Börsiteade
AS TALLINNA VESI
LEI kood
5493000M6TVS2X0KWC97
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Muu oluline informatsioon
Teate ID
4456
Esitamise kuupäev ja aeg
13.05.2014 09:30:00
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
AS Tallinna Vesi teavitas Eesti Vabariiki rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenevast võimalikust nõudest
Teade
AS-i Tallinna Vesi nõukogu otsustas teavitada võimalikust rahvusvahelisest
arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid
puudutavas lepingus (Leping) sätestatud kohustuste rikkumise tõttu. Sellele
eelnenud Ettevõtte püüdlused vaidluse osas kokkuleppele jõuda, ei ole kolme
aasta jooksul olnud tulemuslikud, seda hoolimata nii kohalike kui Euroopa
institutsioonide sekkumisest.
Lepingule alla kirjutanud poolena võttis Eesti Vabariik kohustuse kindlustada
Lepinguga kaitstud investeeringute aus ja võrdne kohtlemine. AS Tallinna Vesi
nõuab Eesti Vabariigilt Lepinguga võetud kohustuste täitmist. Juhul, kui Eesti
Vabariigil ei ole võimalik või Eesti Vabariik ei soovi neid kohustusi täita,
jätab AS Tallinna Vesi endale õiguse alustada rahvusvahelist
arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu Lepingus kokku lepitud tingimustel.
Arbitraažimenetluse käigus teeb sõltumatu rahvusvaheline vahekohus vaidluse
osas lõpliku otsuse. Vastavalt Lepingule viiakse arbitraažimenetlus läbi
Rahvusvahelise Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuse vahendusel,
mis on osa Maailmapangast.
Juhul, kui Eesti Vabariik ei täida oma kohustusi ja AS Tallinna Vesi on
sunnitud arbitraažimenetlust alustama, esitab AS Tallinna Vesi nõude summas üle
90 miljoni euro kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava
kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on
juba tekitatud keeldudes kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013 ning selle
jätkuv mõju aastatel 2014 - 2020.
AS Tallinna Vesi on vaidluse lahendamiseks alati olnud avatud sisulisele
dialoogile, mis võtab arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.
Vaidluse taust
2001. aastal investeeris United Utilities (Tallinn) BV Eesti kutsel AS-i
Tallinna Vesi, ostes 50,4% ettevõtte aktsiatest. See oli osa AS-i Tallinna Vesi
erastamisest Eesti poolt. Erastamine viidi läbi Euroopa Rekonstruktsiooni ja
Arengupanga (EBRD) toetusel ja põhjaliku järelevalve all. Tallinna linn
otsustas AS-i Tallinna Vesi erastada kolmel peamisel põhjusel:
-- et vältida poliitilist tariifide kehtestamist;
-- et saavutada siseriiklikes ja Euroopa seadusaktides ette nähtud
veekvaliteedi ja teenustasemed. Erastamise osana sätestatud
tariifimehhanism oli otseselt seotud nõutud teenustasemete ja nende
saavutamiseks vajalike investeeringutega;
-- et võimaldada Eesti riigigarantii asendamist EBRD tagatisega EBRD poolt
AS-ile Tallinna Vesi antud laenule.
United Utilities (Tallinn) BV ja AS Tallinna Vesi on täitnud kõiki erastamise
käigus võetud kohustusi. Nii Eesti kui Tallinna linn on erastamisest ja
investeeringust saanud mitmeti kasu. Erastamise tingimused nägid ette, et
United Utilities (Tallinn) BV investeeringud ja Tallinna linna veeteenuste
kvaliteedi paranemine toimub 15-aastase ainuõiguse perioodi alguses. Tulud,
mida United Utilities (Tallinn) BV ja AS Tallinna Vesi teeniksid 15 aastaks
kokku lepitud tariifimehhanismi ja 15 aastaks kinnitatud äriplaani alusel, on
kavandatud 15-aastase ainuõiguse perioodi hilisemasse ossa.
Rahvusvahelise arbitraaži taust
AS-il Tallinna Vesi ei ole õnnestunud leida erastamislepingut puudutavale
vaidlusele lahendust, mistõttu otsustas ettevõte astuda vaidluse osas järgmine
samm. United Utilities (Tallinn) B.V. AS-i Tallinna Vesi suuraktsionär on
Hollandi ettevõte, mistõttu nii United Utilities (Tallinn) BV-l kui AS-il
Tallinna Vesi on võimalik kasutada vastavaid kaitsesätteid Lepingus, mis on
sõlmitud Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahel.
Leping nägi ette, et investeerimise soodustamiseks võtsid nii Eesti Vabariik
kui Hollandi Kuningriik kohustuse kindlustada mis tahes kohustuste täitmist,
milles kumbagi riigi kodanikud investeeringutega seonduvalt kokku lepivad,
tagada nende investeeringute aus ja võrdne kohtlemine, ja mitte diskrimineerida
kumbagi riigi investorite tehtud investeeringuid.
AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) BV usuvad, et Eesti
riigiasutuste keeldumine lepingute tingimuste täitmisest, mis olid kokku
lepitud ja heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aastal AS-i
Tallinna Vesi erastamise ajal tähendab Lepingu kohustuse rikkumist Eesti poolt.
Oma kirjas nõuavad AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) BV, et Eesti
Vabariik täidaks Lepinguga võetud kohustusi. Juhul, kui Eestil ei ole võimalik
neid kohustusi täita või kui Eesti ei soovi neid kohustusi täita, jätavad AS
Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) BV endale õiguse alustada
rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti vastu, et kohustada Eestit täitma
Lepinguga võetud kohustusi ja hüvitama AS-ile Tallinna Vesi ja United Utilities
(Tallinn) BV-le kõik Eesti tegevuse poolt tekitatud kahjud.
Eesti Riik allkirjastas Lepingu osana kokkuleppe, et vaidlused lahendatakse
rahvusvahelises vahekohtus Rahvusvahelise Investeeringualaste Vaidluste
Lahendamise Keskuse vahendusel, mis on osa Maailmapangast. Arbitraažimenetluse
käigus teeb sõltumatu rahvusvaheline vahekohus vaidluse osas lõpliku otsuse.
Eesti on Lepingus nõustunud, et rahvusvahelise vahekohtu otsus on Eestile
siduv.
Mariliis Mia Topp
AS Tallinna Vesi
Kommunikatsioonijuht
Tel: (+372) 62 62 275
[email protected]
Teate sisu inglise keeles
Pealkiri
AS Tallinna Vesi gave notice to the Republic of Estonia of a potential legal claim for breach of international treaty
Teade
The Supervisory Council of AS Tallinna Vesi has decided to give notice of
potential international arbitration proceedings against the Republic of Estonia
for breaching the undertakings it is required to abide by in a bilateral
investment treaty (the Treaty). This follows three years of intensive effort by
the Company in trying to agree a solution which regretfully, despite both local
and European intervention, has not been achieved.
As a signatory to the Treaty the Republic of Estonia undertook the obligation
of ensuring the fair and equitable treatment of investments protected by the
Treaty. The Company requests that the Republic of Estonia complies with its
obligations under the Treaty. In the event that Estonia is unable or unwilling
to do so, AS Tallinna Vesi reserves the right to commence international
arbitration proceedings against Estonia, on the terms which the parties agreed
in the Treaty.
International arbitration is a procedure where an independent, international
tribunal issues a final ruling on the dispute. Pursuant to the Treaty,
arbitration would be carried out through the International Centre for the
Settlement of Investment Disputes (ICSID), which is part of the World Bank.
If the Republic of Estonia does not comply with its obligations and AS Tallinna
Vesi is forced to commence its arbitration, AS Tallinna Vesi will claim
compensation for potential damages of over 90 million euros for total losses
over the lifetime of the contract to 2020. Of this amount, over 50 million
euros of damage has been already caused by the refusal to permit tariff
increases in the period of 2011 - 2013, and its ongoing impact to the period
2014 - 2020.
AS Tallinna Vesi has always been open for meaningful dialogue to resolve the
dispute, at the same time respecting the terms and conditions of the 2001
privatization contract.
Background to the dispute
In 2001, at the request of Estonia, United Utilities (Tallinn) BV made an
investment in AS Tallinna Vesi by purchasing 50.4% of the shares in The
Company. This was a part of Estonia's privatisation of AS Tallinna Vesi. The
privatisation was sponsored and closely supervised by the European Bank for
Reconstruction and Development (EBRD). The privatisation of AS Tallinna Vesi
was undertaken by the City of Tallinn for three main reasons:
-- To avoid political tariff setting;
-- To achieve the water quality and service standards required by national and
European regulations. The tariff mechanism set as part of the privatisation
was directly related to the required service level and the resultant
investment required to achieve these service levels;
-- To allow the replacement of sovereign guarantees granted by Estonia to the
EBRD as security for an EBRD loan to AS Tallinna Vesi.
United Utilities (Tallinn) BV and AS Tallinna Vesi have fully complied with
their obligations undertaken at the time of the privatisation. Estonia and the
City of Tallinn have received the full benefit of the privatisation and the
investment. Pursuant to the terms and conditions of the privatisation, the
investment made by United Utilities (Tallinn) BV and the quality improvements
in the City of Tallinn's water services were made in the first part of the 15
year licence period. The returns which United Utilities (Tallinn) BV and AS
Tallinna Vesi would earn would, through the 15 year agreed tariff mechanism and
the 15 year approved financial business plan, occur in the latter part of the
15 year licence period.
Background to International arbitration
As the Company has not been able to find a solution to the dispute concerning
its privatisation contract AS Tallinna Vesi has taken the decision to escalate
the dispute. United Utilities (Tallinn) B.V., the controlling shareholder of AS
Tallinna Vesi, is a Dutch company, which enables both United Utilities
(Tallinn) BV and AS Tallinna Vesi to take advantage of the protections in the
Treaty, which was entered into between the Republic of Estonia and the Kingdom
of the Netherlands.
In the Treaty, in order to encourage investment, the Republic of Estonia and
the Kingdom of the Netherlands each undertook to observe any obligations
entered into with each other's nationals in relation to their investments, to
ensure fair and equitable treatment of their investments, and not to
discriminate against investments by investors from each other's country.
AS Tallinna Vesi and United Utilities (Tallinn) BV believe that the Estonian
authorities' refusal to honour the terms and conditions of the contracts agreed
and approved by the Estonian government during the privatisation of AS Tallinna
Vesi in 2001 is a breach of these undertakings.
In their notice, AS Tallinna Vesi and United Utilities (Tallinn) BV request
that the Republic of Estonia complies with its obligations under the Treaty. In
the event that Estonia is unable or unwilling to do so, AS Tallinna Vesi and
United Utilities (Tallinn) BV reserve their right to commence international
arbitration proceedings against Estonia to require Estonia to comply with its
undertakings in the Treaty and to compensate AS Tallinna Vesi and United
Utilities (Tallinn) BV for all the losses they have suffered as a result of
Estonia's actions.
In the Treaty, Estonia agreed that disputes should be resolved by international
arbitration through the International Centre for the Settlement of Investment
Disputes (ICSID), part of the World Bank. International arbitration is a
procedure where an independent, international tribunal issues a final ruling on
the dispute. Estonia has agreed to be bound by the ruling of such a tribunal.
Mariliis Mia Topp
AS Tallinna Vesi
Head of Communications
Tel: (+372) 62 62 275
[email protected]