Börsiteade

AS TALLINNA VESI

LEI kood

5493000M6TVS2X0KWC97

Emitendi suuruskategooria

Suur kontsern

Majandustegevusalad

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

Emitendi registreeritud asukoht

Eesti

Üldandmed

Kategooriad

Muu oluline informatsioon

Teate ID

3724

Esitamise kuupäev ja aeg

05.06.2012 09:31:16

Teate sisu eesti keeles

Pealkiri

Tallinna Ringkonnakohus kinnitas, et Teenuslepingu tariifide osa on haldusleping

Teade

31.05.2012. a. tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega kinnitas 2001. a.
allkirjastatud AS-i Tallinna Vesi erastamislepingute paketi osaks oleva
Teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks (avalik-õiguslikuks
lepinguks). Seega on Ringkonnakohus otsustanud AS-i Tallinna Vesi kasuks,
lükates ümber Konkurentsiameti väite selle kohta, et Teenuslepinguga
määratletud tariifimehhanism on väidetavalt tsiviilõiguslik leping, millele
Ettevõte ei saa halduskohtus toetuda. 

AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith väljendas Ringkonnakohtu
lahendi üle heameelt. “Ringkonnakohtu lahend annab Teenuslepingule ja Tallinna
linna poolt ettevõtte erastamise käigus kehtestatud tariifimehhanismile
tugevama juriidilise kaitse. Samuti on see otsus äärmiselt tervitatav parema
regulatsiooni ning suurema regulatiivse läbipaistvuse ja avatud
kommunikatsiooni tagamiseks,” selgitas ta. 

Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et Teenuslepingu tariifide osa näol on tegu
halduslepinguga, kuna lepinguga määratleti avaliku teenuse (vee ja reovee)
pakkumise tagamine, mis on Tallinna linna avalik-õiguslik ülesanne. Kohus
järeldas, et kui kohalikud omavalitsused reguleerivad vee-ja reoveesektorit,
siis avalik-õiguslik suhe hõlmab endas ka teenuse eest tariifide kehtestamist
ning Tallinna linnal oli õigus reguleerida teenuse hindu haldusakti andmise
asemel halduslepingu (avalik-õigusliku lepingu) sõlmimisega. 

Konkurentsiamet väitis, et AS-i Tallinna Vesi tariifid ei ole vastavuses
õigusaktidega põhjendades väidet tõendamatu arvamusega, et lepingus sätestatud
tariifimudel on ebaseaduslik tsiviilõiguslik leping. Kohus on osundanud ka
asjaolule, et lisaks seadusele reguleerib AS-i Tallinna Vesi tariife ka
avalik-õiguslik Teenusleping. 

See tähendab, et Haldusmenetluse seadus (HMS) lubab halduslepinguid ühepoolselt
muuta vaid juhul, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku
huvi rasket kahjustamist. Avalik-õiguslikke lepinguid ei saa muuta lihtsalt
seaduse (ÜVVKS-i) muutmisega. Käesoleva ajahetkeni ei ole Konkurentsiamet
esitanud ühtegi tõendusmaterjali, näitlikustamaks et Konkurentsiamet oleks
suutnud tagada ASTV praeguste teenuse kvaliteedistandarditega võrdväärsete
teenuse kvaliteedistandardite saavutamise madalamate tariifimäärade
rakendamisega, kui amet oleks Ettevõtet reguleerinud alates 2001.a. 

Ettevõte on teinud kõik selleks, et täita kehtivat avalik-õiguslikku lepingut,
samas kui tariifide mittekooskõlastamisel selle lepingu tingimuste ühepoolset
eiramist võib potentsiaalselt tõlgendada kui olulist menetlusnormide rikkumist.
Kohtulahend toetab Ettevõte poolt kohtule esitatud kaebust, kuigi Tallinna
Ringkonnakohus on siiski osundanud, et Tallinna Halduskohus peaks lahendama
küsimuse, kas Teenusleping on siduv Konkurentsiameti jaoks või mitte. Kui
Konkurentsiamet ei suuda tõendada, et Teenusleping kahjustas ülekaalukat
avalikku huvi, siis Konkurentsiamet peab kas järgima lepingut või ettevõttel
tekib riigi vastu kompensatsiooninõue. Kui Konkurentsiamet suudab tõendada, et
Teenusleping raskelt kahjustas ülekaalukat avalikku huvi, jääb ettevõttele
kompensatsiooninõue. 

Ian Plenderleithi sõnul ei saa Konkurentsiamet jätkuvalt eirata Ettevõtte
tariifitaotlusi, mis on koostatud vastavalt pika-ajalisele erastamislepingule.
“Konkurentsiamet ei saa ignoreerida Teenuslepingut ettevõtte poolt
tariifitaotluse raames esitatud tõendusmaterjalide seas, püüdes samaaegselt
sundida Ettevõtet rakendama Konkurentsiameti enda põhjendamatuid, soovituslikke
ametisiseseid juhiseid,” lisas ta. 

Viimatimainitud märkus on saanud samuti kinnitust Tallinna Ringkonnakohtu
lahendiga 2.märtsist 2012. a., milles on selgesõnaliselt välja toodud asjaolu,
et Konkurentsiamet ei saa rakendada omaenda soovituslikke juhiseid ÜVVKS-i
asemel. 

Tallinna Ringkonnakohus tagastas kohtuasja Tallinna Halduskohtule uueks
läbivaatamiseks ning viimane peab nüüd täielikult arvesse võtma kõiki
tariifivaidluse käigus esitatud tõendeid, sh avalik-õiguslikku lepingut.
Siiski, väärib märkimist, et vastavalt HMS-ile on ühepoolselt muudetud
avalik-õigusliku lepingu osapooltel õigus nõuda lepingut selliselt muutnud
haldusorganilt muudatusega tekitatud varalise kahju eest kompensatsiooni. 

Konkurentsiametil on 15 kalendripäeva (s.o. kuni 15.06.2012. a.) lahendi
vaidlustamiseks. 


         Mariliis Mia Topp
         Kommunikatsioonijuht
         AS Tallinna Vesi
         62 62 275
         [email protected]

Teate sisu inglise keeles

Pealkiri

Tallinn District Court confirmed that tariffs part of the Services Agreement is a public law agreement

Teade

On 31.05.2012 the Tallinn District Court issued a ruling, deeming the tariffs
part of the Services Agreement signed in 2001 as part of AS Tallinna Vesi’s
privatization package of agreements to be an administrative (public law)
agreement. The District court has thereby ruled in favour of AS Tallina Vesi,
overturning the Competition Authority’s claim that the tariff mechanism
specified in the Services Agreement is allegedly a civil law agreement that the
company cannot rely on in an administrative court. 

The CEO of AS Tallinna Vesi, Ian Plenderleith, expressed his content with the
issued ruling. „The ruling of the District Court extends more legal protection
to the Services Agreement and the tariff mechanism established by the City of
Tallinn at the time of privatization. This ruling is also very welcome in the
interests of improved regulation and in order to ensure greater regulatory
transparency and open communication with all stakeholders,“ he explained. 

Tallinn District Court stated that the tariffs part of the Services Agreement
was an administrative contract because the contract was concluded to provide a
public (water and waste water) supply service securing which is a public law
obligation of the City of Tallinn. The court concluded that when municipalities
regulate the water and wastewater sector, this public law relationship involves
imposing tariffs for the service, and the City of Tallinn was entitled to
regulate pricing of the service via an administrative (public law) agreement
instead of an administrative act. 

The Competition Authority alleged that the tariffs charged by AS Tallinna Vesi
are not in accordance with the law, and based solely on its own unsubstantiated
opinion that the agreement stipulating the tariff model is an illegal civil
agreement. The court has indicated that besides the law, also the Services
Agreement as a public law agreement regulates the tariffs charged by AS
Tallinna Vesi. 

This now means that under the Administrative Procedure Act (APA) unilateral
changes of administrative agreements may only happen if this is absolutely
necessary to avoid severe damage to a predominant public interest. Public law
agreements cannot be changed by virtue of simply changing a law (PWSSA). To
date the Competition Authority has not presented any verifiable evidence to
demonstrate that service quality standards would equal ASTV’s current standards
for lower tariffs had it regulated the Company since 2001. 

While the company has done nothing but fulfill a valid public law agreement,
unilaterally discarding this agreement when issuing a negative tariff decision
could potentially be construed as a gross breach of procedure. The ruling
validates the company’s complaint to the courts, although the Tallinn District
Court has still instructed the Tallinn Administrative Court to assess whether
the Services Agreement is binding on the Competition Authority. Should the
Competition Authority fail to prove that the Services Agreement was against a
predominant public interest, then the Competition Authority will either have to
follow the contract or the company will have a compensation claim against the
state. Should the Competition Authority be able to prove that the Services
Agreement severely damages a predominant public interest, the company will have
to claim compensation. 

Ian Plenderleith says that the Competition Authority cannot continue to ignore
the Company’s tariff applications made on the basis of the long-term
privatisation agreement. “The Competition Authority cannot discard this
agreement from all the evidence submitted, whilst trying to force the Company
to use the Competition Authority´s own unsubstantiated recommended internal
guidelines,“ he added. 

This latter point is further re-enforced by the Tallinn District Court ruling
of 2nd March 2012 in which it clearly highlighted that the Competition
Authority could not use its own recommended internal guidelines as a proxy for
the PWSSA. 

Tallinn District Court remanded the case back for the review of the Tallinn
Administrative Court that now has to fully consider all evidence submitted in
the tariffs dispute, including the public law agreement. However, under the
APA, parties to a public law agreement that has been unilaterally amended are
entitled to compensation of proprietary damages by the relevant public
authority. 

The Competition Authority has 15 calendar days until 15.06.2012 to appeal the
ruling. 


         Mariliis Mia Topp
         Head of Communications
         AS Tallinna Vesi
         62 62 275
         [email protected]