Börsiteade
Nordecon AS
LEI kood
48510000D8HSLK854I81
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Ehitus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Juhtkonna vaheteadaanne või kvartaalne finantsaruanne
Teate ID
6652
Manused
Esitamise kuupäev ja aeg
10.05.2018 16:30:00
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
2018. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
Teade
Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta I kvartali konsolideeritud
finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust
oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste
riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ
Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 31.03.2018 31.12.2017
-------------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 4 995 8 915
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 31 640 35 193
Ettemaksed 2 372 1 641
Varud 23 868 23 230
Käibevara kokku 62 875 68 980
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 368 1 888
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 9 018 8 950
Kinnisvarainvesteeringud 3 549 4 929
Materiaalne põhivara 12 276 12 566
Immateriaalne põhivara 14 650 14 639
Põhivara kokku 40 887 42 998
VARA KOKKU 103 762 111 978
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 470 16 197
Võlad hankijatele 31 619 35 926
Muud võlad 7 251 5 654
Ettemaksed 5 140 3 651
Eraldised 952 664
Lühiajalised kohustused kokku 62 432 62 092
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 7 841 13 955
Võlad hankijatele 73 98
Muud võlad 96 71
Eraldised 1 030 1 273
Pikaajalised kohustused kokku 9 040 15 397
KOHUSTUSED KOKKU 71 472 77 489
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 18 263 18 263
Omaaktsiad -1 349 -1 349
Ülekurss 589 589
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 2 063 1 995
Jaotamata kasum 9 280 11 086
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 31 400 33 138
Mittekontrolliv osalus 890 1 351
OMAKAPITAL KOKKU 32 290 34 489
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 103 762 111 978
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000 3k 2018 3k 2017 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 43 662 41 604 231 387
Müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu -43 209 -40 980 -222 692
Brutokasum 453 624 8 695
Turunduskulud -173 -113 -623
Üldhalduskulud -1 671 -1 457 -6 936
Muud äritulud 17 42 107
Muud ärikulud -77 -88 -141
Ärikasum (kahjum) -1 451 -992 1 102
Finantstulud 135 103 2 901
Finantskulud -304 -169 -1 570
Finantstulud ja -kulud kokku -169 -66 1 331
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -63 47 485
Maksustamiseelne kasum (kahjum) -1 683 -1 011 2 918
Tulumaks -200 -75 -1 193
Puhaskasum (kahjum) -1 883 -1 086 1 725
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed
puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 68 51 446
Kokku muu koondkasum 68 51 446
Kokku koondkasum (kahjum) -1 815 -1 035 2 171
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -1 806 -1 087 1 388
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa -77 1 337
Kokku puhaskasum (kahjum) -1 883 -1 086 1 725
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -1 738 -1 036 1 834
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa -77 1 337
Kokku koondkasum (kahjum) -1 815 -1 035 2 171
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte
aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,06 -0,04 0,04
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,06 -0,04 0,04
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000 3k 2018 3k 2017
---------------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt(1) 53 004 45 609
Maksed hankijatele(2) -49 887 -46 567
Makstud käibemaks -1 350 -1 018
Maksed töötajatele ja töötajate eest -5 206 -4 596
Makstud tulumaks 0 -75
Netorahavoog äritegevusest -3 439 -6 647
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -66 -33
Immateriaalse põhivara soetamine 0 -2
Materiaalse põhivara müük 3 0
Antud laenud -6 -21
Antud laenude laekumised 3 20
Saadud dividendid 245 147
Saadud intressid 3 27
Netorahavoog investeerimistegevusest 182 138
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 534 3 430
Saadud laenude tagasimaksed -194 -19
Kapitalirendi maksed -450 -480
Makstud intressid -170 -147
Makstud dividendid -384 -144
Netorahavoog finantseerimistegevusest -664 2 640
Rahavoog kokku -3 921 -3 869
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 916 9 786
Valuutakursimuutused 0 0
Raha jäägi muutus -3 921 -3 869
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 4 995 5 917
(1 )Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
(2 )Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2018. aasta I kvartalis oli 453 tuhat eurot (I
kvartal 2017: 624 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 1% (I kvartal
2017: 1,5%). Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on Kontserni
brutokasumlikkus võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Aruandeperioodi kasum
teeniti hoonete ehituse segmendis, kus aga marginaalid vähenesid mõnevõrra
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga moodustades 3,3% (I kvartal
2017: 4,1%). Oluline mõju kasumlikkuse vähenemisele on jätkuvalt suur
korterelamute osakaal Kontserni müügitulus, kus on kõige enam tuntav
alltöövõtuhindade jätkuv kasv, seal hulgas eelkõige tööjõukulude kallinemine.
Ootuspäraselt tagasihoidlik oli rajatiste segmendi tulemus, kuid teist aastat
järjest on segmendi kahjumlikkus vähenenud. Segmendi kahjumi peamiseks põhjuseks
on talviste oma jõududega teostatavate tööde (suuremahulised pinnasetööd)
puudumine ning segmendi suur püsikulude katmata osa.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aasta I kvartalis 1 671 tuhat eurot.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud kasvanud ligikaudu 15% (I
kvartal 2017: 1 457 tuhat eurot), kuid 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal
müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud sisuliselt samaks,
moodustades 3,1% (I kvartal 2017: 3,2%). Kulude suurenemise üheks põhjuseks on
Kontserni emaettevõtte juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamisel makstud
tasud (vt lisaks tegevusaruande peatükk ?Töötajad"). Samas on kulude kasvu
piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on
hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Kontserni ärikahjumiks kujunes 2018. aasta I kvartalis 1 451 tuhat eurot (I
kvartal 2017: kahjum 992 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline
ärikahjum (EBITDA) moodustas 944 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 503 tuhat
eurot).
Finantstulusid ja - kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi
muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil
euro suhtes 2,4% ning Kontsern kajastas valuutakursi kasumit aruandeperioodil
summas 62 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 49 tuhat eurot), siis Rootsi kroon
nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 4%. Finantskuludes on kajastatud
Rootsi krooni kursikahjumit summas 123 tuhat eurot (I kvartal 2017: 0 eurot),
mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu
ümberhindamisest.
Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 883 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum
1 086 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele
kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 1 806 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum
1 087 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2018. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -3 439 tuhat eurot (I
kvartal 2017: -6 647 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse
rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja
ettevalmistused aktiivsema, eelkõige rajatiste, ehitusperioodi alustamiseks II
kvartalis hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Lisaks
mõjutab äritegevuse rahavoogu ostjate ja tarnijate maksetähtaegade erinevus ning
ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes situatsioonis,
kus Kontsernil tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel,
jne. Kontsern tegeleb igapäevaselt tellijate ja allhankijate maksetähtaegade
ühtlustamisega ning kasutab selleks peamiselt faktooringut. Lisaks müügiarvete
faktoorimisele on Kontsern sõlminud ostufaktooringu raamlepingu, mille raames on
võimalik allhankijatel, kellel puudub finantseerimisasutustest faktooringlimiidi
taotlemiseks piisav krediidivõimekus, kasutada Kontserni limiiti.
Investeerimistegevuse rahavoog 2018. aasta I kvartalis oli 182 tuhat eurot (I
kvartal 2017: 138 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse
põhivara investeeringud summas 66 tuhat eurot (I kvartal 2017: 33 tuhat eurot)
ning saadud dividendid, mis moodustasid 245 tuhat eurot (I kvartal 2017: 147
tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aasta I kvartalis oli -664 tuhat eurot (I
kvartal 2017: 2 640 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid
enim laenu- ja kapitalirendi- ning dividendimaksed. Saadud laenud moodustasid
kokku 534 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude
kasutamisest (I kvartal 2017: 3 430 tuhat eurot), laenude tagasimaksed
moodustasid kokku 194 tuhat eurot (I kvartal 2017: 19 tuhat eurot) ja
kapitalirendimaksed 450 tuhat eurot (I kvartal 2017: 480 tuhat eurot). Makstud
dividendid moodustasid 384 tuhat eurot (I kvartal 2017: 144 tuhat eurot).
Seisuga 31.03.2018 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 4 995 tuhat
eurot (31.03.2017: 5 917 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis ?Peamiste riskide kirjeldus".
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja I kv 2018 I kv 2017 I kv 2016 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 43 662 41 604 27 731 231 387
Müügitulu muutus 4,9% 50,0% 2,3% 26,2%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot -1 883 -1 086 -409 1 725
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte
aktsionäridele, tuhat eurot -1 806 -1 087 -570 1 388
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 913 031 30 756 728 30 756 728 30 913 031
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta
(EPS), eurot -0,06 -0,04 -0,02 0,04
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,8% 3,5% 4,7% 3,0%
Libisev üldhalduskulude määr
müügitulust 3,1% 3,2% 3,6% 3,0%
EBITDA, tuhat eurot -944 -503 233 3 123
EBITDA määr müügitulust -2,2% -1,2% 0,8% 1,3%
Brutokasumi määr müügitulust 1,0% 1,5% 4,2% 3,8%
Ärikasumi määr müügitulust -3,3% -2,4% -0,8% 0,5%
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita -3,3% -2,4% -0,8% 0,5%
Puhaskasumi määr müügitulust -4,3% -2,6% -1,5% 0,7%
Investeeritud kapitali tootlus -2,6% -1,5% -0,5% 5,9%
Omakapitali tootlus -5,0% -2,9% -1,1% 4,8%
Omakapitali osakaal 31,1% 35,6% 40,5% 30,8%
Vara tootlus -1,9% -1,1% -0,5% 1,6%
Finantsvõimendus 35,3% 29,3% 28,8% 32,7%
Lühiajaliste kohustuste
kattekordaja 1,01 1,01 1,02 1,11
31.03.2018 31.03.2017 31.03.2016 31.12.2017
-------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd,
tuhat eurot 143 589 130 109 120 702 144 122
-------------------------------------------------------------------------------
+-----------------------------------------+------------------------------------+
| |Puhaskasumi määr müügitulust =|
| |(Perioodi puhaskasum /|
|Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi|Müügitulu)*100 |
|müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) -|Investeeritud kapitali tootlus =|
|1*100 |((Kasum enne tulumaksustamist +|
|Puhaskasum aktsia kohta (EPS) =|intressikulud) / Perioodi keskmine|
|Emaettevõtte aktsionäride osa|(Intressi kandvad kohustused +|
|puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate|omakapital))*100 |
|arv |Omakapitali tootlus =|
|Üldhalduskulude määr müügitulust =|(Aruandeperioodi puhaskasum /|
|(Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 |Perioodi keskmine omakapital|
|Libisev üldhalduskulude määr müügitulust|kokku)*100 |
|= (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud /|Omakapitali osakaal = (Omakapital|
|Viimase 4 kvartali müügitulu)*100 |kokku / Kohustused ja omakapital|
|EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse|kokku)*100 |
|allahindlused |Vara tootlus = (Aruandeperioodi|
|EBITDA määr müügitulust = (EBITDA /|puhaskasum / Perioodi keskmine vara|
|Müügitulu)*100 |kokku)*100 |
|Brutokasumi määr müügitulust =|Finantsvõimendus = ((Intressikandvad|
|(Brutokasum / Müügitulu)*100 |kohustused - Raha ja raha|
|Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum /|ekvivalendid) / (Intressikandvad|
|Müügitulu)*100 |kohustused + Omakapital))*100 |
|Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita =|Lühiajaliste kohustuste kattekordaja|
|((Ärikasum - Põhivara müügikasum -|= Käibevara kokku / Lühiajalised|
|Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100 |kohustused kokku |
+-----------------------------------------+------------------------------------+
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal on püsinud stabiilsena. 2018. aasta I kvartalis
moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 8% kogu müügitulust.
Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 9%.
I kv 2018 I kv 2017 I kv 2016 2017
-----------------------------------------------------
Eesti 92% 91% 93% 94%
Rootsi 4% 6% 3% 3%
Soome 1% 2% 1% 1%
Ukraina 3% 1% 3% 2%
Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt
kasvanud. Töös on kolm hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna
peatöövõtuleping. Lisaks on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt
suurenenud hoonete ehituses teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on
aasta taguse perioodiga võrreldes vähenenud, aruandeperioodil teostati töid ühe
peattöövõtulepingu alusel. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde
töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni
jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks
strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis ?Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele".
2018. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada
riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates
turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2018. aasta I kvartali müügitulu oli 43 662 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 41 604 tuhat eurot, suurenes
müügitulu ligikaudu 4,9%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste müügitulu.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju
ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2018. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete
ja rajatiste segmendis vastavalt 37 616 ja 5 941 tuhat eurot. Aasta tagasi olid
vastavad näitajad 36 711 ja 4 487 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri
peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud. Kuigi rajatiste
segmendi osakaal Kontserni teostamata tööde mahus on suurenenud, moodustades
32% (I kvartal 2017: 23%), on siiski tuntavas ülekaalus jätkuvalt hoonete
segment.
Tegevussegmendid* I kv 2018 I kv 2017 I kv 2016 2017
---------------------------------------------------------------
Hooned 86% 89% 88% 74%
Rajatised 14% 11% 12% 26%
* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8
?Tegevussegmendid" nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted
on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte
Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel.
Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete
alamsegmendi mahud on 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga oluliselt, ligikaudu 49%, suurenenud. Aruandeperioodil töös olnud
suured objektid olid Tallinnas Lõõtsa 12 büroohoone ja Öpiku B hoone ning Lõõtsa
11 parkimismaja Ülemiste City's ning 14-korruselise äri- ja eluhoone WoHo
kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil. Jätkus Omniva logistikakeskuse ehitamine
Tallinna lähedal Rae vallas. Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute
mahule, on oodata tervikuna 2018. aastal alamsegmendi mahtude suurenemist
võrreldes 2017. aastaga.
Korterelamute osakaal Kontserni müügitulus on eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes vähenenud. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest
korterelamutest on Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil
Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks, Sõjakooli 12 II ja III etapi ning
Lesta 10 korterelamud. Jätkuvalt annavad olulise panuse alamsegmendi
müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva
elamurajooni ehitus ning Rootsis, Stockholmis, 8-korruselise korterelamu
projekteerimis- ja ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii
Tartus kui ka Tallinnas. Aruandeperioodil jätkus Tartus, Tammelinnas, kahe
viimase etapi ehitus (www.tammelinn.ee (http://www.tammelinn.ee)).
Ettevalmistustöödega alustati uues Tallinna arendusprojektis, Nõmme tee 97, kus
valmib 21-korteriga 4 korruseline korterelamu (www.nommetee.ee). Korterite müük
jätkub nii eelpool nimetatud Tartu ja Tallinna arendustes, kui ka 2017. aastal
valminud arendustest Tallinnas, Magasini 29 (www.magasini.ee
(http://www.magasini.ee)) ning Hane 2 ja 2a (www.hane.ee (http://www.hane.ee)).
Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 1 638 tuhat eurot (I
kvartal 2017: 196 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib
Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses
hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise sisendhindade tõusuga.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga vähenenud, kuid teostamata tööde portfelli põhjal võib eeldada
mahtude jäämist käesoleval aastal eelmise majandusaastaga samale tasemele.
Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud riigikaitsesse.
Aruandeperioodil jätkus Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja
kahe kasarmu ning Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitamine.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on suuremateks töös olevateks objektideks
Pärnus Metsä Wood-i vineeritehase, Kehra koostootmisjaama ehitus ning Rakvere
Farmid AS-i (EKSEKO) sigala nuumaosakonna IV etapi rekonstrueerimistööd.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis I kv 2018 I kv 2017 I kv 2016 2017
----------------------------------------------------------------------
Ärihooned 38% 26% 20% 25%
Korterelamud 25% 33% 28% 30%
Ühiskondlikud hooned 23% 28% 35% 19%
Tööstus- ja laohooned 14% 13% 17% 26%
Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse
alamsegment, mille osakaal 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on veelgi suurenenud. Aruandeperioodil moodustas olulise osa käibest
2017. aastal sõlmitud suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine
Tallinnas ning Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu
rekonstrueerimine. Tugeva panuse andsid aruandeperioodi käibesse ka Riigimetsa
Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas
teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose
hooldepiirkonnas. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2018. aastal
teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus)
alamsegmentide sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmentide kasv on
vähetõenäoline.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis I kv 2018 I kv 2017 I kv 2016 2017
------------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja -hooldus 85% 82% 65% 86%
Muud rajatised 12% 10% 30% 8%
Keskkonnaehitus 3% 8% 5% 6%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 31.03.2018 oli 143 589 tuhat eurot, mis on ligikaudu 10% rohkem
võrreldes aastataguse perioodiga.
31.03.2018 31.03.2017 31.03.2016 31.12.2017
-------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde
mahud, tuhat eurot 143 589 130 109 120 702 144 122
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 68% ja
rajatiste omad 32% (31.03.2017: vastavalt 77% ja 23%). Võrreldes seisuga
31.03.2017 on hoonete segmendi tööde portfell vähenenud 2% ning rajatiste
segmendi portfell suurenenud 52%.
Hoonete segmendi vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on
põhjustatud tööstus- ja laohoonete ning korterelamute alamsegmentide portfelli
vähenemisest, vastavalt 76% ja 23%. Samas on oluliselt suurenenud nii ärihoonete
kui ka ühiskondlike hoonete teostamata tööde mahud. Enim on võrreldes eelmise
sama perioodiga suurenenud ärihoonete alamsegment, ligikaudu 70%. Kasvu
mõjutavad eelkõige Tallinna Ülemiste Citysse Sepise 8 parkimishoone ehitamine ja
Tallinna WoHo kvartalisse Mustamäe tee 3 aadressil 14-korruselise äri- ja
eluhoone projekteerimine ja ehitamine ning Omniva logistikakeskuse ehitamine
Tallinn lähistele Rae valda. Alamsegmendi portfelli kasvu mõjutavad oluliselt ka
2017. aasta II poolaastal Ukrainas sõlmitud kaks suuremahulist ehituslepingut:
Kiievi Unit City tehnopargis 7-korruselise büroohoone ning Lvivi LvivTech.City
tehnopargis 6-korruselise büroohoone ehitus. Ühiskondlike hoonete teostamata
tööde portfellist, mis võrreldes eelmise aruandeperioodiga on suurenenud
ligikaudu 51%, moodustavad olulise osa 2017. aasta teises pooles sõlmitud
lepingud Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ja lepingud Tapa
kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitamiseks.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb teedeehituse ja -hoolduse
alamsegmendi kasvule, mis moo- dustab ligikaudu 89% rajatiste segmendi
teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõ- jutavad
nii 2017. aastal sõlmitud lepingute jääk kui ka 2018. aastal lisandunud kaks uut
lepingut: Riia-Pihkva maanteel kilomeetritel 195,6-205,8 ja 207,8-209,2 asuva
kahe lõigu (Tsiiruli-Missoküla teelõik) rekonstrueerimine ning Tallinna piirile
Laagrisse rajatava Veskitammi liiklussõlme ehitamine. Jätkub kolme
teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Kuigi
Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht
2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt, võib teostamata tööde
portfelli mahule tuginedes loota 2018. aastal rajatiste segmendi müügitulu
mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2017. aastaga (vt lisaks
tegevusaruande peatükk ?Peamiste riskide kirjeldus", ?Äririskid").
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud
turgudel, prognoosib Kontserni juht- kond 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga
tegevusmahtude jäämist samale tasemele. Kontserni juhtkond on äärmi- selt
tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid
lepingute täitmisel suure tõe- näosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt.
Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolu- korrast tulenevat
survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse
jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid
muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (31.03.2018) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 8 110
tuhande euro väärtuses.
Töötajad ja tööjõukulud
2018. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja
tütarettevõtetes kokku keskmiselt 691 inimest, kellest insenertehniline personal
(ITP) moodustas 427 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv
vähenenud ca 3%, vähenenud on tööliste arv, mille põhjuseks on peamiselt Keila
hooldepiirkonna lepingu lõppemine.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
I kv 2018 I kv 2017 I kv 2016 2017
------------------------------------------------------------
ITP 427 413 353 426
Töölised 264 303 299 309
Keskmine kokku 691 716 652 735
Kontserni 2018. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid
4 943 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku
4 479 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 10%list kasvu põhjuseks on eelkõige
töötasude suurenemine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta I
kvartalis 47 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 15 tuhat eurot (I
kvartal 2017: vastavalt 34 tuhat eurot ja 11 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta I
kvartalis 232 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 77 tuhat eurot (I
kvartal 2017: vastavalt 94 tuhat eurot ja 31 tuhat eurot). Tasud sisaldavad
juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 93 tuhat eurot,
millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot.
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
I kv 2018 I kv 2017 I kv 2016 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev),
tuhat eurot 320,4 281,9 216,4 314,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 13,7% 30,4% -3,6% 17,6%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev),
eurot 10,0 9,5 8,0 10,1
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 5,4% 20,7% -4,4% 12,6%
+------------------------------------------------------------------------------+
|Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4|
|viimase kvartali töötajate keskmine arv) |
|Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) /|
|(4 viimase kvartali tööjõukulud) |
+------------------------------------------------------------------------------+
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes
võrreldes eelmise aastaga, kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule.
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev
konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2018. aastal ei ole
ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2017. aastaga.
Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav,
samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes kvartalites
olnud mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele
osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige
riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel
kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ja tähtaegadest
kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis
kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas
sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu
tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste
ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna
negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti
kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel
tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja
range kulude kontrolli.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori
investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest
saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-
2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise
eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal
võrreldes eelmise eelarvestusperioodiga tunduvalt väiksem.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2018. aastal tervikuna äritegevuse
mahtude jäämist 2017. aasta tasemele. Kontserni tegevuskava näeb ette oma
ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja
tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis
ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas
positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases
turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse
sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed,
pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud
teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse
strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust
kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest
lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult
suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk ?Äritegevus
tegevusvaldkondade lõikes"). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt
võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka
muutuvates tingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude
eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.03.2018
seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 011 tuhat
eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 176 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil Kontsernil krediidikahjumeid ei olnud. Eelmise aasta
võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid 30 tuhat eurot. Krediidiriski
kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime
hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide
maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks
tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija
poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,01 kordselt (31.03.2017:
1,01 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele
antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste
(eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte
pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei
ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis
asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas
asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga
pikaajalistena summas 8 564 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning
faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjate maksetähtaegade erinevuse
tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete
jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud
lepingulistest tingimustest. Seisuga 31.03.2018 on Kontsernil lühiajalisi
laenukohustusi 17 470 tuhat eurot.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 4 995 tuhat
eurot (31.03.2017: 5 917 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor.
Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes suurenenud 1 652 tuhat eurot. Suurenenud on faktooringu- ja
laenukohustused ning vähenenud kapitalirendi kohustused (vt lisaks
?Likviidsusrisk"). Seisuga 31.03.2018 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi
summas 25 311 tuhat eurot (31.03.2017: 23 659 tuhat eurot). Intressikulud olid
2018. aasta I kvartalis 174 tuhat eurot (I kv 2017: 128 tuhat eurot).
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus
tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega
kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude
märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on
Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse
lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt
pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud
enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu
lepingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase
kapitalirendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o
eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu
pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul
Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on
tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2018. aasta I kvartalis on UAH kurss euro
suhtes tugevnenud ligikaudu 2,4%. Kontserni Ukrainas asuvale tütarettevõttele
tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning
sealt tekkivat täiendavat kursikasumit summas 62 tuhat eurot (I kvartal 2017:
kahjum 49 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid
kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel ?finantstulud" ja ?finantskulud".
Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit
või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud
omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikasumit või
-kahjumit ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikasumit või
-kahjumit Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi kroon nõrgenes 2018. aasta I kvartalis euro suhtes ligikaudu 4%.
Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil põhitegevusega seotud nõuete
ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 74 tuhat eurot. Kursikahjum
kajastub koondkasumiaruande kirjel ?muu ärikulu". Kontserni Rootsis asuvale
tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse
saadi kursikahjumit 123 tuhat eurot. Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande
kirjel ?finantskulud". Võrreldaval perioodil kursikahjumeid ei olnud.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Töötajate ja töökeskkonna riskid
Püsiva tööjõu leidmine on kogu ehitussektori jaoks tõsine väljakutse ja üks
peamisi äritulemusi mõjutavaid tegureid. Kontsern sõltub suuresti alltöövõtjate
võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõu olemasolu. Kontsern teeb tööandja
maine tugevdamiseks ja järelkasvu tagamiseks koostööd haridusasutustega.
Ehitusettevõttena on Kontserni eesmärk minimeerida tervise ja tööohutuse riske
nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate meeskondades.
Eesmärk on tagada seadusega ette nähtud meetmete täielik rakendamine, lisaks
vastab emaettevõtte tegevus töötervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi
standardi OHSAS 18001 nõuetele. Alltöövõtjate töötajate osas lasub vastutus
tööohutuse nõuete tagamisel alltöövõtjatel ning Kontserni ülesanne on luua nende
täitmiseks vajalikud tingimused ja koostöö.
Keskkonnariskid
Kuna ehitustegevus muudab maastikke ja füüsilist ruumi linnades ning asulates,
on Kontserni eesmärk teha oma tööd looduskeskkonda igakülgselt kaitstes.
Kontserni tegevuste hulgas omavad suuremat keskkonnamõju ja -riski
asfalditehased, karjäärid ja teedeehitus. Lekete, reostuste, eluslooduse
hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud
nõudeid. Kontserni suuremates ehitusettevõtetes on rakendatud
keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001.
Korruptsiooni- ja eetikariskid
Turu ühe juhtiva tegijana on Kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja
eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid riske, tagada Kontserni ettevõtetes
juhtimiskvaliteet, organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad
nulltolerantsi ebaausa, ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
* Avalikud investeeringud peaksid 2018. aastal pisut kasvama, kuid jätkuvalt
on ettevõtjatele ebaselge, millises ehituse valdkonnas ja kui suures mahus
õnnestub riigil neid realiseerida. EL 2014-2020 eelarveperioodi toetused
Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot),
kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning
varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse
mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
* Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2018.
aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu
kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib
siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle vajadused ning tegevus uute
hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel läbi ühtse ameti - Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse - on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega
jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud
segmentides) suhteline stabiilsus.
* Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt.
Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju
keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust
vahendavaid ettevõtteid. Viimase suurema kriisi kogemusele tuginedes on
tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja kasvule pööranud sisendhindade
tingimustes võivad osasid ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid tabada
raskused, mis omakorda kanduvad edasi mitmetele teistele turuosalistele.
* Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi
tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine
ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimase aasta jooksul muutunud
turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes
suudavad tegutseda efektiivsemalt.
* Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
Vaatamata turuolukorrale kasvab elukondliku kinnisvara turg eeldatavalt ka
2018. aastal, moodustades jätkuvalt mõnevõrra ebaproportsionaalselt suure
osa koguturust, võimendades seeläbi ka seonduvaid riske.
* Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad
ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad
maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike
osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste
kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele
suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu
täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt,
tähtaegades kui ka kvaliteedis.
* Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimaste aastate jooksul
pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada
järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused
sisuliselt ammendunud. Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus
võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka
materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud
elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste
materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki
protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse
sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
* Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha
enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke,
sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne
ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus
eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda eelkõige noorema ja
kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning
valmisolek ametikohta vahetada suurem.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas peamiselt eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu
ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja
majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste
vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja selle lähiümbruses on viimastel
aastatel hoogustunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2018. aastal jätkub eelkõige
Kiievi regioonis, kuid vilja on kandnud ka pikaajalised ettevalmistustööd Lääne-
Ukrainas. Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule on Kontserni juhtkonna
hinnangul võimalik 2018. aasta tegevusmahu kasv võrreldes 2017. aastaga.
Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas on turuolukord Kontserni jaoks
võrreldes aasta või paari taguse ajaga paranenud. Rasked olud on vähendanud
märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse
majanduse taastudes on Kontsernil tulevikus tunduvalt paremad väljavaated
mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised
otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti
sammud õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni
positsiooni ehitusturul. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt
kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina
äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes (milline tõenäosus
on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse
koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud
kinnisvaraprojektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks
võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas
ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik
betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus
tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest.
Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid
riske.
Rootsi
Kontsern on tegutsenud Rootsis alates 2015. aasta juulist. Rootsi turul
osutatakse peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-
Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on
Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset
täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat
eesmärki ja soovi ehitada üles elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks
tegevuseks Rootsi turul, on Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste
arengute osas ning näeb võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks
suurel turul, kui tööde portfelli lisanduvate tööde maht on suudetud
stabiliseerida soovitud tasemel.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)) hõlmab
ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni
ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon
AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab
hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad
noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: [email protected] (mailto:[email protected])
www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)
Manused
* Nordecon_investor presentation Q1_2018 (https://prlibrary-
eu.nasdaq.com/Resource/Download/bd70f63d-0d30-4a79-a982-54500b59f193)
* Nordecon_Aruanne_1Q_2018 (https://prlibrary-
eu.nasdaq.com/Resource/Download/346b8ca7-d956-47a7-affb-bf3dc4994faf)
Teate sisu inglise keeles
Pealkiri
2018 first quarter consolidated interim report (unaudited)
Teade
This announcement includes Nordecon AS's consolidated financial statements for
the first quarter of 2018 (unaudited), overview of the key events influencing
the period's financial result, outlook for the market and description of the
main risks.
Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ
Tallinn and Nordecon's web page (http://www.nordecon.com/for-investor/financial-
reports/interim-reports).
Period's investor presentation are attached to the announcement and are also
published on Nordecon's web page (http://www.nordecon.com/for-investor/investor-
presentations).
Condensed consolidated interim statement of financial position
EUR '000 31 March 2018 31 December 2017
-------------------------------------------------------------------------------
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 4,995 8,915
Trade and other receivables 31,640 35,193
Prepayments 2,372 1,641
Inventories 23,868 23,230
Total current assets 62,875 68,980
Non-current assets
Investments in equity-accounted investees 1,368 1,888
Other investments 26 26
Trade and other receivables 9,018 8,950
Investment property 3,549 4,929
Property plant and equipment 12,276 12,566
Intangible assets 14,650 14,639
Total non-current assets 40,887 42,998
TOTAL ASSETS 103,762 111,978
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 17,470 16,197
Trade payables 31,619 35,926
Other payables 7,251 5,654
Deferred income 5,140 3,651
Provisions 952 664
Total current liabilities 62,432 62,092
Non-current liabilities
Borrowings 7,841 13,955
Trade payables 73 98
Other payables 96 71
Provisions 1,030 1,273
Total non-current liabilities 9,040 15,397
TOTAL LIABILITIES 71,472 77,489
EQUITY
Share capital 18,263 18,263
Own (treasury) shares -1,349 -1,349
Share premium 589 589
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 2,063 1,995
Retained earnings 9,280 11,086
Total equity attributable to owners of the
parent 31,400 33,138
Non-controlling interests 890 1,351
TOTAL EQUITY 32,290 34,489
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 103,762 111,978
Condensed consolidated interim statement of comprehensive income
EUR '000 Q1 2018 Q1 2017 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Revenue 43,662 41,604 231,387
Cost of sales -43,209 -40,980 -222,692
Gross profit 453 624 8,695
Marketing and distribution expenses -173 -113 -623
Administrative expenses -1,671 -1,457 -6,936
Other operating income 17 42 107
Other operating expenses -77 -88 -141
Operating loss/profit -1,451 -992 1,102
Finance income 135 103 2,901
Finance costs -304 -169 -1,570
Net finance costs/income -169 -66 1,331
Share of loss/profit of equity-accounted investees -63 47 485
Loss/profit before income tax -1,683 -1,011 2,918
Income tax expense -200 -75 -1,193
Loss/profit for the period -1,883 -1,086 1,725
Other comprehensive income
Items that may be reclassified subsequently to profit
or loss
Exchange differences on translating foreign
operations 68 51 446
Total other comprehensive income 68 51 446
TOTAL COMPREHENSIVE EXPENSE/INCOME -1,815 -1,035 2,171
Loss/profit attributable to:
- Owners of the parent -1,806 -1,087 1,388
- Non-controlling interests -77 1 337
Loss/profit for the period -1,883 -1,086 1,725
Total comprehensive expense/income attributable to:
- Owners of the parent -1,738 -1,036 1,834
- Non-controlling interests -77 1 337
Total comprehensive expense/income for the period -1,815 -1,035 2,171
Earnings per share attributable to owners of the
parent:
Basic earnings per share (EUR) -0.06 -0.04 0.04
Diluted earnings per share (EUR) -0.06 -0.04 0.04
Condensed consolidated interim statement of cash flows
EUR '000 Q1 2018 Q1 2017
---------------------------------------------------------------------------
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers(1) 53,004 45,609
Cash paid to suppliers(2) -49,887 -46,567
VAT paid -1,350 -1,018
Cash paid to and for employees -5,206 -4,596
Income tax paid 0 -75
Net cash used in operating activities -3,439 -6,647
Cash flows from investing activities
Paid on acquisition of property, plant and equipment -66 -33
Paid on acquisition of intangible assets 0 -2
Proceeds from sale of property, plant and
equipment 3 0
Loans provided -6 -21
Repayment of loans provided 3 20
Dividends received 245 147
Interest received 3 27
Net cash from investing activities 182 138
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 534 3,430
Repayment of loans received -194 -19
Finance lease principal paid -450 -480
Interest paid -170 -147
Dividends paid -384 -144
Net cash used in/from financing activities -664 2,640
Net cash flow -3,921 -3,869
Cash and cash equivalents at beginning of period 8,916 9,786
Effect of movements in foreign exchange rates 0 0
Decrease in cash and cash equivalents -3,921 -3,869
Cash and cash equivalents at end of period 4,995 5,917
(1 )Line item Cash receipts from customers includes VAT paid by customers.
(2 )Line item Cash paid to suppliers includes VAT paid.
Financial review
Financial performance
Nordecon Group ended the first quarter of 2018 with a gross profit of 453
thousand euros (Q1 2017: 624 thousand euros) and a gross margin of 1% (Q1
2017: 1.5%). In an environment of stiff competition, gross margin decreased. The
Group earned its profit for the period in the Buildings segment where margins
declined slightly, slipping to 3.3% (Q1 2017: 4.1%). Lower profitability is
largely attributable to the fact that the Group continues to earn a major share
of its revenue from the apartment building business where the ongoing rise in
subcontracting prices, particularly labour costs, has the most tangible effect.
The performance of the Infrastructure segment was expectedly modest. However,
the segment's loss decreased for the second year in a row. The main reasons for
the segment's loss were lack of self-performed work (major earthworks) during
the winter season and a large share of uncovered fixed costs.
Administrative expenses for the first quarter of 2018 amounted to 1,671 thousand
euros. Compared with the same period in 2017, administrative expenses grew by
around 15% (Q1 2017: 1,457 thousand euros) but the ratio of administrative
expenses to revenue (12 months rolling) remained practically the same, amounting
to 3.1% (Q1 2017: 3.2%). One of the reasons for higher expenses is the
termination benefits paid to a member of the parent company's board (see also
the chapter Employees). However, our cost-control measures continue to produce
good results and we have been able to keep administrative expenses below the
target ceiling of 4% of revenue.
The Group's operating loss for the first quarter of 2018 amounted to 1,451
thousand euros (Q1 2017: a loss of 992 thousand euros). EBITDA was negative at
944 thousand euros (Q1 2017: negative at 503 thousand euros).
During the period, finance income and costs continued to be influenced by
exchange rate fluctuations in the Group's foreign markets. Although the
Ukrainian hryvnia strengthened against the euro by 2.4% and the Group recognised
relevant exchange gain of 62 thousand euros (Q1 2017: a loss of 49 thousand
euros), the Swedish krona weakened against the euro by around 4% and the Group
recognised an exchange loss of 123 thousand euros (Q1 2017: nil euros) on the
translation of a loan provided to the Swedish subsidiary in euros.
The Group's net loss amounted to 1,883 thousand euros (Q1 2017: a net loss of
1,086 thousand euros), of which net loss attributable to owners of the parent,
Nordecon AS, was 1,806 thousand euros (Q1 2017: a net loss of 1,087 thousand
euros).
Cash flows
In the first quarter of 2018, operating activities produced a net cash outflow
of 3,439 thousand euros (Q1 2017: an outflow of 6,647 thousand euros). Negative
operating cash flow is typical of the first quarter and stems from the cyclical
nature of the construction business. Larger fixed costs and preparations made
for starting more active construction operations in the second quarter,
particularly in the infrastructure segment, cause outflows to exceed inflows. In
addition, operating cash flow is influenced by a mismatch between the settlement
terms agreed with customers and suppliers and the fact that neither public nor
private sector customers are required to make advance payments while we have to
make prepayments to subcontractors, materials suppliers, etc. We deal with
matching customers' and suppliers' payment terms on a daily basis, mostly
through factoring. In addition to factoring accounts receivable, we have
concluded a frame agreement for reverse factoring which enables our
subcontractors that do not have sufficient credit standing to obtain a factoring
limit from a financing institution to use our limit.
Investing activities produced a net cash inflow of 182 thousand euros (Q1 2017:
an inflow of 138 thousand euros). The largest items were payments for property,
plant and equipment of 66 thousand euros (Q1 2017: 33 thousand euros) and
dividends received of 245 thousand euros (Q1 2017: 147 thousand euros).
Financing activities generated a net cash outflow of 664 thousand euros (Q1
2017: an inflow of 2,640 thousand euros). The largest items were loan, finance
lease and dividend payments. Proceeds from loans received amounted to 534
thousand euros, consisting of development loans and overdraft facilities used
(Q1 2017: 3,430 thousand euros). Loan repayments totalled 194 thousand euros (Q1
2017: 19 thousand euros) and finance lease payments amounted to 450 thousand
euros (Q1 2017: 480 thousand euros). Dividends paid totalled 384 thousand euros
(Q1 2017: 144 thousand euros).
At 31 March 2018, the Group's cash and cash equivalents totalled 4,995 thousand
euros (31 March 2017: 5,917 thousand euros). Management's commentary on
liquidity risks is presented in the chapter Description of the main risks.
Key financial figures and ratios
Figure/ratio for the
period Q1 2018 Q1 2017 Q1 2016 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Revenue (EUR '000) 43,662 41,604 27,731 231,387
Revenue change 4.9% 50.0% 2.3% 26.2%
Net profit/loss (EUR
'000) -1,883 -1,086 -409 1,725
Net profit/loss
attributable to owners
of the parent
(EUR '000) -1,806 -1,087 -570 1,388
Weighted average number
of shares 30,913,031 30,756,728 30,756,728 30,913,031
Earnings per share (EUR) -0.06 -0.04 -0.02 0.04
Administrative expenses
to revenue 3.8% 3.5% 4.7% 3.0%
Administrative expenses
to revenue (rolling) 3.1% 3.2% 3.6% 3.0%
EBITDA (EUR '000) -944 -503 233 3,123
EBITDA margin -2.2% -1.2% 0.8% 1.3%
Gross margin 1.0% 1.5% 4.2% 3.8%
Operating margin -3.3% -2.4% -0.8% 0.5%
Operating margin
excluding gain on asset
sales -3.3% -2.4% -0.8% 0.5%
Net margin -4.3% -2.6% -1.5% 0.7%
Return on invested
capital -2.6% -1.5% -0.5% 5.9%
Return on equity -5.0% -2.9% -1.1% 4.8%
Equity ratio 31.1% 35.6% 40.5% 30.8%
Return on assets -1.9% -1.1% -0.5% 1.6%
Gearing 35.3% 29.3% 28.8% 32.7%
Current ratio 1.01 1.01 1.02 1.11
As at 31 March 2018 31 March 2017 31 March 2016 31 Dec 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR '000) 143,589 130,109 120,702 144,122
-------------------------------------------------------------------------------
+---------------------------------------+--------------------------------------+
| |Operating margin excluding gain on|
| |asset sales = ((operating profit or|
|Revenue change = (revenue for the|loss - gain on sales of non-current|
|reporting period / revenue for the|assets - gain on sales of real|
|previous period) - 1 * 100 |estate) / revenue) * 100 |
| | |
|Earnings per share (EPS) = net profit|Net margin = (net profit or loss for|
|or loss attributable to owners of the|the period / revenue) * 100 |
|parent / weighted average number of| |
|shares outstanding |Return on invested capital = ((profit|
| |or loss before tax + interest|
|Administrative expenses to revenue =|expense) / the period's average|
|(administrative expenses / revenue) *|(interest-bearing liabilities +|
|100 |equity)) * 100 |
| | |
|Administrative expenses to revenue|Return on equity = (net profit or loss|
|(rolling) = (past four quarters'|for the period / the period's average|
|administrative expenses / past four|total equity) * 100 |
|quarters' revenue) * 100 | |
| |Equity ratio = (total equity / total|
|EBITDA = operating profit or loss +|liabilities and equity) * 100 |
|depreciation and amortisation +|Return on assets = (net profit or loss|
|impairment losses on goodwill |for the period / the period's average|
|EBITDA margin = (EBITDA / revenue) *|total assets) * 100 |
|100 |Gearing = ((interest-bearing|
| |liabilities - cash and cash|
|Gross margin = (gross profit or loss /|equivalents) / (interest-bearing|
|revenue) * 100 |liabilities + equity)) * 100 |
|Operating margin = (operating profit or|Current ratio = total current assets /|
|loss / revenue) * 100 |total current liabilities |
+---------------------------------------+--------------------------------------+
Performance by geographical market
The contributions of the Group's foreign markets have remained stable. In the
first quarter of 2018, Nordecon earned around 8% of its revenue outside Estonia,
compared with 9% in the first quarter of 2017.
Q1 2018 Q1 2017 Q1 2016 2017
-----------------------------------------------
Estonia 92% 91% 93% 94%
Sweden 4% 6% 3% 3%
Finland 1% 2% 1% 1%
Ukraine 3% 1% 3% 2%
The share of Ukrainian revenues has grown substantially compared with the same
period last year. In Ukraine, we are providing general contractor's services
under three building construction contracts and one infrastructure construction
contract. The share of concrete works performed in the building construction
segment has also increased significantly. The share of Swedish revenues has
decreased year on year. During the period, we provided general contractor's
services under one construction contract. Our Finnish revenues resulted from
concrete works in the building construction segment.
Geographical diversification of the revenue base is a consciously deployed
strategy by which we mitigate the risks resulting from excessive reliance on one
market. However, conditions in some of our chosen foreign markets are also
volatile and have a strong impact on our current results. Increasing the
contribution of foreign markets is one of Nordecon's strategic targets. Our
vision of the Group's foreign operations is described in the chapter Outlooks of
the Group's geographical markets.
Performance by business line
Segment revenues
Where possible, we strive to maintain the revenues of our operating segments
(Buildings and Infrastructure) in balance as this helps diversify risks and
provides better opportunities for continuing construction operations in more
challenging circumstances where the volumes of one or several sub-segments
decline substantially.
Nordecon's revenues for the first quarter of 2018 totalled 43,662 thousand
euros, a roughly 4.9% increase on the 41,604 thousand euros generated in the
first quarter of 2017. Both building and infrastructure construction revenues
improved. The scarcity of infrastructure projects, which has affected the
Estonian construction market in general, has also left its mark on Nordecon's
revenue structure.
In the first quarter of 2018, our Buildings and Infrastructure segments
generated revenue of 37,616 thousand euros and 5,941 thousand euros
respectively. The corresponding figures for the first quarter of 2017 were
36,711 thousand euros and 4,487 thousand euros (see note 8). Our order book has
a similar structure. Although the share of infrastructure construction projects
in the Group's order book has increased to 32% (Q1 2017: 23%), building
construction contracts continue to prevail.
Operating segments* Q1 2018 Q1 2017 Q1 2016 2017
-----------------------------------------------------------
Buildings 86% 89% 88% 74%
Infrastructure 14% 11% 12% 26%
* In the Directors' report, projects have been allocated to operating segments
based on their nature (i.e. building or infrastructure construction). In the
segment reporting presented in the consolidated financial statements, allocation
is based on the subsidiaries' main field of activity (as required by IFRS 8
Operating Segments). In the consolidated financial statements, the results of a
subsidiary that is primarily engaged in infrastructure construction are
presented in the Infrastructure segment. In the Directors' report, the revenues
of such a subsidiary are presented based on their nature. The differences
between the two reports are not significant because in general Group entities
specialise in specific areas except for the subsidiary Nordecon Betoon OÜ that
is involved in both building and infrastructure construction. The figures for
the parent company are allocated in both parts of the interim report based on
the nature of the work.
Sub-segment revenues
In the period under review, the largest revenue source in the Buildings segment
was the commercial buildings sub-segment. Compared with the same period last
year, the revenue of the commercial buildings sub-segment grew significantly, by
around 49%. The period's largest projects were in Tallinn: an office building at
Lõõtsa 12, the Öpiku B building and a multi-storey car park at Lõõtsa 11 in
Ülemiste City, and a 14-floor commercial and residential building in the WoHo
quarter at Mustamäe tee 3. We also continued to build Omiva's logistics centre
in Rae parish near Tallinn. Based on the Group's order book, we expect that in
2018 the revenue of the commercial buildings sub-segment will increase compared
with 2017.
The share of revenue generated by the apartment buildings sub-segment decreased
compared with a year ago. In Estonia, a substantial share of our apartment
building projects is located in Tallinn. In the period under review, the largest
of them were the Meerhof 2.0 apartment building complex at Pirita tee 20a and
apartment buildings at Sõjakooli 12 (phases II and III) and Lesta 10. Foreign
markets continue to contribute a major share of the sub-segment's revenue.
During the period, we continued the construction of a residential quarter in the
city of Brovary in the Kiev region in Ukraine and the design and construction of
an 8-floor apartment building in the city of Stockholm in Sweden.
We continue work in our own housing development projects (reported in the
apartment buildings sub-segment) in Tartu and Tallinn. During the period, we
continued the construction of the last two phases of the Tammelinn project in
Tartu (www.tammelinn.ee (http://www.tammelinn.ee)). In Tallinn, we began
preparatory work in a new development project at Nõmme tee 97 where we are going
to build a 4-floor apartment building with 21 apartments (www.nommetee.ee
(http://www.nommetee.ee)). We continue to sell apartments in the above
development projects in Tartu and Tallinn as well as the projects completed in
2017 at Magasini 29 (www.magasini.ee (http://www.magasini.ee)) and Hane 2 and
2a (www.hane.ee (http://www.hane.ee)) in Tallinn. The period's housing
development revenues totalled 1,638 thousand euros (Q1 2017: 196 thousand
euros). In carrying out our own development activities, we monitor closely
potential risks in the housing development market that stem from rapid growth in
the supply of new housing and relative growth in input prices.
The revenue contribution of the public buildings sub-segment has decreased
compared with the same period last year. However, based on the order book we
expect that in 2018 the sub-segment's revenue will remain at the same level as
in 2017. The results of this sub-segment continue to be strongly influenced by
the state's investment in national defence. During the period, we continued to
build infrastructure for armoured vehicles and two barracks at the military base
at Tapa and an academic building of the Estonian Academy of Security Sciences in
Tallinn.
The largest projects in the industrial and warehouse facilities sub-segment are
the construction of the Metsä Wood plywood factory in Pärnu and a co-generation
plant at Kehra and the reconstruction (phase IV) of the fattening unit of the
pig farm of Rakvere Farmid AS (EKSEKO).
Revenue breakdown in the Buildings segment Q1 2018 Q1 2017 Q1 2016 2017
------------------------------------------------------------------------
Commercial buildings 38% 26% 20% 25%
Apartment buildings 25% 33% 28% 30%
Public buildings 23% 28% 35% 19%
Industrial and warehouse facilities 14% 13% 17% 26%
For a long time, the Infrastructure segment has been dominated by the road
construction and maintenance sub-segment. In the first quarter of 2018, its
share of the revenue of the Infrastructure segment grew even further (compared
with Q1 2017). A significant portion of the period's revenue was generated by
two large contracts secured in 2017: the reconstruction of the Haabersti
intersection in Tallinn and a section of the Tallinn ring road (km 0.6-2.8). A
substantial share of the period's revenues also resulted from forest road
improvement services provided to the State Forest Management Centre. We
continued to render road maintenance services in Järva and Hiiu counties and the
Kose maintenance area in Harju county. We expect that road construction will
remain the main revenue source in the Infrastructure segment through 2018.
The contracts of the environmental engineering and other engineering (utility
network construction) sub-segments are small and significant growth of their
revenues is unlikely.
Revenue breakdown in the Infrastructure segment Q1 2018 Q1 2017 Q1 2016 2017
------------------------------------------------------------------------------
Road construction and maintenance 85% 82% 65% 86%
Other engineering 12% 10% 30% 8%
Environmental engineering 3% 8% 5% 6%
Order book
At 31 March 2018, the Group's order book (backlog of contracts signed but not
yet performed) stood at 143,589 thousand euros, an increase of around 10%
compared with the end of the same period in 2017.
As at 31 March 2018 31 March 2017 31 March 2016 31 Dec 2017
----------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR '000) 143,589 130,109 120,702 144,122
At the reporting date, contracts secured by the Buildings segment and the
Infrastructure segment accounted for 68% and 32% of the Group's total order book
respectively (31 March 2017: 77% and 23% respectively). Compared with 31 March
2017, the order book of the Buildings segment has shrunk by 2% and the order
book of the Infrastructure segment has grown by 52%.
The order book of the Buildings segment has decreased year on year because the
order books of the industrial and warehouse facilities and the apartment
buildings sub-segments have shrunk by 76% and 23% respectively. The order books
of the commercial and the public buildings sub-segments, on the other hand, have
increased considerably. The largest, around 70%, year-on-year order book growth
was posted by the commercial buildings sub-segment. Growth is driven by the
construction of a multi-storey car park at Sepise 8 in Ülemiste City and the
design and construction of a 14-floor commercial and residential building at
Mustamäe tee 3 in the WoHo quarter in Tallinn as well as the construction of
Omniva's logistics centre in Rae parish near Tallinn. The sub-segment's order
book has also grown through two large contracts signed in the second half of
2017 in Ukraine: one for the construction of a 7-floor office building in the
Unit City innovation park in Kiev and the other for the construction of a 6-
floor office building in the LvivTech.City innovation park in Lviv. A
significant share of the order book of the public buildings sub-segment, which
has grown by 51% year on year, is made up of contracts for the construction of
an academic building for the Estonian Academy of Security Sciences in Tallinn
and infrastructure for armoured vehicles and two barracks at the Tapa military
base that were secured in the second half of 2017.
The order book of the Infrastructure segment is supported by growth in contracts
signed by the road construction and maintenance sub-segment whose order book
accounts for around 89% of the segment's total order book. The road construction
order book comprises the remaining portions of contracts signed in 2017 as well
as two new contracts secured in 2018: one for the reconstruction of two sections
(km 195.6-205.8 and 207.8-209.2) of the Riga-Pskov road (the Tsiiruli-Missoküla
road section) and the other for the construction of the Veskitammi intersection
in Laagri, near the border of Tallinn. The Group continues to provide road
maintenance services in three road maintenance areas: Järva, Hiiu and Kose.
Although according to our projections in 2018 public investments will not
increase substantially, our order book as at the reporting date allows us to
expect that in 2018 the revenue of the Infrastructure segment will grow slightly
compared with 2017 (for further information, see the Business risks section of
the chapter Description of the main risks).
Based on the Group's order book and known developments in our chosen markets, we
expect that the Group's revenue for 2018 will remain at the same level as in
2017. In an environment of stiff competition, we avoid taking unjustified risks
whose realisation in the contract performance phase would have an adverse impact
on our results. Despite this, where suitable opportunities arise, we strive to
increase the portfolio to counteract the pressure on margins, which is caused by
the market situation. Our preferred policy is to keep fixed costs under control
and monitor market developments.
Between the reporting date (31 March 2018) and the date of release of this
report, Group companies have secured additional construction contracts in the
region of 8,110 thousand euros.
People
Employees and personnel expenses
In the first quarter of 2018, the Group (the parent and the subsidiaries)
employed, on average, 691 people including 427 engineers and technical personnel
(ETP). The number of employees, particularly workers, has decreased by around
3% year on year because the contract for providing road maintenance services in
the Keila maintenance area expired.
Average number of the Group's employees (at the parent and the subsidiaries)
Q1 2018 Q1 2017 Q1 2016 2017
-----------------------------------------------------
ETP 427 413 353 426
Workers 264 303 299 309
Total average 691 716 652 735
The Group's personnel expenses for the first quarter of 2018, including all
taxes, totalled 4,943 thousand euros. In the same period of 2017, personnel
expenses amounted to 4,479 thousand euros. The roughly 10% growth in personnel
expenses is mainly attributable to pay rises.
The service fees of the members of the council of Nordecon AS for the first
quarter of 2018 amounted to 47 thousand euros and associated social security
charges totalled 15 thousand euros (Q1 2017: 34 thousand euros and 11 thousand
euros respectively).
The service fees of the members of the board of Nordecon AS amounted to 232
thousand euros and associated social security charges totalled 77 thousand euros
(Q1 2017: 94 thousand euros and 31 thousand euros respectively). The figures
include termination benefits of 93 thousand euros paid to a member of the board
and associated social security charges of 31 thousand euros.
Labour productivity and labour cost efficiency
We measure the efficiency of our operating activities using the following
productivity and efficiency indicators, which are based on the number of
employees and personnel expenses incurred:
Q1 2018 Q1 2017 Q1 2016 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Nominal labour productivity (rolling), (EUR
'000) 320.4 281.9 216.4 314.9
Change against the comparative period 13.7% 30.4% -3.6% 17.6%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (EUR) 10.0 9.5 8.0 10.1
Change against the comparative period 5.4% 20.7% -4.4% 12.6%
+------------------------------------------------------------------------------+
|Nominal labour productivity (rolling) = (past four quarters' revenue) / (past|
|four quarters' average number of employees) |
|Nominal labour cost efficiency (rolling) = (past four quarters' revenue) /|
|(past four quarters' personnel expenses) |
+------------------------------------------------------------------------------+
The Group's nominal labour productivity and labour cost efficiency increased
year on year, mainly through revenue growth.
Description of the main risks
Business risks
The main factors which affect the Group's business volumes and profit margins
are competition in the construction market and changes in the demand for
construction services.
Competition continues to be stiff in all segments of the construction market and
in 2018 public investment is not expected to grow substantially compared with
2017. Thus, builders' bid prices are under strong competitive pressure in a
situation where the prices of construction inputs have been trending upwards
moderately but consistently for several quarters. Bidders for contracts include
not only rival general contractors but also former subcontractors. This is
mainly attributable to the state and local governments' policy to keep the
qualification requirements of public procurement tenders low, which sometimes
results in the sacrifice of quality and adherence to deadlines to the lowest
possible price. We acknowledge the risks inherent in the performance of
contracts signed in an environment of stiff competition and rising input prices.
Securing a long-term construction contract at an unreasonably low price in a
situation where input prices cannot be lowered noticeably and competition is
tough is risky because negative developments in the economy may quickly render
the contract onerous. In setting our prices in such an environment, we focus on
ensuring a reasonable balance between contract performance risks and tight cost
control.
Demand for construction services continues to be strongly influenced by the
volume of public investment, which in turn depends on the co-financing received
from the EU structural funds. Total support allocated to Estonia during the
current EU budget period (2014-2020) amounts to 5.9 billion euros. Although the
amount exceeds the figure of the previous financial framework, the amounts
earmarked for construction work are substantially smaller than in the previous
budget period.
In the light of the above factors, we expect that in 2018 as a whole our
business volumes will remain at the same level as in 2017. Our action plan
foresees flexible resource allocation aimed at finding more profitable contracts
and performing them effectively. According to its business model, Nordecon
operates in all segments of the construction market. Therefore, we are somewhat
better positioned than companies that operate in one narrow (and in the current
market situation particularly some infrastructure) segment.
Our business is also influenced by seasonal changes in weather conditions, which
have the strongest impact on infrastructure construction where a lot of work is
done outdoors (road construction, earthworks, etc.). To disperse the risk, we
secure road maintenance contracts that generate year-round business. Our
strategy is to counteract the seasonality of infrastructure operations with
building construction that is less exposed to seasonal fluctuations. Our long-
term goal is to be flexible and keep our two operating segments in relative
balance (see also the chapter Performance by business line). Where possible, our
entities implement different technical solutions that allow working efficiently
also in changeable conditions.
Operational risks
To manage their daily construction risks, Group companies purchase contractors'
all risks insurance. Depending on the nature of the project and the requests of
the customer, both general frame agreements and special, project-specific
insurance contracts are used. In addition, as a rule, subcontractors are
required to secure performance of their obligations with a bank guarantee
provided to a Group company or the Group retains part of the amount due until
the contract has been completed. To remedy construction deficiencies which may
be detected during the warranty period, Group companies create warranty
provisions based on their historical experience. At 31 March 2018, the Group's
warranty provisions (including current and non-current ones) totalled 1,011
thousand euros (31 March 2017: 1,176 thousand euros).
In addition to managing the risks directly related to construction operations,
in recent years we have also sought to mitigate the risks inherent in
preliminary activities. In particular, we have focused on the bidding process,
i.e. compliance with the procurement terms and conditions, and budgeting. The
errors made in the planning stage are usually irreversible and, in a situation
where the price is contractually fixed, may result in a direct financial loss.
Financial risks
Credit risk
During the period, the Group did not incur any credit losses. In the comparative
period in 2017, credit losses totalled 30 thousand euros. The overall credit
risk exposure of the portfolio of receivables is low because the solvency of
prospective customers is evaluated, the share of public sector customers is
large, and customers' settlement behaviour is continuously monitored. The main
indicator of the realisation of credit risk is settlement default that exceeds
180 days along with no activity on the part of the debtor that would confirm the
intent to settle.
Liquidity risk
The Group remains exposed to higher than usual liquidity risk. At the reporting
date, the Group's current assets exceeded its current liabilities 1.01-fold (31
March 2017: 1.01-fold). The key factor which influences the current ratio is the
classification of the Group's loans to its Ukrainian associates as non-current
assets and the banks' general policy not to refinance interest-bearing
liabilities (particularly overdrafts) for a period exceeding twelve months.
Because the political and economic situation in Ukraine is still complicated, we
believe that the Group's Ukrainian investment properties cannot be realised in
the short term. Accordingly, at the reporting date the Group's loans to its
Ukrainian associates of 8,564 thousand euros were classified as non-current
assets.
For better cash flow management, we use overdraft facilities and factoring by
which we counter the mismatch between the settlement terms agreed with customers
and subcontractors. Under IFRS EU, borrowings have to be classified into current
and non-current based on contract terms in force at the reporting date. At 31
March 2018, the Group's short-term borrowings totalled 17,470 thousand euros.
At the reporting date, the Group's cash and cash equivalents totalled 4,995
thousand euros (31 March 2017: 5,917 thousand euros).
Interest rate risk
Our interest-bearing liabilities to banks have both fixed and floating interest
rates. Finance lease liabilities have mainly floating interest rates. The base
rate for most floating-rate contracts is EURIBOR. During the period, interest-
bearing borrowings grew by 1,652 thousand euros year on year. Factoring and loan
liabilities increased whereas finance lease liabilities decreased (see also the
section Liquidity risk). At 31 March 2018, interest-bearing borrowings totalled
25,311 thousand euros (31 March 2017: 23,659 thousand euros). Interest expense
for the first quarter of 2018 amounted to 174 thousand euros (Q1 2017: 128
thousand euros).
The main source of interest rate risk is a possible rise in the variable
component of floating interest rates (EURIBOR, EONIA or the creditor's own base
rate). In the light of the Group's relatively heavy loan burden, this would
cause a significant rise in interest expense, which would have an adverse impact
on profit. We mitigate the risk by pursuing a policy of entering, where
possible, into fixed-rate contracts when the market interest rates are low. As
regards loan products offered by banks, observance of the policy has proved
difficult and most new contracts have a floating interest rate. We have signed a
derivative contract to manage the risks resulting from changes in the interest
rate of the finance lease contract of a new asphalt concrete plant acquired in
2016.
Currency risk
As a rule, the prices of construction contracts and subcontracts are fixed in
the currency of the host country, i.e. in euros (EUR), Ukrainian hryvnias (UAH),
and Swedish kronas (SEK).
The exchange rate of the hryvnia has been unstable because the political and
economic environment in Ukraine continues to be complicated due to the conflict
between Ukraine and Russia which broke out at the beginning of 2014. Moreover,
at the beginning of 2015 the National Bank of Ukraine decided to discontinue
determining the national currency's indicative exchange rate. In the first
quarter of 2018, the hryvnia strengthened against the euro by around 2.4%. For a
Ukrainian subsidiary, this meant additional foreign exchange gain on the
translation of its euro-denominated loans into the local currency. Relevant
exchange gain amounted to 62 thousand euros (Q1 2017: a loss of 49 thousand
euros). Exchange gains and losses on financial instruments are recognised in
Finance income and Finance costs respectively. Translation of receivables and
liabilities from operating activities did not give rise to any exchange gains or
losses.
Our Ukrainian and non-Ukrainian entities' reciprocal receivables and liabilities
which are related to the construction business and denominated in hryvnias do
not give rise to any exchange gains or losses. Nor do the loans provided to the
Ukrainian associates in euros give rise to any exchange gains or losses to be
recognised in the Group's accounts.
In the first quarter of 2018, the Swedish krona weakened against the euro by
around 4%. Due to adverse movements in the krona/euro exchange rate, the
translation of operating receivables and payables resulted in an exchange loss
of 74 thousand euros. The exchange loss has been recognised in Other operating
expenses. The translation of a loan provided to the Swedish subsidiary in euros
into the local currency gave rise to an exchange loss of 123 thousand euros.
This exchange loss has been recognised in Finance costs. In the comparative
period, there were no exchange losses.
We have not acquired derivatives to hedge our currency risk.
Employee and work environment risks
Finding permanent labour is a serious challenge for the entire construction
sector and one of the main factors that influences business results. The Group
depends extensively on its subcontractors' ability to ensure the availability of
skilled labour. To strengthen Nordecon's reputation as an employer and make sure
that we can find employees also in the future, we collaborate with educational
institutions.
As a construction company, we strive to minimise the occupational health and
safety risks of people working on our construction sites including both own
employees and those of our subcontractors. The goal is to make sure that all
measures required by law are applied in full. In addition, the parent company
follows the requirements of international occupational health and safety
management standard OHSAS 18001. Subcontractors must ensure that their employees
follow applicable work safety requirements; the Group's role is to work with
them and create appropriate conditions.
Environmental risks
Construction activities change landscapes and the physical environment of cities
and settlements. The Group's goal is to do its work and at the same time protect
the natural environment as much as possible. Our assets and operations which
have the strongest impact on the environment and, thus, involve the highest
environmental risk are asphalt plants, quarries and road construction
operations. To prevent leaks, spills, pollution, destruction of wildlife and
other damage to the environment, we comply with legal requirements. All of our
largest construction entities have implemented environmental management standard
ISO 14001.
Corruption and ethical risks
As one of the leading construction companies in Estonia, we realise that it is
important to be aware of the risks involved in the breach of honest and ethical
business practices and to make sure that our entities' management quality,
organisational culture and internal communication emphasise zero tolerance for
dishonest, unethical and corrupt behaviour.
Outlooks of the Group's geographical markets
Estonia
Processes and developments characterising the Estonian construction market
* In 2018, public investment should grow slightly. However, it is still
unclear for companies in which segments of the construction market and to
what extent the state will be able to realise its investment plans. Although
in the 2014-2020 EU budget period the support allocated to Estonia will
increase to 5.9 billion euros (2007-2013: 4.6 billion euros), the portion
that will influence the construction market will not increase. Instead,
compared with the previous period, there will be a rise in allocations to
intangible areas.
* In terms of the market in general, investments made by the largest public
sector customers (e.g. the state-owned real estate company Riigi
Kinnisvara AS and the National Road Administration) which will reach
signature of a construction contract in 2018 will not increase
substantially. The Ministry of Defence has been a positive exception for
builders as its needs and activity in carrying out new procurement tenders
and placing orders through a single agency, the centre for defence
investment, have made a major contribution to market revival. Hence, the
Estonian construction market as a whole (particularly infrastructure
construction segments) will remain relatively stable.
* The long and painful process of construction market consolidation will
continue, albeit slowly. In particular, this applies to general contracting
in building construction where the number of medium-sized general
contractors (annual turnover of around 15-40 million euros) is too large.
Based on the experience of the last major crisis it is likely that in an
environment of stiff competition and rising input prices some general
contractors may run into difficulties which will be passed on to several
other market participants.
* Competition remains stiff across the construction market, intensifying in
different segments in line with market developments. The rise in the average
number of bidders for a contract reflects this. It is clear that in the new
environment of rising input prices that has emerged in the past year,
efficiency is the key to success.
* In new housing development, the success of a project depends on the
developer's ability to control the input prices included in its business
plan and set sales prices that are affordable for prospective buyers.
Despite the market situation it is expected that the housing market, which
accounts for a somewhat disproportionately large share of the total
construction market and thus amplifies associated risks, will also sustain
growth in 2018.
* There is a growing contrast between the stringent terms of public contracts,
which require the builder to agree to extensive obligations, strict
sanctions, various financial guarantees, long settlement terms, etc., and
the modest participation requirements. Lenient qualification requirements
and the precondition of making a low bid have made it relatively easy for an
increasing number of builders to win a contract but have heightened the
risks taken by customers in terms of funding, deadlines and quality during
the contract performance phase and the subsequent warranty period.
* Recent years have brought a rise in the prices of construction inputs,
particularly in building construction. At first, general contractors tried
to absorb the cost increase by making margin concessions but their capacity
for doing this has been practically exhausted. The construction market
includes an increasing number of areas where changes in the environment
(including materials producers' rapid and successful entry into foreign
markets) may trigger a sharp price increase. The rise in housing
construction has lengthened the supply terms of various essential materials
and services considerably, making it impossible to carry out all processes
in the former optimistic timeframes. As a result, activities require more
extensive planning or may need to be postponed.
* The persisting shortage of skilled labour (including project and site
managers) is restricting companies' performance capacities, affecting
different aspects of the construction process, including quality. Labour
migration to the Nordic countries will remain steady and the number of job
seekers who return to the Estonian construction market is not likely to
increase considerably. All of the above sustains pressure for a wage
increase, particularly in the category of the younger and less experienced
workforce whose mobility and willingness to change jobs is naturally higher.
Ukraine
In Ukraine, we mainly offer general contracting and project management services
to private sector customers in the segment of building construction. Political
and economic instability continues to restrict the adoption of business
decisions but construction activity in Kiev and the surrounding area has picked
up in recent years. In 2018, we will continue our Ukrainian operations primarily
in the Kiev region but the long-term preparations made in western Ukraine are
also bearing fruit. Based on our order book, it is possible that in 2018 our
Ukrainian business volumes will increase compared with 2017. Despite the
military conflict in eastern Ukraine, for Nordecon the market situation has
improved compared with a year or two ago. Hard times have reduced the number of
inefficient local (construction) companies and when the economy normalises we
will have considerably better prospects for increasing our operations and
profitability. The Ukrainian government's recent crackdown on cash-in-hand work
is definitely a step in the right direction, which in the long term should
improve our position in the Ukrainian construction market. We assess the
situation in the Ukrainian market regularly and critically and are ready to
restructure our operations as and when necessary. Should the crisis in eastern
Ukraine spread (which at the date of release of this report is highly unlikely),
we can suspend our operations immediately. We continue to seek opportunities for
exiting our two real estate projects, which have been put on hold, or signing a
construction contract with a prospective new owner.
Finland
In Finland, we have provided mainly subcontracting services in the concrete work
segment but, based on experience gained, have started preparations for expanding
into the general contracting market. The local concrete work market allows
competing for projects where the customer wishes to source all concrete works
from one reliable partner. Our policy is to maintain a rational approach and
avoid taking excessive risks.
Sweden
We have been operating in Sweden since July 2015. In the Swedish market, we
offer mainly the construction of residential and non-residential buildings,
particularly in central Sweden. On gaining experience in the new market, we have
prioritised quality and adherence to deadlines and have therefore accepted lower
profitability. As regards our longer-term goals and the plan to build a viable
and strong organisation that would compete successfully in the Swedish market,
we are positive about the developments so far and see potential for sustaining
business growth and operating profitably in a large market when we have been
able to stabilise order book growth at the desired level.
Nordecon (www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)) is a group of construction
companies whose core business is construction project management and general
contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the
Group operates in Estonia, Ukraine, Finland and Sweden. The parent of the Group
is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The
consolidated revenue of the Group in 2017 was 231 million euros. Currently
Nordecon Group employs close to 700 people. Since 18 May 2006 the company's
shares have been quoted in the main list of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Head of Investor Relations
Tel: +372 6272 022
Email: [email protected] (mailto:[email protected])
www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)
Attachments
* Nordecon_Interim_report_Q1_2018 (https://prlibrary-
eu.nasdaq.com/Resource/Download/63239fa2-67ec-44e8-969a-f267b5e571cb)
* Nordecon_investor presentation Q1_2018 (https://prlibrary-
eu.nasdaq.com/Resource/Download/bd70f63d-0d30-4a79-a982-54500b59f193)