Börsiteade
Nordecon AS
LEI kood
48510000D8HSLK854I81
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Ehitus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Juhtkonna vaheteadaanne või kvartaalne finantsaruanne
Teate ID
3926
Manused
Esitamise kuupäev ja aeg
13.02.2013 16:30:00
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
Teade
Nordecon AS avalikustab 2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud
vahearuande (auditeerimata)
Tallinn, Eesti, 2013-02-13 15:30 CET (GLOBE NEWSWIRE) --
Börsiteade sisaldab: Nordecon AS konsolideeritud 2012. aasta IV kvartali ja 12
kuu finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi
majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele
ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX
ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 31.12.2012 31.12.2011
--------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 10 231 9 908
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 44 133 34 645
Ettemaksed 1 840 2 610
Varud 26 235 24 120
Müügiootel põhivara 0 242
Käibevara kokku 82 439 71 525
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 202 199
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 503 2 504
Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930
Materiaalne põhivara 8 851 7 437
Immateriaalne põhivara 14 857 14 960
Põhivara kokku 29 369 30 056
VARA KOKKU 111 808 101 581
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 27 185 19 130
Võlad hankijatele 32 134 27 403
Muud võlad 5 022 4 930
Ettemaksed 11 404 10 587
Eraldised 521 485
Lühiajalised kohustused kokku 76 266 62 535
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 3 671 9 513
Võlad hankijatele 259 199
Muud võlad 96 96
Eraldised 1 210 841
Pikaajalised kohustused kokku 5 236 10 649
KOHUSTUSED KOKKU 81 502 73 184
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 19 657 19 657
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed -404 -463
Jaotamata kasum (kahjum) 6 042 4 563
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 27 849 26 311
Mittekontrolliv osalus 2 457 2 086
OMAKAPITAL KOKKU 30 306 28 397
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 111 808 101 581
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR '000 IV kv IV kv 12k 2012 2011
2012 2011
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 42 554 44 542 159 608 147 802
Müüdud toodangu kulu -40 358 -43 630 -151 386 -147 608
Brutokasum 2 196 912 8 222 194
Turunduskulud -136 -79 -389 -317
Üldhalduskulud -1 444 -1 357 -5 385 -4 641
Muud äritulud 190 60 810 806
Muud ärikulud -220 -521 -566 - 672
Ärikasum (kahjum) 586 -986 2 692 -4 630
Finantstulud 163 444 622 938
Finantskulud -576 -202 -1 248 - 1 086
Finantstulud ja –kulud kokku -413 242 -626 - 148
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud -218 -4 -79 100
kasum/kahjum
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) -45 -748 1 987 -4 678
Tulumaks -12 -14 -56 -30
Puhaskasum (-kahjum) -57 -762 1 931 -4 708
Muu koondkasum (-kahjum):
Realiseerumata kursivahed 57 -484 59 -329
Kokku muu koondkasum (-kahjum) 57 -484 59 -329
Kokku koondkasum (-kahjum) 0 -1 246 1 990 -5 037
Puhaskasum (-kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv -151 -1 147 1 479 -5 304
osa
- mittekontrollivale osalusele kuuluv 94 385 452 596
osa
-57 -762 1 931 -4 708
Kokku koondkasum (-kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv -94 -1 865 1 538 -5 924
osa
- mittekontrollivale osalusele kuuluv 94 619 452 887
osa
0 -1 246 1 990 -5 037
Puhaskasum aktsia kohta emavõtte
aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta 0,00 -0,04 0,05 -0,17
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta 0,00 -0,04 0,05 -0,17
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR '000 12k 2012 12k 2011
------------------------------------------------------------
------------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt1 193 524 185 147
Maksed tarnijatele2 -161 447 -160 805
Makstud käibemaks -6 192 -2 384
Maksed töötajatele ja töötajate eest -16 888 -13 476
Makstud/ tagastatud tulumaks -56 41
Netorahavoog äritegevusest 8 941 8 523
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -1 792 -58
Põhivara müük 379 340
Antud laenud -1 709 -213
Antud laenude laekumised 399 1 745
Saadud dividendid 0 4
Saadud intressid 18 204
Netorahavoog investeerimistegevusest -2 705 2 022
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 3 190 1 925
Saadud laenude tagasimaksed -5 950 -4 907
Makstud dividendid -80 0
Kapitalirendi maksed -1 967 -1 921
Makstud intressid -1 106 -1 089
Muud maksed 0 -4
Netorahavoog finantseerimistegevusest -5 913 -5 996
Rahavoog kokku 323 4 549
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 9 908 5 818
Valuutakursimuutused 0 -459
Raha jäägi muutus 323 4 549
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 10 231 9 908
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu laekumisi
2 Maksed hankijatele sisaldab hankijatele tasutud käibemaksu
2012. aasta majandustulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni auditeerimata brutokasum 2012. aastal oli 8 222 tuhat eurot
(2011: 194 tuhat eurot). Oluline brutokasumi ja -kasumlikkuse (2011: 0,1% ja
2012: 5,2%) kasv tulenes kahjumlike lepingute puudumisest, mis võrreldaval
perioodil tulemust oluliselt mõjutasid.
Põhitegevuse kasumlikkuse kasvul oli määrav tähtsus ehitusturu langusperioodist
2010. aastal alustatud kontserniüleste kokkuhoiumeetmete rakendamisel,
Kontserni restruktureerimisel ning sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse
tõhusamaks muutmisel. Kuigi üldine olukord Eesti ehitusturul on mahtude kasvuga
2011. aastast selgelt paranenud, nõuab saavutatud töö tulemuslikkuse
säilitamine või tõstmine endiselt tõsiseid jõupingutusi. Kontserni juhtkond
juhib jätkuvalt tähelepanu, et pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi
realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve
lepinguperioodi vältel.
Kasumlikkuse parenemist mõjutas ka väliskeskkond. Avaliku sektori ja 2012.
aastal tuntavalt lisandunud eratellijate investeeringute toel jätkas Eesti
ehitusturg kasvamist ka 2012. aastal, mis koosmõjus suhteliselt stabiilsetena
püsinud ehitussisendite ja alltöövõtu hindadega lõid head eeldused projektide
keskmise kasumlikkuse kasvuks. Konkurents ehitusturul on jätkuvalt pingeline,
kuid teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus)
on konkurentide arv olnud stabiilne ning võimaldanud hoiduda liigsest survest
pakkumisfaasis kasumimarginaalidele projektide võitmiseks. Samas ei ole
konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise
valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide
puudumisest tingitud ebapiisav turumaht suure arvu ehituse peatöövõtuga
tegelevate ettevõtete kohta. Kontserni juhtkond teadvustas jätkuvalt
pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning
jätkas lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav
kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisel saavutatud
tasemel.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2012. aastal 5 385 tuhat eurot (2011: 4
641 tuhat eurot). Kulude kasv sisaldas ühekordseid kulutusi konsultatsioonideks
ettevõtte tegevus- ja finantsstrateegia täpsustamiseks muutuvates oludes ning
eraldisi majandustulemuse põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks.
Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,4% (2011: 3,1%). Kulude kasvu
piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid
on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2012. aastal 2 692 tuhat
eurot (2011: -4 630 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum
(EBITDA) moodustas 4 837 tuhat eurot (2011: -1 819 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 931 tuhat eurot (2011: -4 708 tuhat eurot),
millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi
osa moodustas 1 479 tuhat eurot (2011: -5 304 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2012. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 8 941 tuhat eurot (2011: 8 523
tuhat eurot). Enim mõjutas Kontserni äritegevuse rahavoogu projektide rahavoo
tsüklilisus. Tellijate maksetähtajad on jätkuvalt ebamõistlikult pikad ning
riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-100 päeva. Allhankijatele tuleb samas
tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Aruandeperioodil jätkas erinevus tellijate
ja allhankijate maksetähtaegade vahel suurenemist. Kontsern kasutas
tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali
finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.
Võrreldes eelmise aastaga suurenesid käibemaksu ja tööjõuga seotud väljamaksed.
Aruandeperioodil soetas Kontsern suhteliselt suures mahus ehitusmaterjale
välisriikidest, millega ei kaasnenud sisendkäibemaksu tagasiarvestust, kuid
teenuse edasimüügil Eestis tuli käibemaks tasuda. Samuti mõjutas makstava
käibemaksu suurust ettevõtte tegutsemine oluliselt suurema brutokasumiga kui
aasta varem. Kahjumlike lepingute lõpetamisest tulenevalt tekkis Kontsernil
eelmisel aasta käibemaksu ettemakseid, mille abil tasaarvestati muuhulgast
tööjõumaksude tasumise kohustusi. Nimetatud tasaarvestamise võimalus 2012.
aastal puudus. Samuti suurendas tööjõuga seotud makseid kasumliku äritegevuse
tulemusena rakendunud tulemustasusüsteem.
Investeerimistegevuse rahavoog 2012. aastal oli -2 705 tuhat eurot (2011: 2 022
tuhat eurot). Negatiivse rahavoo põhjustasid eelkõige antud laenud
sidusettevõtetele, sh laen Ukrainas asuva kinnisvaraprojekti maa erastamiseks
tehtud väljaminekute jaoks. Antud laenudega samas suurusjärgus olid ka põhivara
soetamiseks tasutud summad (sh uue tootlikuma asfalditehase soetamine läbi
müük-tagasirent liisingtehingu). Võrreldaval perioodil viis positiivse rahavoo
tekkimiseni antud laenude laekumine.
Finantseerimistegevuse rahavoog oli -5 913 tuhat eurot (2011: -5 996 tuhat
eurot). Sellest saadud ja tagasimakstud laenude netosumma moodustas -2 760
tuhat eurot (2011: -2 982 tuhat eurot). Saadud laenude mahtu suurendas uue
asfalditehase finantseerimine läbi müük-tagasirent tehingu. Makstud
dividendidena kajastuvad Kontserni enamusosalusega tütarettevõtte kasumi
väljamaksetest vähemusosanikele kuuluv osa.
Seisuga 31.12.2012 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 10 231 tuhat
eurot (31.12.2011: 9 908 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja 12k 2012 12k 2011 12k 2010
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 159 608 147 802 99 312
Müügitulu muutus, % 8,0% 48,8% -35,8%
Puhaskasum, tuhat eurot 1 931 -4 708 -12 738
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, 1 479 -5 304 -11 810
tuhat eurot
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,05 -0,17 -0,38
Üldhalduskulude määr müügitulust, % 3,4% 3,1% 4,9%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust, % 3,4% 3,1% 4,9%
EBITDA, tuhat eurot 4 837 -1 819 -5 375
EBITDA määr müügitulust, % 3,0% -1,2% -5,4%
Brutokasumi määr müügitulust, % 5,2% 0,1% -0,7%
Ärikasumi määr müügitulust, % 1,7% -3,1% -9,0%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita, % 1,4% -3,5% -9,4%
Puhaskasumi määr müügitulust, % 1,2% -3,2% -12,8%
Investeeritud kapitali tootlus, % 5,2% -5,9% -15,8%
Omakapitali tootlus, % 6,6% -15,2% -32,6%
Omakapitali osakaal, % 27,1% 28,0% 35,1%
Finantsvõimendus, % 33,7% 32,8% 42,3%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,08 1,14 1,39
31.12.2012 31.12.2011 31.12.2010
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, 127 259 134 043 85 607
tuhat eurot
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi
müügitulu/Eelmise perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
müügitulu) – 1*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = enne tulumaksustamist + intressikulud) /
Emaettevõtte aktsionäride osa Perioodi keskmine (Intressi kandvad
puhaskasumist/Kaalutud keskmine kohustused + omakapital))*100
aktsiate arv Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi
Üldhalduskulude määr müügitulust = puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital
(Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 kokku)*100
Libisev üldhalduskulude määr Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku /
müügitulust = (Viimase 4 kvartali Kohustused ja omakapital kokku)*100
üldhalduskulud / Viimase 4 Finantsvõimendus = ((Intressikandvad
kvartali müügitulu)*100 kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) /
EBITDA = Ärikasum + Kulum + (Intressikandvad kohustused +
Firmaväärtuse allahindlused Omakapital))*100
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Lühiajaliste kohustuste kattekordaja =
Müügitulu)*100 Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused
Brutokasumi määr müügitulust = kokku
(Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust =
(Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita = ((Ärikasum – Põhivara
müügikasum – Kinnisvara
müügikasum) / Müügitulu)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2012. aastal
ligikaudu 2% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude
osakaal müügitulust 3%.
12k 2012 12k 2011 12k 2010
---------------------------------------
---------------------------------------
Eesti 98% 97% 94%
Ukraina 0% 0% 2%
Valgevene 0% 1% 3%
Soome 2% 2% 1%
Müügitulu vähenemine välisturgudel oli seotud äritegevuse lõpetamisega
Valgevene turul (vt ka tegevusaruande peatükk „Aruandeperioodil toimunud
muudatused Kontserni äritegevuses“). Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal
teostatud betoonitööde töövõtust. Välisturgude osakaal müügitulust jääb
sarnasele tasemele eelduslikult ka 2013. aastal.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude
osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas
perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste
ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske
võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“.
2012. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja
tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse,
betoonitööde ja kinnisvaraarenduse valdkondades.
Kontserni auditeerimata müügitulu 2012. aastal oli 159 608 tuhat eurot.
Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 147 802 tuhat eurot,
kasvas müügitulu 8%. Müügitulu kasvu allikad on 2011. aastas kui Eesti
ehitusturg väljus langusperioodist ning Kontsern sõlmis suuremahulisi ja rohkem
kui 12 kuud kestvaid ehituslepinguid. Ka 2012. aasta esimene pool oli uute
lepingute sõlmimise osas edukas.
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese
piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute
ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.
Segmentide müügitulu
2012. aastal ületas rajatiste segmendi auditeerimata müügitulu oodatult hoonete
oma ning vastavate segmentide müügitulu kokku oli 89 184 ja 66 922 tuhat eurot.
Aasta tagasi oli müügitulu rajatiste segmendis 72 735 ja hoonete segmendis 70
357 tuhat eurot (vt Lisa 8). Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud rajatiste
segmendi tulud, seda peamiselt teedeehituse alamsegmendis. Hoonete segmendi
tulude vähenemine tuleneb mahukate ühiskondlike hoonete ehitusprojektide (nt
Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone) põhimahtude jäämisest 2011. aastasse.
Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa ehitusmahtudest rajatiste
valdkonnas (eelkõige riigi ja EL struktuurifondide toel ehitatavad projektid)
ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub samuti suurem osa (65%)
lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel
perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et hoonete segmendi
lepingud on ajaliselt lühemad kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud
jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal
realiseerunud müügitulus on suhteliselt väiksem.
Müügitulu jaotus segmentides2 12k 2012 12k 2011 12k 2010
-----------------------------------------------------------
-----------------------------------------------------------
Hooned 42% 48% 48%
Rajatised 58% 52% 52%
2 Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8
„Tegevussegmendid“ jõustumisest on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes
segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise
vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete
segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda
raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.
Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus vastavalt tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS
8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni
ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste
segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt
tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis moodustasid jätkuvalt suurima osa avaliku sektori poolt
finantseeritud ühiskondlike hoonete ehitustööd, kuid võrreldes eelmise aastaga
on mahtude vähenemine tuntav. 2012. aasta suuremad tööd olid seotud Ämari
lennubaasi ehitamisega ja Eesti Vabariigi suursaatkonna ehitustöödega Kiievis.
Aasta jooksul ehitasid kontserni ettevõtted üle Eesti riikliku
sotsiaalhoolekande projekti raames mitmeid peremajade ja hooldekodude
komplekse. Suurimaks pooleliolevaks projektiks on Tartu Ülikooli
siirdemeditsiinikeskuse projekteerimis- ja ehitustöövõtt.
Paranenud majanduskeskkond on toonud kaasa eratellijate poolte tehtavate
investeeringute märgatava suurenemise ärihoonete alamsegmendis. Kontsern
alustas aruandeperioodil viie uue ärihoone ehitamist. Nendest kolm Tallinnas,
üks Tartus ja üks Narvas. Võrreldes eelmise aastaga on kasv märgatav, kuid
eratellijate investeeringute suhteline vähesus kõrvutatuna avaliku sektori
finantseeringutega on ehitusturul jätkuvalt probleemiks.
Ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on olnud märgata eratellijate
investeeringute mõningast kasvu, kuid põhimahu müügitulust moodustasid endiselt
põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned. Võrreldes eelmise aastaga on
nende osakaal vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate EL
struktuurifondide toetuste vähenemisest.
Korterelamuid ehitas Kontsern kontsernivälistele tellijatele peatöövõtjana,
mitte kui arendaja.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis 12k 2012 12k 2011 12k 2010
----------------------------------------------------------------
Ärihooned 26% 12% 19%
Tööstus- ja laohooned 35% 40% 36%
Ühiskondlikud hooned 36% 45% 35%
Korterelamud 3% 3% 10%
Oodatult moodustasid aruandeperioodi lõpuks rajatiste segmendis suurima osa
müügitulust teedeehituse ja -hoolde tööd. Olulise panuse alamsegmendi
müügitulusse andsid aasta esimeses pooles sõlmitud Tartu läänepoolse ümbersõidu
ja idapoolse ringtee ehitustööde lepingud.
Insenerehituse osakaalu müügitulus suurendas 2011. aasta teises pooles
alustatud Sillamäe sadamarajatiste ehitamine. Samuti Kärdla külalissadama
ehitustööde alustamine 2012. aasta suvel.
Jätkuvalt omasid rajatiste segmendis suurt osakaalu Euroopa Liidu
struktuurifondide toetuste abil finantseeritavad vee- ja kanalisatsioonivõrkude
ehitustööd (muud rajatised) üle Eesti. Tööde absoluutmahud on jäänud eelmise
aastaga võrreldes samale tasemele, tööde osakaal segmendis vähenes seoses
teiste alamsegmentide mahtude kasvuga.
Keskkonnaehituse mahud on vähenenud, kuna puudus võrreldava suurusega projekt
nagu 2011. aastal, millal oli ehitusjärgus Tallinna reoveepuhastusjaama
biofiltri ehitustööd. Kontsern sõlmis 2012. aastal mitmeid keskkonnaehituse
lepinguid, mille põhiline ehitusmaht langeb 2013. aastasse.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 12k 2012 12k 2011 12k 2010
------------------------------------------------------------------
------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja –hooldus 51% 47% 62%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 16% 10% 1%
Muud rajatised 27% 35% 28%
Keskkonnaehitus 6% 8% 9%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 31.12.2012 oli 127 259 tuhat eurot, mis on 5% vähem võrreldes
aastataguse perioodiga.
Mahtude vähenemise tingib osaliselt 2011. aastal sõlmitud suurprojektide (nt
Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitamine, Sillamäe sadama kaide
ehitamine) järk-järguline teostamine. Taoliste projektide lisandumine on
ebaregulaarne ning mõjutab esialgse lisandumisega töödeportfelli kasvu
oluliselt (positiivselt). Hilisem tööde teostamine vähendab suurprojekti jääki
portfellis ning mõjub teostamata tööde üldmahule negatiivselt.
Teisalt on teostamata tööde mahtude vähenemist võimalik seostada ehitusturul
toimuvate muudatustega. Ühiskondlike hoonete ehitamise alamsegmendis on
väheneva turumahu tingimustes kõige tihedam konkurents ning võrreldes
aastataguse perioodiga on taoliste lepingute osakaal portfellis selle tulemusel
ka vähenenud.
Kontsern on seevastu suutnud võrreldes eelmise aastaga suurendada hoonete
segmendis äri- ja korterelamute teostamata tööde ning rajatiste segmendis vee-
ja kanalisatsioonitrasside ning keskkonnaehituse teostamata tööde mahtusid.
Tööde portfell sisaldas Tallinna kesklinna piirkonnas Tivoli elamuarenduse
projekti teostamata jääki summas 12 814 tuhat eurot. Tivoli Arendus OÜ saatis
04.02.2013 lepingu lõpetamise teatise, mis Nordecon AS hinnangul ei ole
põhjendatud. Nordecon AS loeb tellija teadet põhjendamatuks ning lepingut
vahearuande väljastamise seisuga küll endiselt kehtivaks, kuid eeldab
asjaolusid arvestades, et ehitustöödega jätkamine kehtiva lepingu alusel on
pigem ebatõenäoline.
31.12.2012 31.12.2011 31.12.2010
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, 127 259 134 043 85 607
tuhat eurot
Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel,
mis moodustavad 65% (31.12.2011: 80%) kogumahust.
Aruandeperioodi lõpust (31.12.2012) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 3 108
tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2012. aasta lõpu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes
kokku keskmiselt 764 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas
367 inimest. Tulenevalt Kontserni tegevusmahtude kasvust 2012. aastal suurenes
võrreldes eelmise aastaga nii ITP kui ka tööliste arv.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
12k 2012 12k 2011 12k 2010
--------------------------------------------
--------------------------------------------
ITP 367 351 362
Töölised 397 380 412
Keskmine kokku 764 731 774
Kontserni 2012. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 16 803
tuhat eurot, mis on 18% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval
perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 14 225 tuhat eurot. Tööjõukulude
kasvule avaldasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurimat mõju
tulemustasud projektpersonalile ja eraldiste moodustamine majandustulemuse
põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks juhtiv- ja tugipersonalile. Väiksem
mõju töötasude kasvule oli ka töötasude valikulisel tõstmisel.
Nordecon AS nõukogu liikmetele arvestati 2012. aastal tasusid koos
sotsiaalmaksuga 256 tuhat eurot (2011: 92 tuhat eurot). Tasud kasvasid seoses
Nordecon AS korralise üldkoosoleku otsusega tõsta nõukogu liikmete tasusid
alates 2012. aastast. Nordecon AS juhatuse liikmetele arvestati 2012. aastal
tasusid koos sotsiaalmaksuga 597 tuhat eurot (2011: 316 tuhat eurot), mis
sisaldab muuhulgas ka kevadel lahkunud juhatuse liikmele tasutud hüvitisi.
Nõukogu ja juhatuse tasud sisaldavad moodustatud eraldisi konsolideeritud
majandustulemuse põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks (2011. aastal
vastavad eraldised puudusid).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkuse kasv oli 3,3%, mis jäi väiksemaks
kui müügitulu kasv (8%) ning on Kontserni juhtkonna poolt teadvustatud.
Tootlikkuse tõstmine on jätkuvalt kontserni prioriteet ning selleks näeb
juhtkond veel kasutamata võimalusi nii ehituse üld- kui ka igapäevases
juhtimises (sh IT alane arendustegevus). Tööjõukulude nominaaltootlikkuse
vähenemise põhjus võrreldava aasta suhtes on majandustulemuste põhjal
arvestatud tulemustasud, mis võrreldaval perioodil puudusid.
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
12k 2012 12k 2011 12k 2010
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat 208,9 202,3 128,3
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 3,3% 57,7% -6,3%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), tuhat 9,5 10,4 6,9
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -8,6% 51,6% 3,0%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali tööjõukulud)
--------------------------------------------------------------------------------
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu 2013. aastal iseloomustavad protsessid/sündmused:
-- Ehitusturu põhimahud jäävad rajatiste valdkonda, kuid vahe hoonete
valdkonnaga hakkab kiiremini vähenema. Eratellijate poolt tehtavate
investeeringute mahud on suunatud rohkem hoonete valdkonda ja 2012. aastaga
võrreldes kasvavad. Avaliku sektori poolt annab hoonete valdkonda oma
panuse peamiselt kahe suurprojekti (Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ja
Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku) ehitamine.
Rajatiste valdkonna ehitustööde mahtudele hakkab negatiivset mõju avaldama
Euroopa Liidu 2007-2013 kestva eelarveperioodi jaoks mõeldud toetuste
lõppemine.
-- Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses
riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest
projektidest. Uute hangete maht eelarveperioodi viimasel aastal väheneb,
kuna fondidest eraldatavad toetused on suures osas juba hangetega jagatud.
Kuna kaasfinantseerimise tingimused eeldavad üldjuhul projekti lõpetamist
eelarveperioodi ajal, siis järelejäänud hangete väljakuulutamine jääb
peamiselt 2013. aasta I poolde. Antud olukord võib kaasa tuua ehitusturul
2013 II poolaastal avalike hangete osas oluliselt väiksema ehitusmahu.
Positiivne on, et Euroopa Liidu 2014-2020 eelarvekava on lõpuks paika
saamas. Kiire ja otsustava tegutsemise korral võimaldaks see alustada 2013.
aasta II pooles juba ettevalmistusi 2014. aastal ehitushangete välja
kuulutamiseks.
-- Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise
peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega
(aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid.
Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas
konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust
vahendatavate ettevõtteid pigem aeglane hääbumine kui ühinemised või
ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, karmistunud
hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks hakkavad
sagedamini pakkumistel osalema ka 3-4 liikmelised väikeettevõtete
konsortsiumid.
-- Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel
taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga
võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti
2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid hangete ehitushinnad
kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise
erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades analoogset langust näha ning
sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda
probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve kasumitele on tuntav, kuid
paljud ettevõtted on siiski eelmiste aastate vigadest õppinud ning
kasumlikkust püütakse hoida vähemalt 2012. aasta tasemel.
-- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged
laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist oluliselt
suurendada. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsa ja
täitmata turuniši vajadustele.
-- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad
ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga
pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate
karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid
lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud
suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes
kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske.
-- Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad stabiilsetena, kuid pole välistatud, et
kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad seoses väheneva nõudlusega. Siiski,
arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla
märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus
hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla
märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja
metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed). Sisendhinnad püsivad
tasemel, mis on eratellijate investeerimisotsuste tegemisel üheks
põhiliseks takistuseks.
-- Olukord tööjõuturul on suhteliselt stabiilne, kuid mitte positiivne.
Kvaliteetsest oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on puudus. 2013.
aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes
töötajatele makstavate baastasude üleüldist kasvu, kuid surve töötasude
tõstmisele püsib jätkuvalt suur. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal
on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude
võimalikust langusest (eelkõige Soomes) ei ole oodata tööjõu pakkumise
suurenemist.
Läti ja Leedu
Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust
peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2013. aastal avaldab sarnaselt
Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne
nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2013.
aastal on seega välistatud.
Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti
ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab,
et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni
strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus
läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB
aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel
tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne
Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke
seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate
tütarettevõtete.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud
ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis.
Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult
puudunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2013. aastal siiski jätkub. Eksisteerib
mõningaid märke, et investeerimine Ukrainasse võib elavneda 2013. aastal, kuid
majanduslike ja poliitiliste riskide valguses ei ole põhjust oodata kiireid
muudatusi. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu
seisu ning on vajadusel valmis alustama Ukraina äritegevusega seotud ettevõtete
täiendavat restruktureerimist. Kontsern jätkab võimaluste otsimist
konserveeritud kinnisvaraprojektidest väljumiseks lõplikult või ehituslepingu
sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern 2013.
aastal teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde
töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis
saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb
Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides.
Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse
valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul
valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab
äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus.
Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud
lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ning valitseb tihe
konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala
hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti
kahjumlikeks.
Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori
investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu
struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on suhteline
kindlus kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni (2007-2013). Toetussummade
väljamaksetingimuste kohaselt peavad alustatud projektid valmis saama
eelarveperioodi lõpuks, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide
olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Samuti ei ole hetkel täpselt
teada Euroopa Liidu aastate 2014-2020 eelarvest ehitusega seotud
investeeringute mahud. Kuigi ühtekuuluvuse programmide alt eraldatavad summad
Eestile kasvasid, võivad riiklikud prioriteedid selle kasutamisel olla eelmises
perioodiga võrreldes erinevad. Planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt
ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid.
Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele
välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse
hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on
aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse
kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond,
kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida
kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus
tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi
tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates
ilmastikutingimustes.
Kriminaalasja lõpetamine Nordecon AS-i ja tema juhatuse liikme vastu
Riigiprokuratuur väljastas 26.09.2012 määruse, millega lõpetas Nordecon AS-i ja
tema juhatuse liikme Erkki Suuroru suhtes 2010. aasta novembris alustatud
kriminaalasja menetluse.
Nimetatud kriminaalasi puudutas Maanteeameti poolt korraldatud Aruvalla-Kose
teelõigu esimest projekteerimis- ja ehitushanget. Selle hanke raames oli Erkki
Suurorule ja Nordecon AS-le (tol ajal Nordecon Infra AS) esitatud kahtlustus
konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse katses
ning samuti altkäemaksu andmise katses, mis menetluse käigus kvalifitseeriti
ümber pistise andmise katseks.
Pistise andmise katse osas lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse juba
varem, 20. juunil 2012 tehtud määrusega. Lõplikus määruses leidis
Riigiprokuratuur kogutud tõendeid hinnates, et ühelgi Erkki Suuroru ja
Nordecon AS-i vastu esitatud kahtlustusel pole alust ja lõpetas
kriminaalmenetluse nende isikute suhtes tervikuna.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamist makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud
garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele.
31.12.2012 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1
407 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 192 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil ei kajastanud Kontsern olulisi krediidikahjumeid.
Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur
avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigi ja kohalikele
omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid.
Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja
ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse
puudumine.
2012. aastal nõuete allahindamisest tekkinud krediidikahjum oli 239 tuhat eurot
(2011: tulu allahindluste tühistamisest 8 tuhat eurot).
Kontsern kajastab bilansis ligikaudu 2,4 miljoni euro suurust nõuet Eesti
Meremuuseumi eksponaadihoone tellija vastu (sisaldab osaliselt viiviseid).
Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude
põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Kohtuotsus tehakse eelduste
kohaselt 2013. aastal.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle
tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva, kuid esineb ka kuni 100
päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade
lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse
tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.
Kontsern jätkas koostöös pankadega maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirmaga
Roland Berger Strategy Consultants aastateks 2011-2014 välja töötatud
finantseerimiskava rakendamist. Kava kohaselt toetasid pangad Kontserni
likviidsuspositsiooni 2012. aastal muuhulgas pikaajaliste laenude
refinantseerimisega ja põhiosamaksete maksepuhkustega. Samuti võimaldasid
pangad Kontsernile täiendavaid lühiajalisi arvelduskrediite käibekapitali
finantseerimiseks ligikaudu 6,2 miljoni euro suuruses. Aruandeperioodi lõpuks
tagastas Kontsern finantseerimiskava kohaselt aasta jooksul saadud laenud, mis
omakorda suurendab tõenäosust vastavate limiitide ennistamiseks 2013. aastal.
Alanud aasta finantseerimiskava osas alustab Kontsern pankadega läbirääkimisi I
kvartali jooksul.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,08 kordselt (31.12.2011:
1,14 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustasid pangalaenud.
Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja
pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest
tingimustest. Kuigi Kontsern peab pankadega sõlmitud kokkulepete kohaselt
arvelduskrediitide ja muude lühiajaliste laenude refinantseerimist järgmiseks
12 kuuks tõenäoliseks, tehakse vastavad otsused 2013. aastal laenude tähtaegade
saabumisel. Seega oli 31.12.2012 seisuga kehtivate lepingutingimuste kohaselt
tegu lühiajaliste laenudega. Kontserni hinnangul on lühiajalistena kajastatud
selliseid laene summas 11 501 tuhat eurot, mis kajastatuna pikaajalistena
tähendaks lühiajalise kohustuste kattekordaja taset 1,27.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 10 231
tuhat eurot (31.12.2011: 9 908 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on valdavalt Euribor. Kontserni
intressikandvad võlakohustused suurenesid võrreldes eelmise aastaga 2 213
tuhande euro võrra. Seisuga 31.12.2012 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi
summas 30 855 tuhat eurot. Intressikulud olid 2012. aastal 1 097 tuhat eurot
ning võrreldes 2011. aastaga suurenesid intressikulud 104 tuhat eurot.
Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära
(Euribor/EONIA) tõus ja äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside
kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et
madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud
intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub
põhitegevuse läbiviimise edukusest.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski
maandamiseks.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas,
s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Alates 2012. aasta algusest puudus
Kontsernil valuutarisk Valgevene rubla (BYR) suhtes kuna Kontsern lõpetas siis
oma sisulise tegevuse Valgevenes. Ukraina grivna kurss euro suhtes on olnud
stabiilne alates 2010. aastast. Euro ja grivna vahetuskursi muutus jäi 2012.
aastal alla 10%. Valuutakursside muutumisest saadud kahjum oli 2012. aastal 95
tuhat eurot (2011: kasum 168 tuhat eurot).
Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 2011. aasta algusest puudub
Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Samuti puudub valuutarisk Leedus, kus
Kontserni äritegevus on hetkel peatatud. Kontserni Eestis tegutsevate
ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide
hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis vähendab valuutariski.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste
ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad
kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte
Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub
lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2011. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 147,8 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab
hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad
noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Raimo Talviste
Nordecon AS
Finants- ja investorsuhete juht
Tel: +372 615 4445
Email: [email protected]
www.nordecon.com
Teate sisu inglise keeles
Pealkiri
2012 IV quarter and 12 months consolidated interim report (unaudited)
Teade
Nordecon AS publishes its 2012 IV quarter and 12 months consolidated interim
report (unaudited)
Tallinn, Estonia, 2013-02-13 15:30 CET (GLOBE NEWSWIRE) --
Announcement includes Nordecon AS’s consolidated financial statements for the
fourth quarter and twelve months of 2012, overview of the key events
influencing the period’s financial result, outlook for the market and
description of the main risks.
Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ
OMX Tallinn and Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/root/en/for-investor/financial-reports/interim-reports)
.
Period’s investor presentation are attached to the announcement and are also
published on Nordecon’s web page
(http://www.nordecon.com/root/en/for-investor/investor-presentations).
Condensed consolidated interim statement of financial position
EUR '000 2012 2011
As at 31 December
---------------------------------------------------------------------------
---------------------------------------------------------------------------
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 10,231 9,908
Trade and other receivables 44,133 34,645
Prepayments 1,840 2,610
Inventories 26,235 24,120
Non-current assets held for sale 0 242
Total current assets 82,439 71,525
Non-current assets
Investments in equity-accounted investees 202 199
Other investments 26 26
Trade and other receivables 503 2,504
Investment property 4,930 4,930
Property, plant and equipment 8,851 7,437
Intangible assets 14,857 14,960
Total non-current assets 29,369 30,056
TOTAL ASSETS 111,808 101,581
LIABILITIES
Current liabilities
Loans and borrowings 27,185 19,130
Trade payables 32,134 27,403
Other payables 5,022 4,930
Deferred income 11,404 10,587
Provisions 521 485
Total current liabilities 76,266 62,535
Non-current liabilities
Loans and borrowings 3,671 9,513
Trade payables 259 199
Other payables 96 96
Provisions 1,210 841
Total non-current liabilities 5,236 10,649
TOTAL LIABILITIES 81,502 73,184
EQUITY
Share capital 19,657 19,657
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve -404 -463
Retained earnings 6,042 4,563
Total equity attributable to equity holders of the parent 27,849 26,311
Non-controlling interests 2,457 2,086
TOTAL EQUITY 30,306 28,397
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 111,808 101,581
Condensed consolidated interim statement of comprehensive income
EUR '000 Q4 2012 Q4 2011 12M 2012 12M 2011
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue 42,554 44,542 159,608 147,802
Cost of sales -40,358 -43,630 -151,386 -147,608
Gross profit 2,196 912 8,222 194
Marketing and distribution expenses -136 -79 -389 -317
Administrative expenses -1,444 -1,357 -5,385 -4,641
Other operating income 190 60 810 806
Other operating expenses -220 -521 -566 -672
Operating profit/loss 586 -986 2,692 -4,630
Finance income 163 444 622 938
Finance costs -576 -202 -1,248 -1,086
Net finance costs -413 242 -626 -148
Share of profit/loss of equity-accounted -218 -4 -79 100
investees
Profit/loss before income tax -45 -748 1,987 -4,678
Income tax expense -12 -14 -56 -30
Profit/loss for the period -57 -762 1,931 -4,708
Other comprehensive income/expense:
Exchange differences on translating 57 -484 59 -329
foreign operations
Total other comprehensive income/expense 57 -484 59 -329
for the period
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME/EXPENSE FOR THE 0 -1,246 1,990 -5,037
PERIOD
Profit/loss attributable to:
- Owners of the parent -151 -1,147 1,479 -5,304
- Non-controlling interests 94 385 452 596
Profit/loss for the period -57 -762 1,931 -4,708
Total comprehensive income/expense
attributable to:
- Owners of the parent -94 -1,865 1,538 -5,924
- Non-controlling interests 94 619 452 887
Total comprehensive income/expense 0 -1,246 1,990 -5,037
Earnings per share attributable to owners
of the parent:
Basic earnings per share (EUR) 0.00 -0.04 0.05 -0.17
Diluted earnings per share (EUR) 0.00 -0.04 0.05 -0.17
Condensed consolidated interim statement of cash flows
EUR '000 12M 2012 12M 2011
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers1 193,524 185,147
Cash paid to suppliers2 -161,447 -160,805
VAT paid -6,192 -2,384
Cash paid to and for employees -16,888 -13,476
Income tax paid/recovered -56 41
Net cash from operating activities 8,941 8,523
Cash flows from investing activities
Acquisition of property, plant and equipment -1,792 -58
Proceeds from sale of property, plant and equipment and 379 340
intangible assets
Loans granted -1,709 -213
Repayment of loans granted 399 1,745
Dividends received 0 4
Interest received 18 204
Net cash used in/from investing activities -2,705 2,022
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 3,190 1,925
Repayment of loans received -5,950 -4,907
Dividends paid -80 0
Payment of finance lease liabilities -1,967 -1,921
Interest paid -1,106 -1,089
Other payments 0 -4
Net cash used in financing activities -5,913 -5,996
Net cash flow 323 4,549
Cash and cash equivalents at beginning of period 9,908 5,818
Effect of exchange rate fluctuations 0 -459
Increase in cash and cash equivalents 323 4,549
Cash and cash equivalents at end of period 10,231 9,908
1 Line item Cash receipts from customers includes VAT paid by customers.
2 Line item Cash paid to suppliers includes VAT paid to suppliers.
Financial review
Financial performance
Nordecon Group’s unaudited gross profit for 2012 was 8,222 thousand euros
(2011: 194 thousand euros). The upswing in gross profit and gross margin (2012:
5.2% compared with 2011: 0.1%) was underpinned by the absence of
loss-generating contracts, which weakened our performance in 2011.
The key factors that helped improve the margins were Group-wide austerity
measures enforced in 2010 in response to market slump and internal
restructuring and streamlining. Although volume growth, which emerged in 2011,
has clearly improved the situation in the Estonian construction market, we will
have sustain our efforts to maintain and enhance the results achieved. It
should be kept in mind that the profits of long-term construction contracts are
earned based on the stage of completion of contract activity, which means that
profit is recorded gradually over the contract term.
The rise in profitability was facilitated by changes in the external
environment. Thanks to the investments made by the public sector as well as the
private sector whose activity increased notably in 2012, the Estonian
construction market sustained growth through the year. At the same time, the
prices of construction inputs and subcontracting services remained relatively
stable. The combination of those factors created a sound basis for a rise in
construction contracts’ average profit margin. Although competition in the
construction market continues to be fierce, in certain segments (e.g. road
construction and construction of water and wastewater networks) the number of
players has stabilised, alleviating pressure on the bidders’ profit margins.
Unfortunately, there is still no indication of a decrease in competitive
pricing pressure in building construction, where lack of private sector
customers has rendered the market too small for all general contractors.
Nordecon continues to acknowledge the fact that long-term construction
contracts involve the risk of growth in input prices and remains committed to
prioritizing the profitability of contracts secured over increasing or
maintaining the revenue figures.
Administrative expenses for 2012 totalled 5,385 thousand euros (2011: 4,641
thousand euros). The figure for 2012 includes non-recurring consulting fees
incurred for adjusting the Group’s operating and financial strategy in the
changing environment and the provisions made for performance bonuses. The ratio
of administrative expenses to revenue was 3.4% (2011: 3.1%). Our cost-control
measures continue to yield strong results allowing us to maintain
administrative expenses below the target ceiling, i.e. 5% of revenue.
The Group’s operating profit for 2012 was 2,692 thousand euros (2011: an
operating loss of 4,630 thousand euros). EBITDA was positive at 4,837 thousand
euros (2011: negative at 1,819 thousand euros).
The Group ended the year with a net profit of 1,931 thousand euros (2011: a net
loss of 4,708 thousand euros). The profit attributable to owners of the parent,
Nordecon AS, was 1,479 thousand euros (2011: a loss of 5,304 thousand euros).
Cash flows
Operating activities generated a net cash inflow of 8,941 thousand euros (2011:
8,523 thousand euros). Operating cash flow was strongly influenced by cyclical
fluctuations in project-related cash flows. The settlement terms granted to
customers are unreasonably long and in the case of public procurement generally
extend from 45 to 100 days while subcontractors ordinarily have to be paid
within 21 to 45 days. In 2012 the difference between the settlement terms
agreed with customers and those agreed with subcontractors continued to
increase. We counteract the mismatch between cash inflows and outflows with
factoring and overdraft facilities for meeting working capital requirements.
VAT and labour-related payments grew. In 2012, a significant amount of building
materials was purchased from abroad without the possibility to recover input
VAT but on the sale of services in Estonia VAT had to be paid. The sum of VAT
payments was also influenced by the fact that we generated considerably more
gross profit. In 2011, completion of loss-making contracts resulted in prepaid
VAT, which was used, among other things, to offset labour tax liabilities. In
2012 we did not have such offsetting opportunities. Moreover, labour related
payments increased because of performance pay, which was introduced thanks to
generation of profit.
Cash flows from investing activities resulted in a net outflow of 2,705
thousand euros (2011: a net inflow of 2,022 thousand euros). The main reasons
for the net outflow were loans to associates including a loan given for
privatising the plot of a real estate project in Ukraine. Payments for
property, plant and equipment (including a new and more productive asphalt
plant acquired through a sale and leaseback transaction) accounted for a
similar proportion as loans granted. In the comparative period, net cash flow
was positive on account of settlement of loans granted.
Financing activities resulted in a net cash outflow of 5,913 thousand euros
(2011: a net outflow of 5,996 thousand euros). The net amount of loan receipts
and repayments was negative at 2,760 thousand euros (2011: negative at 2,982
thousand euros). The volume of loans received was increased by the acquisition
of a new asphalt plant through a sale and leaseback transaction. Dividends paid
comprise profit distributions to a subsidiary’s non-controlling shareholders.
At 31 December 2012, the Group’s cash and cash equivalents totalled 10,231
thousand euros (31 December 2011: 9,908 thousand euros). Management’s comments
on potential liquidity risks are presented in the chapter Description of the
main risks.
Key financial figures and ratios
Figure/ratio 12M 2012 12M 2011 12M 2010
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue (EUR’000) 159,608 147,802 99,312
Revenue growth/decrease, % 8.0% 48.8% -35.8%
Net profit/loss (EUR’000) 1,931 -4,708 -12,738
Profit/loss attributable to owners of the 1,479 -5,304 -11,810
parent (EUR’000)
Weighted average number of shares 30,756,728 30,756,728 30,756,728
Earnings per share (EUR) 0.05 -0.17 -0.38
Administrative expenses to revenue, % 3.4% 3.1% 4.9%
Administrative expenses to revenue (rolling) 3.4% 3.1% 4.9%
EBITDA (EUR’000) 4,837 -1,819 -5,375
EBITDA margin, % 3.0% -1.2% -5.4%
Gross margin, % 5.2% 0.1% -0.7%
Operating margin, % 1.7% -3.1% -9.0%
Operating margin excluding gains on asset 1.4% -3.5% -9.4%
sales, %
Net margin, % 1.2% -3.2% -12.8%
Return on invested capital, % 5.2% -5.9% -15.8%
Return on equity, % 6.6% -15.2% -32.6%
Equity ratio, % 27.1% 28.0% 35.1%
Gearing, % 33.7% 32.8% 42.3%
Current ratio 1.08 1.14 1.39
As at 31 December 2012 2011 2010
--------------------------------------------------------------------------------
Order book (EUR’000) 127,259 134,043 85,607
--------------------------------------------------------------------------------
Revenue growth/decrease = Operating margin excluding gains on asset sales
(revenue for the reporting = ((operating profit - gains on sale of
period/ revenue for the property, plant and equipment - gains on sale
previous period) – 1*100 of investment properties and real estate held
Earnings per share (EPS) = net for sale)/revenue) *100
profit attributable to equity Net margin = (net profit for the
holders of the parent / period/revenue)*100
weighted average number of Return on invested capital = ((profit before
shares outstanding tax + interest expense)/ the period’s average
Administrative expenses to (interest-bearing liabilities + equity))*100
revenue = (administrative Return on equity = (net profit for the period/
expenses/ revenue)*100 the period’s average total equity)*100
Administrative expenses to Equity ratio = (total equity/ total liabilities
revenue (rolling) = (past four and equity)*100
quarters’ administrative Gearing = ((interest-bearing liabilities – cash
expenses/past four quarters’ and cash equivalents)/ (interest-bearing
revenue)*100 liabilities + equity))*100
EBITDA = operating profit + Current ratio = total current assets/ total
depreciation and amortisation current liabilities
+ impairment losses on
goodwill
EBITDA margin =
(EBITDA/revenue)*100
Gross margin = (gross
profit/revenue)*100
Operating margin = (operating
profit/revenue)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Performance by geographical market
In 2012, roughly 2% of the Group’s revenue was generated outside Estonia. In
2011, foreign operations accounted for 3% of the Group’s revenue.
12M 2012 12M 2011 12M 2010
-------------------------------------
-------------------------------------
Estonia 98% 97% 94%
Ukraine 0% 0% 2%
Belarus 0% 1% 3%
Finland 2% 2% 1%
The decline in foreign revenues results from discontinuance of operations in
Belarus (see also the chapter Changes in the Group’s business operations in the
reporting period). Finnish revenues comprise revenue from concrete works. We
expect the contribution of foreign markets to remain at a similar level in
2013.
Geographical diversification of the revenue base has been a consciously
deployed strategy by which the Group mitigates the risks resulting from
excessive reliance on a single market. Although in the long term our strategy
foresees increasing foreign operations, in the short term the Group will focus
on the Estonian market and seizing opportunities in an environment that it
knows best and which entails fewer known market risks. The Group’s vision of
the future of its foreign operations is described in the chapter Outlooks of
the Group’s geographical markets.
Performance by business line
The core business of Nordecon Group is general contracting and project
management in the field of building and infrastructure construction. The Group
is involved in the construction of commercial and industrial buildings and
facilities, road construction and maintenance, environmental engineering,
concrete works and real estate development.
The Group’s unaudited revenue for 2012 was 159,608 thousand euros, 8% up on the
147,802 thousand euros generated in 2011. The foundation for revenue growth was
laid in 2011 when the Estonian construction market began recovering and the
Group secured a number of major new contracts lasting for over 12 months. The
first half of 2012 was also successful in terms of winning new contracts.
The Group aims to maintain the revenues of its operating segments (Buildings
and Infrastructure) in balance as this helps disperse risks and provides better
opportunities for continuing operations under stressed circumstances when one
segment experiences shrinkage. The Group has set an internal ceiling for
revenue from the construction of apartment buildings, which has to remain below
20% of its total sales.
Segment revenue
In 2012, the revenues of our Infrastructure segment were expectedly larger than
those of our Buildings segment, the unaudited figures for the two segments
being 89,184 thousand euros and 66,922 thousand euros respectively. The
corresponding figures for 2011 were 72,735 thousand euros and 70,357 thousand
euros (see note 8). Compared with 2011, the Infrastructure segment has
increased revenue, mostly in the road construction sub-segment. The revenues of
the Buildings segment have declined because most of the work under some major
public procurement contracts (e.g. the construction of the Exhibition Building
of the Estonian Maritime Museum) was done in 2011.
For a long time, the bulk of the work in the construction market has been
related to infrastructure assets (mostly projects financed with the support of
the state and the EU structural funds) and a major proportion (65%) of
contracts in the Group’s order book belongs to the Infrastructure segment.
Despite this, in previous periods the segments’ revenues have been more or less
equal because building construction contracts have a shorter term than those of
infrastructure construction. Infrastructure contracts have a longer term (e.g.
road maintenance contracts) and their contribution to realised revenue is
therefore comparatively smaller.
Revenue distribution between segments2 12M 2012 12M 2011 12M 2010
--------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------
Buildings 42% 48% 48%
Infrastructure 58% 52% 52%
2 In connection with the entry into force of IFRS 8 Operating Segments, the
Group has changed segment reporting in its financial statements. In Directors’
report the Ukrainian and Belarusian buildings segment and the EU buildings
segment, which are disclosed separately in the financial statements, are
presented as a single segment. In addition, the segment information presented
in Directors’ report does not include the disclosures on “other segments” that
are presented in the financial statements.
In Directors’ report, projects have been aggregated and allocated to operating
segments based on their nature (i.e. building or infrastructure construction).
In the segment reporting presented in the financial statements, aggregation and
allocation are based on the subsidiaries’ main field of activity (as required
by IFRS 8 Operating Segments). In the financial statements, the results of a
subsidiary that is primarily engaged in infrastructure construction are
presented in the Infrastructure segment. In Directors’ report, the revenues of
such a subsidiary are presented based on their nature. The differences between
the two reports are not significant because in general Group entities
specialise in specific areas except for the subsidiary Nordecon Betoon OÜ that
is involved in both building and infrastructure construction. The figures for
the parent company have been allocated in both parts of the interim report
based on the nature of the work.
Revenue distribution within segments
The Buildings segment continued to earn most of its revenue from the
construction of public buildings financed by the public sector although volumes
shrank compared with the previous year. In terms of work performed, the largest
projects of 2012 were the construction of the Ämari Air Base and the Estonian
embassy in Kiev. During the year, group entities built several family and care
home complexes across Estonia in the framework of the national social welfare
program. The largest ongoing construction project is the design and build of
the translational medicine centre of the University of Tartu.
Improvements in the economic environment encouraged private sector investments
in the commercial buildings sub-segment. During the year, we began building
five new commercial buildings – three in Tallinn, one in Tartu and one in
Narva. Although private sector investments grew visibly year over year, their
relative scarcity compared with public sector investments remains a problem for
the entire construction market.
In the industrial and warehouse facilities sub-segment private sector
investments grew slightly but most of the revenue still resulted from contracts
performed for the agricultural sector. Compared with 2011, their contribution
declined because the support allocated from the EU structural funds that
co-finance the projects decreased.
Apartment buildings were built for non-Group customers, the Group acting as a
general contractor, not a developer.
Revenue distribution within the Buildings segment 12M 2012 12M 2011 12M 2010
-------------------------------------------------------------------------------
Commercial buildings 26% 12% 19%
Industrial and warehouse facilities 35% 40% 36%
Public buildings 36% 45% 35%
Apartment buildings 3% 3% 10%
As expected, at the reporting date the main revenue source in the
Infrastructure segment was road construction and maintenance. The sub-segment’s
contribution was boosted by contracts secured in the first half-year – the
construction of the Tartu western bypass and eastern ring road.
In specialist engineering, growth was underpinned by the construction of
Sillamäe port, which commenced in the second half of 2011, and Kärdla guest
harbour, which began in summer 2012.
Similarly to previous years, a major share of the revenue of the Infrastructure
segment resulted from other engineering, i.e. the construction of water and
wastewater networks financed with the support of the EU structural funds across
Estonia. The sub-segment’s turnover remained stable but its contribution
dropped because the revenues of other sub-segments increased.
The contribution of environmental engineering decreased because there was no
contract comparable to the bio-filter of the Tallinn wastewater treatment
plant, which was under construction in 2011. We won several environmental
engineering contracts in 2012 but the bulk of their construction activity will
fall in 2013.
Revenue distribution within the Infrastructure 12M 2012 12M 2011 12M 2010
segment
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Road construction and maintenance 51% 47% 62%
Specialist engineering (including hydraulic 16% 10% 1%
engineering)
Other engineering 27% 35% 28%
Environmental engineering 6% 8% 9%
Order book
At 31 December 2012, our order book stood at 127,259 thousand euros, being 5%
smaller than a year ago.
Partly, the order book has decreased in connection with the performance of
major contracts secured in 2011 (e.g. the design and build of the Aruvalla-Kose
road section and construction of berths at Sillamäe port). Addition of large
contracts is irregular. Initially new contracts increase the order book
considerably (positive impact on order book), but as they are performed, their
balance declines (negative impact on order book).
Some of the decline may also be attributed to changes taking place in the
construction market. Due to market shrinkage, competition in the public
buildings sub-segment has intensified, reducing the proportion of such
contracts in our portfolio.
On the other hand, we have been able to increase our order book in the
commercial and apartment buildings sub-segments (Buildings segment) and in
other engineering (construction of water and wastewater networks) and
environmental engineering sub-segments (Infrastructure segment). The order book
used to include the outstanding balance of the Tivoli housing development
project in Tallinn city centre of 12,814 thousand euros. On 4 February 2013,
Tivoli Arendus OÜ sent us a notice of termination of the contract, which in our
opinion is baseless. Accordingly, as at the date of release of this report
Nordecon AS considers the notice of termination unfounded and the contract
still effective. However, in light of the circumstances, we believe that it is
unlikely that construction work can continue under the same contract.
As at 31 December 2012 2011 2010
----------------------------------------------
Order book (EUR’000) 127,259 134,043 85,607
At 65% the Infrastructure segment continues to account for a major share of the
total order book (31 December 2011: 80%).
Between the reporting date (31 December 2012) and the date of release of this
report, Group companies have been awarded construction contracts of
approximately 3,108 thousand euros.
People
Staff and personnel expenses
At the end of 2012, the Group (the parent and the subsidiaries) employed, on
average, 764 people including 367 engineers and technical personnel (ETP). In
connection with growth in the Group’s operating volumes, both the number ETP
and workers have increased year over year.
Average number of the Group’s employees (comprising the parent and the
subsidiaries):
12M 2012 12M 2011 12M 2010
-------------------------------------------
-------------------------------------------
ETP 367 351 362
Workers 397 380 412
Total average 764 731 774
The Group’s personnel expenses for 2012 including all taxes totalled 16,803
thousand euros, 18% up on 2011 when personnel expenses were 14,225 thousand
euros. The growth in personnel expenses is mainly attributable to performance
pay provided to project staff and recognition of provisions for performance
bonuses payable to our management and support staff. Selective salary increases
had less impact.
The remuneration of the members of the council of Nordecon AS for 2012,
including social security charges, amounted to 256 thousand euros (2011: 92
thousand euros). The amount has increased in connection with the decision of
Nordecon AS’s annual general meeting to increase the council’s remuneration as
from 2012. The remuneration of the members of the board of Nordecon AS,
including social security charges, totalled 597 thousand euros (2011: 316
thousand euros). The figure includes the termination benefits paid to the
member of the board who left the Group in spring 2012. The remuneration
expenses of both the council and the board include the provisions made for
their performance bonuses, which are calculated based on the Group’s
consolidated financial results (in 2011 no bonus provisions were made).
Labour productivity and labour cost efficiency
In 2012 nominal labour productivity grew by 3.3%, lagging somewhat behind
revenue growth (8%). Management has acknowledged this. Improving labour
productivity remains a priority and we see untapped resources in both general
and daily construction management (including IT development). Nominal labour
cost efficiency has decreased due to the provision of performance bonuses,
which were not paid in 2011.
In measuring operating efficiency, the Group uses the following productivity
and efficiency indicators, which are based on the number of employees and
personnel expenses paid:
12M 2012 12M 2011 12M 2010
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Nominal labour productivity (rolling), (EUR’000) 208.9 202.3 128.3
Change against the comparative period, % 3.3% 57.7% -6.3%
Nominal labour cost efficiency (rolling), 9.5 10.4 6.9
(EUR’000)
Change against the comparative period, % -8.6% 51.6% 3.0%
Nominal labour productivity (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ average number of employees)
Nominal labour cost efficiency (rolling) = (past four quarters’ revenue) / (past
four quarters’ personnel expenses)
--------------------------------------------------------------------------------
Outlooks of the Group’s geographical markets
Estonia
Processes and developments characterising the Estonian construction market in
2013
-- The bulk of construction work will be done in the infrastructure segment
but the segment’s lead over building construction will diminish at an
increasing pace. Private sector investments, which will grow compared with
2012, will mostly be channelled into the buildings segment. Moreover, the
public sector will contribute to building construction through two major
contracts - the construction of a new main building for the Estonian
National Museum and the Maarjamõisa medical campus for Tartu University
Hospital. The turnover of the infrastructure segment, on the other hand,
will be undermined by the depletion of funds allocated from the EU budget
for the period 2007-2013.
-- The construction market will remain disproportionately reliant on public
procurement and projects executed with the support of the EU structural
funds. In the last year of the EU budget period, the volume of new
procurements will decrease because most funds have already been allocated.
Co-financing terms generally require that a project should be completed
during the budget period. Thus, most of the remaining procurements will be
announced in the first half of 2013. On the positive side, the EU
multi-annual financial framework for 2014-2020 is ultimately being
finalised. If swift and decisive action is taken, preparations for
construction tenders to be announced in 2014 may already commence in the
second half of 2013.
-- The industry will see further consolidation, particularly in the field of
general contracting in building construction where the number of
medium-sized operators (annual turnover of around 15-40 million euros) is
too large. Based on the past three years’ experience it is likely that
stiff competition and insufficient demand will induce some general
contractors to go slowly out of business rather than merge with another or
exit from the market. We will see more and more frequently that three or
four smaller players will form a consortium to bid for major procurement
contracts, meet stringent tendering conditions and secure the required
funding.
-- Competition will intensify in all segments of the construction market. The
average number of bidders for a contract has increased and there is already
a notable gap between the lowest bids made by the winners and the average
bids. The situation is somewhat similar to 2009 when anticipation of a fall
in demand triggered a rapid fall in construction prices, which caused a
decline in the prices of many construction inputs. However, currently the
prices of construction inputs seem unaffected and companies that are
banking on their decrease in the bidding phase may run into difficulty.
Competition is exerting strong pressure on profit margins but many
companies have learned from past mistakes and are trying to maintain their
margins at least at the level of 2012.
-- In new housing development, the success of a project will depend on the
developer’s ability to control the input prices included in its business
plan and thus to set an affordable sales price. The offering of new
residential real estate cannot be significantly increased because the
prices of new apartments are relatively high compared with the standard of
living and the banks’ lending terms remain strict. Developers that can
create or find an unexploited niche are more likely to succeed.
-- The contracts signed with public sector customers will continue to impose
tough conditions, including extensive obligations, strict sanctions,
different financial guarantees, extremely long settlement terms, etc.
Contractors cannot implement more optimal solutions identified in the
construction phase that would reduce the construction or operating costs of
the procured asset without sanctions because procurement terms do not allow
this. In a situation where public procurement is based on underbidding, the
above factors increase the risks of all market participants.
-- The prices of construction inputs will remain stable. Local subcontracting
prices may decrease due to weakening demand but considering the
subcontractors’ financial and human resources, the decline could not be
substantial or long-lasting. In some areas, price fluctuations will
continue to be unpredictable and notably greater and hard or even
impossible to influence (petroleum and metal products, some materials and
equipment). On the whole, input prices will remain at a level that
constitutes a major obstacle to private customers’ investment decisions.
-- The situation in the labour market will be relatively stable but not
encouraging. There will be a shortage of qualified labour (including
project and site managers). In 2013 there will not be any overall rise in
the base wage paid by construction companies, which have to maintain tight
cost control, but pressure for a wage increase will remain strong. Labour
migration to the Nordic countries will remain steady and despite certain
market shrinkage (particularly in Finland), the number of job seekers is
not likely to increase.
Latvia and Lithuania
In our opinion, the Latvian construction market, which was hit by a severe
downturn a few years ago, has not achieved sufficient stability and similarly
to Estonia in 2013 it will probably see shrinkage in public sector demand.
Therefore, the Group is not going to enter the Latvian construction market
permanently in 2013.
In the next few years we may undertake some projects in Latvia through our
Estonian entities, involving partners where necessary. Execution of
project-based business assumes that the projects can be performed profitably.
The decision does not change our strategy for the future, i.e. the objective of
operating in our neighbouring construction markets through local subsidiaries.
We have suspended the operations of our Lithuanian subsidiary, Nordecon Statyba
UAB. We are monitoring market developments and may resume our Lithuanian
operations in the coming years on a project basis. Temporary suspension of
operations does not cause any major costs for the Group and does not change our
strategy for the future, i.e. the objective of operating in the Lithuanian
construction market through local subsidiaries.
Ukraine
The Group operates in Ukraine as a general contractor and project manager in
the segment of commercial buildings and production facilities, offering its
services primarily to foreign private sector customers. In the past three
years, there have been practically no private sector customers in that segment.
Regardless of this, we will continue our business in Ukraine in 2013. There are
some signs that investment activity in Ukraine may pick up in 2013 although the
economic and political risks do not allow us to expect any rapid changes. We
will monitor the situation in the Ukrainian construction market closely and
will be ready to carry out additional restructuring at the companies involved.
We will continue seeking opportunities for exiting the conserved real estate
projects or signing a construction contract with a potential new owner.
Finland
In the Finnish market we offer mainly subcontracting services in the field of
concrete works but based on experience gained, we are going to deliver some
more complex services in 2013. The local concrete works market provides
opportunities for competing for customers who wish to purchase all concrete
works from one reliable company. Nevertheless, we will maintain a rational
approach and will avoid taking excessive risks. We are not planning to
penetrate other segments of the Finnish construction market (general
contracting, project management, etc).
Description of the main risks
Business risks
The main factors, which affect the Group’s business volumes and profit margins,
are competition in the construction market and changes in the demand for
construction services. In addition, in the region where the Group operates
construction operations are influenced by seasonality caused by the change of
seasons.
The Group acknowledges the risks inherent in the execution of contracts
concluded in an environment of stiff competition. Securing a long-term
construction contract at an unreasonably low price in a situation where input
prices are rising involves as high risk because the contract may quickly start
generating a loss.
In the coming years, the Estonian construction market will be heavily dependent
on public sector investments. A significant proportion of those investments
will be funded with the assistance of the EU structural funds. The availability
of EU support is relatively certain until the end of the current budget period
(2007-2013). According to financing terms, a supported project has to be
completed by the end of the budget period. This means that in 2013 the number
of new projects will decrease significantly. We do not yet know the
expenditures of the EU financial framework for 2014-2020 that will be
designated for investments involving construction work. Although the amounts
allocated to Estonia under the cohesion policy programmes have increased, the
national priorities in utilising those amounts may have changed. However, the
planned investments will have a significant and direct impact on the business
volumes of construction companies.
The impacts of seasonality are the strongest in the Infrastructure segment
where a lot of work is done outdoors (road and port construction, surface
works, etc). In order to disperse the risk, the Group has secured road
maintenance contracts that generate year-round business. According to its
business strategy, the Group counteracts seasonal fluctuations in its
infrastructure operations with building construction operations that are less
exposed to seasonality. Thus, the Group endeavours to keep the operating
volumes of the two segments in balance (see also the chapter Performance by
business line). In addition, Group companies consistently seek new technical
solutions that would yield greater efficiency under changeable weather
conditions.
Termination of criminal proceedings against Nordecon AS and a member of its
board
On 26 September 2012, the Public Prosecutor’s Office issued a ruling by which
it terminated the criminal proceedings instituted against Nordecon AS and a
member of its management board, Erkki Suurorg, in November 2010.
The criminal matter concerned the first procurement of services for the design
and build of the Aruvalla-Kose road section arranged by the Estonian Road
Administration. In connection with the procurement, Erkki Suurorg and Nordecon
AS (at the time Nordecon Infra AS) were charged with suspicion of attempting to
conclude an agreement for distorting competition and to engage in concerted
practices, as well as of attempting to offer a bribe which in the course of the
proceedings was reclassified to an attempt to grant gratuities.
Criminal proceedings concerning the attempt to grant gratuities were terminated
by the Public Prosecutor’s Office already earlier, with a ruling issued on 20
June 2012. In the final ruling, the Public Prosecutor’s Office found, based on
evidence gathered, that the suspicions brought against Erkki Suurorg and
Nordecon AS had no basis and terminated the criminal proceedings against them
in their entirety.
Operational risks
To manage their daily construction risks, Group companies purchase contractors’
all risks insurance. Depending on the nature of the project and the requests of
the customer, both general frame agreements and special, project-specific
contracts are used. In addition, as a rule, subcontractors are required to
secure the performance of their obligations with a bank guarantee provided to a
Group company. To remedy builder-caused deficiencies, which may be detected
during the warranty period, Group companies create warranties provisions based
on their historical experience. At 31 December 2012, the Group’s warranties
provisions (including current and non-current ones) totalled 1,407 thousand
euros. At 31 December 2011, the corresponding figure was 1,192 thousand euros.
In addition to managing the risks, which are directly related to construction
operations, in recent years the Group has sought to mitigate also the risks
inherent in preliminary activities. In particular, we have focused on the
bidding process, i.e. the Group’s compliance with the procurement terms and
conditions and budgeting. Usually the errors made in the planning stage are
irreversible and, in a situation where the price is contractually fixed, may
result in a direct financial loss.
Financial risks
Credit risk
In the reporting period, the Group did not recognise any significant credit
losses. The credit risk exposure of the Group’s receivables continued to be low
because the proportion of public sector customers that receive their financing
from the state and local government as well as the EU structural funds was
high. The main indicator of the realisation of credit risk is settlement
default that exceeds 180 days coupled with no activity on the part of the
debtor that would confirm the intent to settle.
In 2012, credit losses on the write-down of receivables totalled 239 thousand
euros (2011: gain on the reversal of prior write-downs totalled 8 thousand
euros).
The Group has recognised a trade receivable of approximately 2.4 million euros
(includes a portion of late payment interest) due from the customer of the
Exhibition Building of the Estonian Maritime Museum. Under the contract,
determination of whether the claim has merit is at the discretion of the
Arbitration Court of the Estonian Chamber of Commerce and Industry. The Group’s
management is convinced that the claim has merit and has therefore not written
the receivable down. Most probably the case will be ruled upon in 2013.
Liquidity risk
The Group remains exposed to higher than average liquidity risk resulting from
a mismatch between the long settlement terms demanded by customers (mostly 45
to 56 days but sometimes up to 100 days) and increasingly shorter settlement
terms negotiated by subcontractors (mostly 21 to 45 days). The Group
counteracts the differences in settlement terms by using factoring where
possible.
The Group continued to work with the banks in implementing its financing
program for 2011-2014, which was developed with the assistance of one of the
world’s leading consulting firms, Roland Berger Strategy Consultants. In line
with the program, in 2012 the banks supported the Group’s liquidity position by
refinancing long-term loans and by granting repayment holidays for loan
principal. In addition, the banks granted the Group additional short-term
overdraft facilities of approximately 6.2 million euros for meeting working
capital requirements. The Group repaid the loans received under the financing
program by the year-end, which increases the probability that relevant limits
will be made available again in 2013. We will begin negotiating the current
year’s financing program with the banks in the first quarter of the year.
At 31 December 2012, the Group’s current assets exceeded its current
liabilities 1.08-fold (31 December 2011: 1.14-fold). Bank loans made up a
significant proportion of current liabilities. In accordance with IFRS EU, loan
commitments have to be classified into current and non-current liabilities
based on the contractual conditions effective at the reporting date. Although
management believes that it is likely that the Group’s overdraft liabilities
and other short-term bank loans will be refinanced for another 12 months,
relevant decisions will be made in 2013 when the loans fall due. Therefore, at
the reporting date the loan commitments constituted short-term liabilities.
According to the Group’s estimates, current liabilities include loans of 11,501
thousand euros that will probably be refinanced. If the items were reported as
long-term liabilities, the current ratio would be 1.27.
At the reporting date, the Group’s cash and cash equivalents totalled 10,231
thousand euros (31 December 2011: 9,908 thousand euros).
Interest rate risk
The Group’s interest-bearing liabilities to banks have both fixed and floating
interest rates. Finance lease liabilities have mainly floating interest rates.
The base rate for floating interest rates is mostly Euribor. At 31 December
2012, the Group’s interest-bearing loans and borrowings totalled 30,855
thousand euros, an increase of 2,213 thousand euros year over year. Interest
expense for 2012 amounted to 1,097 thousand euros. Compared with 2011, interest
expense increased by 104 thousand euros. The Group’s interest rate risk is
currently influenced by two factors: a rise in the base rate for floating
interest rates (Euribor/EONIA) and a low interest coverage ratio caused by
operating cash flow. The first risk factor is mitigated by fixing, where
possible, the interest rates of liabilities during the period of low market
interest rates. Realisation of the second risk factor depends on the success of
operating activities.
The Group has not acquired any derivatives for hedging the risks arising from
instruments with a floating interest rate.
Currency risk
As a rule, the prices of construction contracts and subcontracts are fixed in
the currency of the host country, i.e. in euros (EUR) and in Ukrainian hryvnas
(UAH). From the beginning of 2012 the Group was not exposed to currency risks
related to the Belarusian ruble (BYR) because the Group then practically
discontinued its operations in Belarus. The exchange rate of the Ukrainian
hryvna against the euro has been stable since 2010. In 2012, fluctuations in
the euro-hryvna exchange rate remained below 10%. The Group’s net foreign
exchange loss for 2012 was 95 thousand euros (2011: a net foreign exchange gain
of 168 thousand euros).
Since Estonia’s adoption of the euro at the beginning of 2011, the Group’s
Finnish operations do not involve a currency risk. Nor does the Group have any
currency risk in Lithuania where operations have been suspended. Currency risk
is reduced by the fact that the prices of construction materials and services
that the Group’s Estonian entities purchase from abroad are mostly denominated
in euros.
The Group has not acquired any derivatives to hedge its currency risks.
Nordecon is a group of construction companies whose core business is
construction project management and general contracting in the buildings and
infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine
and Finland. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and
located in Tallinn, Estonia. In addition to the parent company, there are more
than 10 subsidiaries in the Group. The consolidated revenue of the Group in
2011 was 147.8 million euros. Currently Nordecon Group employs more than 700
people. Since 18 May 2006 the company's shares have been quoted in the main
list of the NASDAQ OMX Tallinn Stock Exchange.
Raimo Talviste
Nordecon AS
Head of Finance and Investor Relations
Tel: +372 615 4445
Email: [email protected]
www.nordecon.com