Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi ?kontsern") vedasid 2019.
aasta III kvartalis (1. juuli - 30. september) kokku 3,0 miljonit reisijat, mida
on 0,9% rohkem kui eelmise aasta III kvartalis. Kontserni III kvartali
auditeerimata müügitulu kasvas 1,5% võrra ja oli kokku 287,8 miljonit eurot.
Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 83,2 miljonit eurot (2018. aasta
III kvartalis 71,1 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 54,6 miljonit
eurot (2018. aasta III kvartali puhaskasum oli 46,1 miljonit eurot), olles
kontserni kõigi aegade suurim kasum kolmandas kvartalis.
III kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised
asjaolud:
* Kontserni laevadel reisinud reisijate rekordarv juulis ja augustis;
* Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev hinnasurve nii
pileti- kui ka kaubaveo hindadele;
* 1. juulist 2019 kehtiv langetatud alkoholiaktsiis Eestis;
* Madalamad laevakütuse hinnad.
Müügitulu ja segmendid
2019. aasta kolmandas kvartalis kasvas kontserni kogutulu 4,2 miljoni euro võrra
ja oli 287,8 miljonit eurot. Kolmanda kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017.
aastal vastavalt 283,6 ja 282,7 miljonit eurot.
* Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres (põhitegevus) kasvas 1,4%
või 3,8 miljoni euro võrra 268,4 miljoni euroni.
* Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi,
suurenes kokku 0,4 miljoni euro võrra ja oli 19,4 miljonit eurot. Kasv oli
peamiselt tingitud suuremast kaldal asuvate kaupluste müügist.
2019. aasta kolmandas kvartalis vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel
laevaliinidel kokku 1,5 miljonit reisijat, mida on 2,0% võrra rohkem eelmisest
aastast. Liinil veetud kaubaveo ühikute maht langes 2,3% võrra, samal ajal kui
kogu turu maht langes 4,4% võrra. Konkurentide poolt lisatud veomaht Tallinna-
Helsingi liinil avaldus kasvanud survena pileti- ja kaubaveo hindadele. Segmendi
kogu müügitulu kasvas 1,4 miljoni euro võrra ja oli 102,2 miljonit eurot. Eesti-
Soome segmendi tulem kasvas 1,7 miljoni euro võrra ja oli 33,0 miljonit eurot.
Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 2,5 miljoni euro võrra ning
oli 106,4 miljonit. Soome-Rootsi segmendi tulem kasvas 30,3% või 4,8 miljoni
euro võrra ja oli 20,6 miljonit eurot. Segmendi tulemi kasvu toetasid suurem
tulu reisija kohta, madalam kütusekulu ja üldine põhjalik kontroll kulude üle.
Olgugi, et Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv kahanes
1,3% võrra ning kaubaveo mahud 7,3% võrra, langes müügitulu vaid 0,3% võrra ning
oli 36,0 miljonit eurot. Samal ajal kasvas Eesti-Rootsi segmendi tulem 13,3% või
0,8 miljoni euro võrra ja oli 7,1 miljonit eurot. Eesti-Rootsi segmendi tulemi
kasvu toetasid nii suurem tulu reisija kohta, madalam kütusekulu kui ka põhjalik
kontroll kulude üle.
Läti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu jäi eelmise aastaga samale tasemele,
samal ajal kui segmendi tulem kasvas 0,9 miljoni euro võrra, mida on 19,9% võrra
eelmisest aastast rohkem. Segmendi tulemi kasvu toetasid madalam kütusekulu ja
põhjalik kontroll kulude üle.
Kasum
2019. aasta kolmandas kvartalis, mis on ka kõrghooaeg, teenis kontsern kõigi
aegade suurima kolmanda kvartali puhaskasumi suuruses 54,6 miljonit eurot, mida
on 8,5 miljoni euro või 18,5% võrra eelmise aasta samast perioodist rohkem.
Kontserni brutokasum kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8,2 miljoni
euro võrra ja oli 86,7 miljonit eurot. Kolmanda kvartali EBITDA kasvas 12,1
miljoni euro võrra ja oli 83,2 miljonit eurot, kolmanda kvartali võrreldav
EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, kasvas 7,6 miljoni euro võrra
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 78,7 miljonit eurot.
Kontserni kolmanda kvartali tulemust mõjutasid positiivselt madalam kütusekulu,
sadamatasud ning põhjalik kontroll kulude üle. Kütusekulu kokkuhoiu tingisid
kütusetarnijatega sõlmitud hinna kokkulepped 41% 2019. aastal soetatava kütuse
koguse ulatuses, ning kokkuhoid tarbitud kütuse koguselt, tänu mitmetele
energiaefektiivsust parendavatele projektidele. Samuti avaldas kütusekulule
positiivset mõju madalam laevakütuse hind.
Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas III kvartalis eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 3,9 miljoni euro võrra ja oli 23,8 miljonit eurot. Kasvu
põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,9 miljonit eurot.
Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 0,4 miljoni
euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,4 miljoni euro võrra
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade
tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 0,4 miljoni euro võrra.
Sellele lisaks sisaldub kolmanda kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev
0,6 miljoni euro suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).
Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2019. aasta III kvartalis 54,6 miljonit
eurot ehk 0,082 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskasum
46,1 miljonit eurot ehk 0,069 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta III
kvartali puhaskasumiga suuruses 47,8 miljonit eurot ehk 0,071 eurot aktsia
kohta.
2019. majandusaasta esimese 9 kuu tulemused
2019. majandusaasta esimese 9 kuuga (1. jaanuar - 30. september) vedas Kontsern
kokku 7,5 miljonit reisijat, mida on 0,4% võrra vähem kui eelmise aasta sama
perioodi jooksul. Kontserni esimese 9 kuu auditeerimata müügitulu vähenes 0,1%
võrra ja oli kokku 722,7 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum
(EBITDA) oli 137,7 miljonit eurot (2018. aasta esimesed 9 kuud: 118,8 miljonit
eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 44,2 miljonit eurot (2018. aasta esimesed
9 kuud: 41,8 miljonit eurot kasumit).
2019. aasta esimese 9 kuu finantstulemust mõjutasid järgnevad asjaolud:
* Seitsme laeva planeeritud hooldustööde tõttu esimeses kvartalis toimus 50
reisi vähem võrreldes eelmise aastaga. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud
hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi
segmendi veomahte ja finantstulemusi;
* Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev surve
piletihindadele.
* Eelmisest aastast suurem ettevõtte tulumaks, mille tingis dividendide kasv.
* Uue laeva ettemaksu esimese 12,4 miljoni euro suuruse osamakse maksmine
2019. aasta aprillis.
Investeeringud
2019. majandusaasta kolmandas kvartalis moodustasid kontserni investeeringud
7,1 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud laevade tehnilise
hoolduse ja innovaatiliste energiaefektiivsuse parendamise lahendustega ning
broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisega.
Dividendid
Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta
kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid kokku summas 33,5
miljonit eurot maksti välja 3. juulil 2019. Sellele lisaks otsustas aktsionäride
korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks vähendada
aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra, mis
makstakse välja detsembris 2019. Õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti
20. juunil 2019.
Finantsseisund
Kontserni netovõlg vähenes kolmandas kvartalis 10,5 miljoni euro võrra ja oli
kokku 526,6 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli kolmanda kvartali lõpu
seisuga 3,3.
III kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha
ekvivalendid ning kasutamata krediit) 108,1 miljonit eurot (30. septembril
2018 168,0 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt
tugeva finantsseisundi.
30. septembril 2019 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 38,2 miljonit
eurot (30. septembril 2018 93,0 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 69,8
miljonit eurot (30. septembril 2018 75,0 miljonit eurot).
Majanduskeskkond
Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit - nende riikide
vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome
majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni
mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest
nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest.
Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning
ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.
2019. aasta kolmandas kvartalis oli kõikide koduturgude ühiseks jooneks
aeglustuv majanduskasv kuid jätkuvalt tugev tööturg. Rootsi krooni (SEK) jätkuv
nõrgenemine avaldas negatiivset mõju meie Rootsi suunalisele müügile. Arengud
majanduskeskkonnas peegelduvad ka kaubaveo turu vähenemises kuid reisijatevedu,
hoolimata Rootsi reisijate madalamast nõudlusest, osutus väljastpoolt
koduturgusid pärit reisijate arvu kasv toel vastupidavamaks.
Vastupidiselt ülalmainitud pärssivatele majanduskeskkonna teguritele toetasid
ülemaailmne energiahindade langus ning alates juuli kuust langetatud alkoholi
aktsiismäärad Eestis meie kolmanda kvartali tulemusi. Pidades silmas
majanduskeskkonda ja tihedat konkurentsi on kolmandas kvartalis saavutatud käibe
1.5%-line kasv küpsel turul hea tulemus. Veel suurem heameel on tõdeda, et
puhaskasumi kasv tulenes rohkematest teguritest, kui vaid madalam kütusekulu.
Hetkel ei ole veel andmeid 2019. aasta kolmanda kvartali SKP kohta, kuid,
erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019. aastaks, ning kõigi
koduturgude kohta, on SKP kasvu aeglustumine. Esimese poolaasta jooksul kõigil
koduturgudel toimunud arengud SKP osas ning üheksa kuu arengud ettevõtete
kindlustunde osas kinnitavad kasvu aeglustumise ootusi.
Täiendavalt, 2019. aasta esimese poolaasta SKP kasvumäär Lätis oli kooskõlas
kogu aastaks prognoositud määradega. Soome ja Rootsi majanduse kasvu tempo jäi
esimesel poolaastal aastastele prognoosidele alla. Eestis, seevastu, oli esimese
poolaasta SKP kasvumäär kogu aastaks seatud prognoosidest kõrgem.
OECD andmete põhjal jätkas ettevõtete kindlustunne vähenemist kõigil
koduturgudel ka 2019. aasta kolmandas kvartalis. Eesti ettevõtete kindlustunne
jätkas järsku langustrendi ning kindlustunne püsis jätkuvalt kõrgeim Lätis.
Eesti ja Rootsi ettevõtete kindlustunne langes kolmandas kvartalis viimati
vastavalt 2010. ja 2013. aastal nähtud tasemele.
Kui senini oli Rootsi tarbijate kindlustunne kogu 2019. aasta vältel püsinud
küll madalal kuid muutumatul tasemel, siis aasta kolmandas kvartalis võttis see
suuna alla. Selline areng järgneb nii SEK-i kurssi järjepidevale nõrgenemisele
kui ka 2019. aasta teise kvartali nõrgale majanduskasvule.
Tarbijate kindlustunne oli kõige nõrgem Soomes. Samuti nõrgenes Soome tarbijate
kindlustunne ka võrdluses aastatagusega kõige rohkem. Samas, kui näitaja oli
viimase 12 kuu jooksul järjepidevalt ja üheselt langenud, siis 2019. aasta
kolmandas kvartalis indeksi langus peatus ning stabiliseerus.
Tugeva tööjõuturu olukorra toel püsis nii Eesti kui ka Läti tarbijate
kindlustunne, mis on meie koduturgude kõrgeim, ka kolmandas kvartalis jätkuvalt
tugev.
Eurostati tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmete kohaselt aeglustus 2019.
aasta kolmanda kvartali inflatsioon ülemaailmsete energiahindade languse toel
kõigil koduturgudel võrreldes 2019. aasta teises kvartalis mõõdetud
inflatsiooniga. Aastane inflatsioon püsis kõrgeim Lätis, 2.8%, samas kui hindade
kasv Soomes ja Rootsis oli oluliselt tagasihoidlikum, vastavalt 1.1% ja 1.4%.
Eestis langes inflatsioon Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse 2%-lise eesmärgini.
Inflatsiooni aeglustumine oligi kõige järsem just Eestis, ning oma panuse selles
lisas ka kvartali keskpaigast langetatud alkoholiaktsiisid.
Tööturu olukord püsis kogu esimesel poolaastal jätkuvalt pingeline peegeldades
hiljutisi madalaid tööpuuduse määrasid kõigil koduturgudel, eriti Eestis.
Olukord Eesti tööturul paistab kaasa aitavat ka ettevõtete ja tarbijate
kindlustunde erisuunalistele arengutele, mis 2019. aasta esimesel poolaastal
veelgi kiirenevas tempos lahknesid.
Töötuse pikaajaline ja järjepidev vähenemise trend Rootsis katkes 2019. aasta
kolmandas kvartalis kui töötuse määr pöördus mõningasele tõusule. Ilmselt
vähendasid ebasoodsad arengud, nii tööjõuturul kui ka SEK-i kursiga, Rootsi
reisijate nõudlust kuna nägime sealt turul pärit reisijate arvu vähenemist.
Eurodes mõõdetuna langesid ettevõtte jaoks oluliste kütuste turuhinnad ligi 9%
võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga.
Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud
ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelised
kaubanduspinged, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning investeeringute
kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud majandusega riikide
kaubavahetust. Jätkuv ebakindlus paistab juba peegelduvat ettevõtete langevas
kindlustundes ning madalamates investeeringutes mis on omakorda viinud juba
varajaste majanduslanguse märkideni nii Euroopa olulisemates majandustes kui ka
meie kaubaveo turgudel.
Kuigi 2019. esimese poolaasta SKP kasv Soomes ja Rootsis oli kogu 2019. aasta
keskmiste prognoosidega võrreldes madalam, siis tasub märkida, et Euroopa
Komisjoni ja OECD prognoosid on optimistlikumad võrreldes kohalike ekspertide
tagasihoidlikumate ootustega. Eeltoodud põhjustel ei ole tõenäoline, et
majanduskeskkond lähiajal märkimisväärselt paraneks, pigem vastupidi.
Üleilmse majandusliku ja poliitilise ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste
hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.
Sündmused III kvartalis
Muudatused kontserni nõukogus
23. mail 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek valida Tallink Grupp
AS uueks nõukogu liikmeks Raino Paron'i. Hr Paron'i volitused algasid 18.
septembril 2019 ja kehtivad kolm aastat. Nõukogu liikme Lauri Kustaa Äimä
ametiaega ei pikendatud ning tema volitused lõppesid 17. septembril 2019.
Laenulepingu allkirjastamine
Tallink Grupp AS tütarettevõte Tallink Superfast Ltd. ning KfW IPEX-Bank GmbH
allkirjastasid laenulepingu summas 197,6 miljonit eurot. Laenu kasutatakse Rauma
laevatehases (Rauma Marine Constructions Oy) ehitamisel oleva 247 miljonit eurot
maksva LNG reisilaeva finantseerimiseks.
Laenu korraldajaks ja pikaajalise finantseerimise pakkujaks on KfW IPEX-Bank
GmbH ning 95% laeva laenust on garanteeritud Soome ekspordi- ja
krediidiagentuuri Finnvera poolt.
Laenul on Tallink Grupp AS garantii ja tagatiseks on valmiv laev. OECD
ekspordikrediidi tingimustele vastava laenu väljamakse toimub uue laeva
üleandmisel Tallink'ile, eeldatavasti 2022. aasta alguses ning laenu tagasimakse
lõpptähtaeg on kaksteist aastat pärast laenu väljamakset.
Dividendid ja aktsiakapitali vähendamine
Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta
kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid summas 33,5 miljonit
eurot maksti välja 3. juulil 2019. Dividendide tulumaksu kulu summas 8,0
miljonit eurot on kajastatud teise kvartali kuludes. Sellele lisaks otsustas
aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri parandamiseks
vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni euro võrra,
mis makstakse välja alates 3. detsembrist 2019 kuni 5. detsembrini 2019.
Burger King restoranide arendus- ja frantsiisiõiguste omandamine Baltikumis
Tallink Grupp AS omandas eksklusiivsed globaalse kiirtoiduketi Burger King
frantsiisiõigused Eestis, Lätis ja Leedus. Esimesed restoranid Tallinnas on
plaanis avada juba sel talvel ning esimesed restoranid Lätis ja Leedus 2020.
aasta esimeses pooles. Restoranide avamise ja opereerimisega Eestis, Lätis ja
Leedus loob Selts kolmes Baltiriigis kokku ligi 800 uut töökohta. Iga avatud
restorani frantsiisilepingu pikkuseks on 20 aastat.
Muudatused kontserni struktuuris
2019. aasta augustis asutas Tallink Grupp AS 100% osalusega tütarettevõtte OÜ
Tallink Fast Food. Ettevõtte põhitegevus on Burger Kingi restoranide
opereerimine Eestis, Lätis ja Leedus.
2019. aasta septembris asutas Tallink Grupp AS 100% osalusega tütarettevõtte
Singapuris - Tallink Asia Pte Ltd - mis on kontserni esimene tütarettevõte
Aasias. Ettevõtte asutamise eesmärgiks on kontserni äritegevuse arendamise ja
laienemise lihtsustamine Aasia riikides.
Tallink Grupp AS 100% osalusega tütarettevõtte Tallink Finland OY tegevus
lõpetati ja ettevõte kustutati Äriregistrist.
Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade
Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on
suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate
kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel
(juuni-august).
Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja
arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste
leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise
eesmärgil.
Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia
uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi
kaasaegsete lahenduste. 2019. aasta esimeses kvartalis alustati koostöös
Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) järgmise kahe aasta jooksul kontserni
laevadele nn ?Targa Autoteki" lahenduste väljatöötamist.
Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas
uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse
navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone,
masinõpet ja tehisintellekti.
Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja
majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud
ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame
ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille
järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju
kontserni äritegevusele:
* õnnetused, katastroofid;
* makromajanduslikud sündmused;
* õigusaktide muudatused;
* suhted ametiühingutega;
* kütusehindade ja intressimäärade tõus;
* turu- ja kliendikäitumine.
Põhinäitajad
Perioodi kohta III KV 2019 III KV 2018 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (miljonites eurodes) 287,8 283,6 1,5%
Brutokasum (miljonites eurodes) 86,7 78,4 10,5%
EBITDA¹ ² (miljonites eurodes) 83,2 71,1 17,0%
EBIT¹ (miljonites eurodes) 59,4 51,3 15,9%
Aruandeperioodi puhaskasum (miljonites
eurodes) 54,6 46,1 18,5%
Amortisatsioon³ (miljonites eurodes) 23,8 19,8 19,9%
Investeeringud¹ ? (miljonites eurodes) 7,1 5,6
Aktsiate kaalutud keskmine arv 669 882 040 669 882 040 0,0%
Aktsiakasum¹ 0,082 0,069 18,5%
Reisijate arv¹ 2 974 790 2 947 610 0,9%
Kaubaveoühikute arv¹ 93 329 94 913 -1,7%
Keskmine töötajate arv¹ 7 425 7 637 -2,8%
Perioodi lõpu seisuga 30.09.19 30.06.19 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Varad kokku³ (miljonites eurodes) 1 564,2 1 609,9 -2,8%
Kohustused kokku? (miljonites eurodes) 746,5 800,0 -6,7%
Intressikandvad kohustused? (miljonites
eurodes) 564,8 604,2 -6,5%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes) 526,6 537,1 -2,0%
Netovõla ja EBITDA suhe¹ 3,3 3,6 -9,3%
Omakapital kokku (miljonites eurodes) 817,7 809,9 1,0%
Omakapitali määr¹ (%) 52% 50%
Lihtaktsiate arv 669 882 040 669 882 040 0,0%
Omakapital aktsia kohta¹ 1,22 1,21 1,0%
Suhtarvud¹ III KV 2019 III KV 2018
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokasumi marginaal (%) 30,1% 27,7%
EBITDA marginaal (%) 28,9% 25,1%
EBIT marginaal (%) 20,6% 18,1%
Puhaskasumi marginaal (%) 19,0% 16,3%
ROA (%) 4,5% 4,2%
ROE (%) 5,1% 5,2%
ROCE (%) 5,4% 5,3%
(1) ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud
vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
(2) 2019. aasta III kvartali võrreldav EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta
oli 78,7 miljonit eurot.
(3) IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
(4) IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.
(5) Ei sisalda varade kasutusõiguse lisandumisi.
EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse
põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine
koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara
- lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
9K 9K
Auditeerimata, tuhandetes eurodes III KV 2019 III KV 2018 2019 2018
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (lisa 3) 287 771 283 609 722 744 723 173
Müüdud kaupade ja teenuste kulud -201 089 -205 160 -564 929 -573 964
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokasum 86 682 78 449 157 815 149 209
Müügi- ja turunduskulud -15 108 -15 959 -51 362 -52 601
Üldhalduskulud -12 897 -12 591 -42 408 -39 124
Muud äritulud 713 1 432 1 876 2 499
Muud ärikulud 2 -72 -23 -153
-------------------------------------------------------------------------------
Kasum äritegevusest 59 392 51 259 65 898 59 830
Finantstulud (lisa 4) -104 1 809 991 7 767
Finantskulud (lisa 4) -4 609 -6 959 -14 446 -22 176
-------------------------------------------------------------------------------
Kasum enne tulumaksu 54 679 46 109 52 443 45 421
Tulumaks -70 -13 -8 199 -3 612
Aruandeperioodi puhaskasum 54 609 46 096 44 244 41 809
Emaettevõtte omanikele kuuluv
aruandeperioodi puhaskasum 54 609 46 096 44 244 41 809
Muu koondkasum
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber
klassifitseerida kasumiaruandesse
Välismaiste äriüksuste
ümberarvestusel tekkinud
valuutakursivahed 34 -91 456 302
-------------------------------------------------------------------------------
Perioodi muu koondkasum kokku 34 -91 456 302
Perioodi koondkasum kokku 54 643 46 005 44 700 42 111
Emaettevõtte omanikele kuuluv
perioodi koondkasum kokku 54 643 46 005 44 700 42 111
Aktsiakasum (eurodes, lisa 5) 0,082 0,069 0,066 0,062
-------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
Auditeerimata, tuhandetes eurodes 30.09.2019 30.09.2018 31.12.2018
-------------------------------------------------------------------------------
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 38 237 92 978 82 175
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 48 271 50 341 43 805
Ettemaksed 12 775 15 417 6 084
Tulumaksu ettemakse 44 49 46
Varud 40 440 37 574 35 741
-------------------------------------------------------------------------------
Käibevara 139 767 196 359 167 851
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringud 407 403 407
Muud finantsvarad 326 338 320
Edasilükkunud tulumaksu vara 17 934 18 718 17 934
Kinnisvarainvesteeringud 300 300 300
Materiaalne põhivara (lisa 6) 1 360 619 1 272 234 1 267 928
Immateriaalne vara (lisa 7) 44 844 46 435 46 164
-------------------------------------------------------------------------------
Põhivara 1 424 430 1 338 428 1 333 053
VARAD KOKKU 1 564 197 1 534 787 1 500 904
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 94 421 161 951 78 658
Võlad tarnijatele ja muud võlad 99 107 100 081 100 682
Tuletisinstrumendid 0 26 633 918
Võlad omanikele 46 876 2 2
Tulumaksukohustus 0 34 116
Ettemakstud tulud 35 735 34 084 32 113
-------------------------------------------------------------------------------
Lühiajalised kohustused 276 139 322 785 212 489
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 470 400 353 281 431 477
Muud kohustused 0 16 22
-------------------------------------------------------------------------------
Pikaajalised kohustused 470 400 353 297 431 499
-------------------------------------------------------------------------------
Kohustused kokku 746 539 676 082 643 988
Aktsiakapital (lisa 9) 314 844 361 736 361 736
Ülekurss 663 639 662
Reservid 70 415 70 038 69 474
Jaotamata kasum 431 736 426 292 425 044
-------------------------------------------------------------------------------
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital 817 658 858 705 856 916
Omakapital kokku 817 658 858 705 856 916
-------------------------------------------------------------------------------
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 564 197 1 534 787 1 500 904
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
9K 9K
Auditeerimata, tuhandetes eurodes III KV 2019 III KV 2018 2019 2018
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeperioodi puhaskasum 54 609 46 096 44 244 41 809
Korrigeerimised 28 455 24 692 93 832 77 235
Muutused:
Äritegevusega seotud nõuetes ja
ettemaksetes 5 153 4 647 -10 368 -13 891
Varudes -1 114 3 379 -4 699 3 101
Äritegevusega seotud kohustustes -18 535 -17 297 3 169 8 123
-------------------------------------------------------------------------------
Muutused varades ja kohustustes -14 496 -9 271 -11 898 -2 667
Äritegevusest teenitud raha 68 568 61 517 126 178 116 377
Makstud tulumaks -70 -2 -288 -73
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 68 498 61 515 125 890 116 304
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara ja immateriaalse
vara soetamine (lisad 6, 7) -7 138 -5 470 -50 856 -20 119
Laekumised materiaalse põhivara
müügist 70 26 212 68
Saadud intressid 0 1 1 2
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
KOKKU -7 068 -5 443 -50 643 -20 049
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Laenude tagasimaksed (lisa 8) -25 041 -21 999 -56 375 -49 333
Arvelduskrediidi muutus (lisa 8) -13 852 0 5 157 0
Tuletisinstrumentidega seotud maksed 0 -876 -1 029 -2 622
Rendimaksete tasumine (lisa 8) -3 800 -27 -10 934 -79
Makstud intressid -5 214 -5 888 -13 648 -15 448
Laenudega seotud tehingukulude
tasumine -795 -1 047 -795 -1 047
Makstud dividendid (lisa 10) -33 458 -20 096 -33 458 -20 096
Aktsiakapitali vähendamine 0 -1 0 -1
Tulumaks makstud dividendidelt -8 103 -3 562 -8 103 -3 562
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
KOKKU -90 263 -53 496 -119 185 -92 188
RAHAVOOD KOKKU -28 833 2 576 -43 938 4 067
-------------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi
alguses 67 070 90 402 82 175 88 911
Raha ja raha ekvivalentide muutus -28 833 2 576 -43 938 4 067
-------------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi
lõpus 38 237 92 978 38 237 92 978
Veiko Haavapuu
Finantsdirektor
AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee
|