Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi ?kontsern") vedasid 2019.
aasta I kvartalis (1. jaanuar - 31. märts) kokku 1,9 miljonit reisijat, mida on
3,9% vähem kui eelmise aasta I kvartalis. Kontserni I kvartali auditeerimata
müügitulu vähenes 2,9% võrra ja oli kokku 178,9 miljonit eurot. Auditeerimata
kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 3,8 miljonit eurot (2018. aasta I kvartalis
4,2 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 25,3 miljonit eurot (2018.
aasta I kvartali puhaskahjum oli 19,6 miljonit eurot).
I kvartalis, mis on kontserni jaoks madalhooaeg, mõjutasid kontserni müügitulu
ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:
* Seitsme laeva planeeritud hooldustööd. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud
hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi
segmendi I kvartali veomahte ja finantstulemusi;
* 2019. aastal olid Lihavõttepühad, mil veomahud kasvavad, aprillis, eelmisel
aastal aga märtsis.
Müügitulu ja segmendid
2019. aasta esimeses kvartalis vähenes kontserni kogutulu 5,3 miljoni euro võrra
ja oli 178,9 miljonit eurot. Esimese kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017.
aastal vastavalt 184,2 ja 191,5 miljonit eurot.
* Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres (põhitegevus) langes 1,8%
või 3,1 miljoni euro võrra 169,5 miljoni euroni. Rohkete planeeritud
hooldustööde tõttu tehti esimeses kvartalis 1,5% võrra vähem reise võrreldes
2018. aasta esimese kvartaliga.
* Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi, vähenes
kokku 2,2 miljoni euro võrra ja oli 9,4 miljonit eurot. Kõige enam langes
maismaal asuvate kaupluste müügitulu (Tallinna Vanasadama piirkonnas).
Sellele lisaks lõpetas Tallinnas asunud Tallink Pirita Spa Hotel 2018. aasta
novembris tegevuse, kuna omanik müüs hotellihoone.
Positiivne areng kaubavedudes jätkus ka 2019. majandusaasta esimeses kvartalis.
Veetud kaubaveo ühikute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 2,7% võrra,
kaubaveo müügikäive kasvas 1,5% või 0,4 miljoni euro võrra ning oli 2019. aasta
esimeses kvartalis 29,6 miljonit eurot.
2019. aasta esimeses kvartalis vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel
laevaliinidel kokku 1,0 miljonit reisijat, mida on 2,7% võrra vähem eelmisest
aastast, samal ajal, kui kogu reisijateveo maht liinidel kahanes 4% võrra.
Liinil veetud kaubaveo ühikute maht kasvas 2,4% võrra. Konkurentide poolt
lisatud veomaht Tallinna-Helsingi liinil suurendas avaldus kasvanud survena
piletihinnale. Segmendi kogu müügitulu langes 1,9 miljoni euro võrra ja oli
70,4 miljonit eurot. Eesti-Soome segmendi tulem langes 1,7 miljoni euro võrra ja
oli 6,9 miljonit eurot.
Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 5,2 miljoni euro võrra ning
oli 67,9 miljonit. Positiivne areng oli peamiselt tingitud 2018. aasta esimeses
kvartalis pikalt väldanud kruiisilaeva Baltic Princessi hooldustöödest.
Eesti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 5,9
miljoni euro võrra. Kruiisilaeva Baltic Queen hooldustööd aasta esimeses
kvartalis mõjutasid Eesti-Rootsi segmendi veomahtusid ning majandustulemusi.
Olgugi, et Läti-Rootsi vahelisel liinil veetud reisijate arv kahanes 10,9%
võrra, tingituna kruiisilaeva Isabelle hooldus- ja remonditöödest, langes
müügitulu vaid 3,8% või 0,5 miljoni euro võrra, võrreldes eelmise aastaga.
Positiivne areng liini kaubaveo mahtudes jätkus 2019. majandusaasta esimeses
kvartalis.
Kasum
2019. aasta I kvartalis vähenes kontserni brutokasum eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 3,2 miljoni euro võrra ja oli 10,5 miljonit eurot. EBITDA
vähenes 0,4 miljoni euro võrra ja moodustas 3,8 miljonit eurot. Esimese kvartali
võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, langes 4,6 miljoni euro
võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli -0,4 miljonit eurot.
Kontserni esimese kvartali tulemust mõjutasid negatiivselt seitsme laeva
planeeritud hooldustööd, Lihavõttepühadega kaasneva reisimise toimumine aprillis
ning tagasi astunud juhatuse liikmetele tasutud ühekordsed kompensatsiooni
kulud.
Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas I kvartalis eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 5,2 miljoni euro võrra ja oli 24,7 miljonit eurot. Kasvu
peamine põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,6 miljonit eurot.
Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 34 tuhande euro
võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,2 miljoni euro võrra võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade
tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 0,6 miljoni euro võrra.
Sellele lisaks sisaldub esimese kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev
0,6 miljoni suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).
Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli 2019. aasta I kvartalis 25,3 miljonit
eurot ehk 0,038 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskahjum
19,6 miljonit eurot ehk 0,029 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta I
kvartali puhaskahjumiga suuruses 20,3 miljonit eurot ehk 0,030 eurot aktsia
kohta.
Investeeringud
2019. majandusaasta esimeses kvartalis moodustasid kontserni investeeringud
25,3 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud seitsme laeva
tehniliste hooldustöödega (Baltic Queen, Galaxy, Regal Star, Star, Silja
Symphony, Victoria, Isabelle).
Mitmed investeeringud tehti laevade restoranide, poodide ja teiste avalike alade
uuendamisse. Kruiisilaevale Baltic Queen ehitati uus restoran Fastlane ning
uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi Starlight. Kruiisilaevale Galaxy
ehitati restoran Fastlane, uuendati restorani Grande Buffet ja ööklubi
Starlight, olemasolevasse poodi lisati SuperDry pood ning uuendati lasteala
Silja Land. Kruiisilaeval Silja Symphony renoveeriti uuele kontseptsioonile
vastavalt ööklubi Starlight, uuendati restorane Grill House ja Bon Vivant ning
pubi Sea Pub. Samuti lisati laevale Tommy Hilfigeri pood ning viidi lõpule
kajutite uuendamise projekt.
Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse hooldusesse, hoidmaks laevu
tehniliselt heas korras. Samuti investeeriti energiaefektiivsuse parendamise
lahendustesse, hõlmates kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide uuendusi,
kütusekulu seiresüsteeme, ettevalmistusi kõrgepinge kaldavoolu tarbimiseks ning
hübriidlahendusi.
Dividendid
Ettevõtte juhatus teeb 2019. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule
ettepaneku maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia
kohta. Sellele lisaks tegi Tallink Grupp AS-i nõukogu ettevõtte juhatusele
ettepaneku ette valmistada ettepanek kapitalistruktuuri parandamiseks 2019.
aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule, aktsiakapitali vähendamiseks
0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra.
Finantsseisund
Kontserni netovõlg suurenes esimeses kvartalis 128,8 miljoni euro võrra ja oli
kokku 556,8 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli esimese kvartali lõpu
seisuga 3,9. Netovõla kasvu tingis peamiselt IFRS 16 rakendamise mõju suuruses
104,3 miljonit eurot.
I kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha
ekvivalendid ning kasutamata krediit) 112,9 miljonit eurot (31. märtsil
2018 142,8 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt
tugeva finantsseisundi.
Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 47,8 miljonit eurot (31. märtsil
2018 70,1 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 65,1 miljonit eurot (31.
märtsil 2018 72,7 miljonit eurot).
Majanduskeskkond
Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit - nende riikide
vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome
majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni
mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest
nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest.
Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning
ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.
Hetkel ei ole veel avaldatud andmeid ühegi koduturu 2019 aasta esimese kvartali
SKP kohta, kuid, erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019 aastaks
üldiselt, ning kõigi koduturgude kohta, on ootus SKP kasvu aeglustumiseks
võrreldes 2018 aastaga.
OECD indikaatorite põhjal vähenes 2019 aasta esimesel kvartalil ettevõtete
kindlustunne kõigil koduturgudel võrreldes 2018 aastal saavutatud tippudega
(Soomes ja Rootsis tipp 2018 esimesel poolaastal, Eestis 2018 lõpus). Ettevõtete
kindlustunde indikaatori langus oli eriti järsk Eestis. Kõigi koduturgude
võrdluses oli ettevõtete kindlustunne kõrgeim Lätis, kuid kvartali jooksul
toimus sealgi selge langus võrreldes 2018 aasta lõpuga. Eelnevast hoolimata
püsis kaubavedude ärivaldkond 2019 esimeses kvartalis fundamentaalselt tugev.
Tarbijate kindlustunde arengud olid 2019 esimeses kvartalis julgustavamad. Kuigi
kindlustunne langes kvartali jooksul nii Soomes kui Rootsis (kogu 2018. aastat
iseloomustav areng), paistab kvartali andmete põhjal, et pikaajaline langustrend
võib olla peatunud, kasvõi vähemat lühiajaliselt. Lätis püsis tarbijate
kindlustunde indikaator esimese kvartali jooksul suhteliselt muutumatuna kuid
tarbijate kindlustunne Eestis kasvas tööturu olukorra toel ning saavutas
viimaste aegade kõrgeima taseme.
Tööturu olukord püsis aastas esimeses kvartalis jätkuvalt pingeline peegeldades
hiljutisi madalaid tööpuuduse määrasid kõigil koduturgudel, eriti Eestis.
Olukord Eesti tööturul paistab kaasa aitavat ka ettevõtete ja tarbijate
kindlustunde erisuunalistele arengutele, mis 2019 aasta esimeses kvartalis
veelgi kiirenevas tempos lahknesid.
Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud
ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelise
kaubandussõja oht, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning võimaliku
investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud
majandusega riikide kaubavahetust. Üleilmse majandusliku ja poliitilise
ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.
Sündmused I kvartalis
Tallink Grupi ja Rauma Marine Constructions'i vaheline laevaehitusleping
27. märtsil 2019 jõustus leping uue veeldatud maagaasil (LNG) töötava shuttle
reisilaeva ehitamiseks Tallinna-Helsingi liinile.
Laeva hinnanguline maksumus on 250 miljonit eurot ja see ehitatakse Soome Rauma
laevatehases. Laev valmib kavakohaselt 2022. aasta jaanuaris.
Lepingu kohaselt maksab ettevõte 30% laeva maksumusest ehitusperioodi vältel
ning ülejäänud laeva üleandmisel. 70% laeva maksumusest finantseeritakse 2022.
aastal pikaajalise laenuga, mille täpsed tingimused kinnitatakse lähiajal.
Muudatused kontserni juhatuses
4. veebruaril 2019 teatas kontsern, et Tallink Grupp AS-i nõukogu valis uuteks
juhatuse liikmeteks Kadri Landi ja Harri Hanschmidti ning kutsus juhatusest
tagasi Janek Stalmeisteri tema sooviavalduse alusel. Janek Stalmeisteri
volitused lõppesid 2. veebruaril 2019. Kadri Landi ja Harri Hanschmidti
volitused algasid 4. veebruaril 2019 ja kehtivad kolm aastat.
22. veebruaril 2019 teatas kontsern, et nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks
Piret Mürk-Dubout ning kutsus juhatusest tagasi Andres Hundi tema sooviavalduse
alusel. Andres Hundi volitused lõppesid 26. veebruaril 2019 ja Piret Mürk-Dubout
volitused algasid 15. aprillil 2019 ja kehtivad kolm aastat.
Kütuse hinnariski juhtimine
2019. aasta esimeses kvartalis ja 2018. aasta detsembris kütusetarnijatega
sõlmitud kokkulepete tulemusena on 2019. majandusaastal fikseeritud kokku 41%
soetatava kütuse koguse ostuhind.
Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade
Uue laeva ettemaks
2019. aasta aprillis tehti Rauma Marine Constructions'ile laevaehituslepingust
lähtudes ettemaksu esimene osamakse suuruses 12,4 miljonit eurot.
Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on
suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate
kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel
(juuni-august).
Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja
arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste
leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise
eesmärgil.
Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia
uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi
kaasaegsete lahenduste. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) alustati
järgmise kahe aasta jooksul kontserni laevadele nn ?Targa Autoteki" lahenduste
väljatöötamist.
Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas
uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse
navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone,
masinõpet ja tehisintellekti.
Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja
majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud
ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame
ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille
järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju
kontserni äritegevusele:
* õnnetused, katastroofid;
* makromajanduslikud sündmused;
* õigusaktide muudatused;
* suhted ametiühingutega;
* kütusehindade ja intressimäärade tõus;
* turu- ja kliendikäitumine.
Põhinäitajad
Perioodi kohta I KV 2019 1 KV 2018 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (miljonites eurodes) 178.9 184.2 -2.9%
Brutokasum (miljonites eurodes) 10.5 13.7 -23.4%
EBITDA¹ (miljonites eurodes) 3.8 4.2 -9.5%
EBITDA korrigeeritud² (miljonites eurodes) -0.4 4.2 -108.7%
EBIT¹ (miljonites eurodes) -20.9 -15.2 -37.5%
Aruandeperioodi puhaskahjum (miljonites
eurodes) -25.3 -19.6 -29.1%
Amortisatsioon(3) (miljonites eurodes) 24.7 19.4 27.3%
Investeeringud¹ (miljonites eurodes) 25.3 8.4
Aktsiate kaalutud keskmine arv 669 878 007 669 882 040 0.0%
Aktsiakahjum¹ -0.038 -0.029 -29.1%
Reisijate arv¹ 1 855 772 1 930 449 -3.9%
Kaubaveoühikute arv¹ 93 114 90 687 2.7%
Keskmine töötajate arv¹ 7 097 7 242 -2.0%
Perioodi lõpu seisuga 31.03.19 31.12.18 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Varad kokku(3) (miljonites eurodes) 1 572.3 1 500.9 4.8%
Kohustused kokku(4) (miljonites eurodes) 744.0 644.0 15.5%
Intressikandvad kohustused(4) (miljonites
eurodes) 604.6 510.1 18.5%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes) 556.8 428.0 30.1%
Netovõla ja EBITDA suhe¹ 3.91 3.00 30.4%
Omakapital kokku (miljonites eurodes) 828.3 856.9 -3.3%
Omakapitali määr¹ (%) 52.7% 57.1%
Lihtaktsiate arv 669 882 040 669 865 540 0.0%
Omakapital aktsia kohta¹ 1.24 1.28 -3.3%
Suhtarvud I KV 2019 1 KV 2018
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokasumi marginaal (%) 5.9% 7.4%
EBITDA marginaal¹ (%) 2.1% 2.3%
EBITDA marginaal korrigeeritud² (%) -0.2% 2.3%
EBIT marginaal¹ (%) -11.7% -8.3%
Puhaskasumi marginaal¹ (%) -14.1% -10.6%
ROA¹ (%) 3.8% 4.4%
ROE¹ (%) 4.1% 5.8%
ROCE¹ (%) 4.6% 5.4%
¹ ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud
vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
² Võrreldav 2019. aasta I kvartali EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta.
³ IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
? IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.
EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse
põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine
koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara
- lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
Auditeerimata, tuhandetes eurodes I KV 2019 I KV 2018
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (lisa 3) 178 870 184 155
Müüdud kaupade ja teenuste kulud -168 371 -170 448
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokasum 10 499 13 707
Müügi- ja turunduskulud -17 042 -16 313
Üldhalduskulud -15 068 -12 728
Muud äritulud 724 113
Muud ärikulud -14 -27
-------------------------------------------------------------------------------
Kahjum äritegevusest -20 901 -15 248
Finantstulud (lisa 4) 1 002 3 078
Finantskulud (lisa 4) -5 331 -7 373
-------------------------------------------------------------------------------
Kahjum enne tulumaksu -25 230 -19 543
Tulumaks -25 -23
Aruandeperioodi puhaskahjum -25 255 -19 566
Emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeperioodi
puhaskahjum -25 255 -19 566
Muu koondkasum
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida
kasumiaruandesse
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud
valuutakursivahed 165 -68
-------------------------------------------------------------------------------
Perioodi muu koondkasum/-kahjum kokku 165 -68
Perioodi koondkahjum kokku -25 090 -19 634
Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi koondkahjum kokku -25 090 -19 634
Aktsiakahjum (eurodes, lisa 5) -0.038 -0.029
-------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
Auditeerimata, tuhandetes eurodes 31.03.19 31.03.18 31.12.18
-------------------------------------------------------------------------------
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 47 775 70 129 82 175
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 42 023 42 630 43 805
Ettemaksed 11 831 15 261 6 084
Tulumaksu ettemakse 81 44 46
Varud 36 305 37 499 35 741
-------------------------------------------------------------------------------
Käibevara 138 015 165 563 167 851
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringud 407 403 407
Muud finantsvarad 307 338 320
Edasilükkunud tulumaksu vara 17 934 18 718 17 934
Kinnisvarainvesteeringud 300 300 300
Materiaalne põhivara (lisa 6) 1 369 715 1 298 412 1 267 928
Immateriaalne vara (lisa 7) 45 581 47 885 46 164
Põhivara 1 434 244 1 366 056 1 333 053
-------------------------------------------------------------------------------
VARAD KOKKU 1 572 259 1 531 619 1 500 904
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 100 646 164 282 78 658
Võlad tarnijatele ja muud võlad 97 845 93 472 100 682
Tuletisinstrumendid 0 31 321 918
Võlad omanikele 2 3 2
Tulumaksukohustus 116 0 116
Ettemakstud tulud 41 465 38 727 32 113
-------------------------------------------------------------------------------
Lühiajalised kohustused 240 074 327 805 212 489
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 503 930 386 742 431 477
Muud kohustused 0 16 22
-------------------------------------------------------------------------------
Pikaajalised kohustused 503 930 386 758 431 499
-------------------------------------------------------------------------------
Kohustused kokku 744 004 714 563 643 988
Aktsiakapital (lisa 9) 361 736 361 736 361 736
Ülekurss 663 639 662
Reservid 69 145 68 367 69 474
Jaotamata kasum 396 711 386 314 425 044
-------------------------------------------------------------------------------
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital 828 255 817 056 856 916
Omakapital kokku 828 255 817 056 856 916
-------------------------------------------------------------------------------
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 572 259 1 531 619 1 500 904
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
Auditeerimata, tuhandetes eurodes I KV 2019 I KV 2018
---------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeperioodi puhaskahjum -25 255 -19 566
Korrigeerimised 29 244 24 403
Muutused:
Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes -3 952 -6 025
Varudes -564 3 177
Äritegevusega seotud kohustustes 7 550 6 356
---------------------------------------------------------------------------
Muutused varades ja kohustustes 3 034 3 508
Äritegevusest teenitud raha 7 023 8 345
Makstud tulumaks -82 -52
---------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 6 941 8 293
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine
(lisad 6, 7) -25 262 -8 365
Laekumised materiaalse põhivara müügist 78 26
Saadud intressid 1 1
---------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -25 183 -8 338
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Laenude tagasimaksed (lisa 8) -16 500 -14 500
Arvelduskrediidi muutus (lisa 8) 9 857 2 331
Tuletisinstrumentidega seotud maksed -1 029 -837
Rendimaksete tasumine (lisa 8) -3 467 -25
Makstud intressid -5 019 -5 706
---------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -16 158 -18 737
RAHAVOOD KOKKU -34 400 -18 782
---------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 82 175 88 911
Raha ja raha ekvivalentide muutus -34 400 -18 782
---------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 47 775 70 129
Veiko Haavapuu
Finantsdirektor
AS Tallink Grupp
Sadama 5/7
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee
|