes such as these raised below should be resolved
through open dialogue with expert analysis used when and where necessary, with
publication made only once all points raised have been thoroughly analysed.
Therefore it is with some reluctance that we make the comments below, however
in the interests of balance and fairness for our customers and investors we
detail the following points.
AS Tallinna Vesi would like to explain the key flaws of the analyses made by
the Competition Authority:
· The methodology applied by the Competition Authority makes no
reference whatsoever to service aspects of the PWSSA (water quality etc). This
omission is completely inconsistent with regulatory practice across the world.
· The methodology applied by the Competition Authority does not allow
the investor to earn returns on capital paid by the investor for the shares
sold by the City of Tallinn at the time of the privatisation. Thereby assigning
no value to the premium paid for the equity or the improvements in service made
since privatisation.
· The CA's methodology for the treatment of inflation is entirely
unclear. The CA declares that their WACC is nominal. However the risk free rate
is based on German inflation and thus does not include Estonian inflation or a
factor to clearly reflect the variance between Estonian and German inflations
into WACC calculation. This is inconsistent with best regulatory practice and
fundamental finance principles.
· According to the CA equity investors should receive returns from post
tax earnings whilst debt investors should receive returns from pre tax
earnings.. Such an approach clearly prejudices equity investors and is
inconsistent with the CA's own regulatory objectives (see No 4 below), and
regulatory best practice (see World Bank guidelines). According to the CA ‘s
logic dividend payments are voluntary however in reality would anyone invest in
a stable utility business without the opportunity to earn dividends.
· The CA's analysis of pollution tax does not include any attempt to
understand the most efficient balance from a customer and environmental
perspective. The CA does not recognise that in order to be 100% certain of
avoiding pollution taxes it would require the company to make a huge
investment which would be charged to the tariffs, and could be many times
higher than the disallowed pollution tax dependant on exceptional weather
conditions. To illustrate the question, should the company construct an asset
to avoid a 1 in 20 year weather event?
· The CA prohibits the inclusion of any minimum provision for bad debts
costs. As an alternative for an allowance for bad debts the CA proposes that
the water companies ask the customers to prepay for water services. Such a
proposal is unheard of for utility services in Estonia, both from a business
and cultural perspective. Moreover, such an approach is not in accordance with
the payment term recommended by the PWS prescription of the City of Tallinn. A
more sensible approach would be to understand the collection rates of all
companies and then motivate the companies to improve by setting stretching
collection targets.
The company would like to point out that it did not include pollution tax
penalties or bad debt costs separately in its application. Under the terms of
the current contract all pollution tax and debt collection risks are taken by
the company.
Regulatory Objectives and Legal Obligations
In their 2009 analysis of ASTV's tariffs the CA has indicated the following
objectives of the regulation that have also been included to the regulatory
methodologies of other sectors:
1. Protecting the consumers;
2. Using the regulation methods, which enable the company to remain
economically and financially viable, i.e. to cover current business
expenses and finance the required investments from equity capital and loan
capital;
3. Establishing sufficient motivation for the company for a more efficient
organisation of its activity;
4. Ensuring an revenue acceptable for investors from the assets invested by
them or at least revenue of equal value, which they could get from other
investments with the same risk level.
Unfortunately in practice the CA has completely ignored their own regulatory
objectives and the only objective of the CA's analysis seems to be “to limit
the profitability” by unilaterally breaking the privatisation contract, and
without any evidence to suggest that this long term contract was inefficient.
For example, despite the CA's regulatory objective to guarantee a justified
return to the investors the CA has decided that they do not need to include the
capital paid by the investor during the privatization into the calculation of
the justified return.
Finally all good regulation takes time to develop and evolve and takes account
of best practice elsewhere. It should recognise existing contractual
obligations, differentiate between privatised and non-privatised entities and
provide a balance between price, investor return and service provided. In this
manner a regulatory regime fit for purpose and respected by all parties can be
put in place. Unfortunately the CA has not allowed this to take place. In this
case the CA wants to impose its recommended methodology on AS Tallinna Vesi
and the rest of the water industry without being able to prove its statements
or methods are correct. In spite of the thoroughness and challenge contained in
ASTV's responses the CA has either been unwilling to answer our questions or
provide independent examples to demonstrate that the practices it uses are
sound
The Company would like to reiterate that ASTV is fully committed to honour the
Contract to continuously offer high quality services to the Citizens of Tallinn
and having the achievement of these standards independently verified in
accordance with good regulatory practice. In a situation where these standards
have been attained, the company will strive to ensure that its owners receive
an acceptable return on invested capital that corresponds to at least the
equivalent return that they would obtain on investments with the same degree of
risk, over the lifetime of the contract.
The regulation correspondence is available at
http://tallinnavesi.ee/?op=body&id=728
Ian Plenderleith
CEO
AS Tallinna Vesi
Priit Koff
Head of Public Relations
AS Tallinna Vesi
+372 62 62 209
[email protected]