Börsiteade
AS MERKO EHITUS
LEI kood
529900AS1XLZP15O8887
Emitendi suuruskategooria
Suur kontsern
Majandustegevusalad
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Emitendi registreeritud asukoht
Eesti
Üldandmed
Kategooriad
Muu oluline informatsioon
Teate ID
3105
Esitamise kuupäev ja aeg
11.11.2010 09:00:00
Teate sisu eesti keeles
Pealkiri
MRK: 2010. aasta 9 kuu ja III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne
Teade
Merko Ehitus Kvartaliaruanne 11.11.2010
2010. aasta 9 kuu ja III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne
TEGEVUSARUANNE
Üldinfo
AS Merko Ehitus tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ehitusalaseid terviklahendusi
pakkuva ehituskontsernina. Suuremad kontserni ettevõtted on SIA Merks (100%),
UAB Merko Statyba (100%), Tallinna Teede AS (100%), AS Gustaf (75%), OÜ Gustaf
Tallinn (80%), AS Merko Tartu (66%) ja AS Tartu Maja Betoontooted (25%).
3. juunil 2010 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul kutsuti seoses
ettevõtte juhtimisstruktuuri restruktureerimisega Jaan Mäe tagasi nõukogu
liikme kohalt seoses tema valimisega AS Merko Ehitus juhatuse liikmeks.
Tulenevalt muudatustest majanduskeskkonnas ning ehitusturul, vaatas AS Merko
Ehitus nõukogu ja juhatus üle kontserni strateegia ning kinnitas kontserni
strateegilised eesmärgid aastateks 2010 - 2015.
Strateegia hõlmab ajavahemikku alates käesolevast aastast kuni 2015. aasta
lõpuni. Kõik põhimõtted ja osad finantseesmärgid, nagu näiteks tagatav
omakapitali minimaalne osatähtsus varade mahust, on kohustuslikud terve
märgitud perioodi vältel.
Täpsustatud strateegia aluseks on võetud järgmised eeldused Balti riikide
majanduses:
- 2010. aastal majanduskasvu ei toimu, ehitussektoris on oodata kuni
kümneprotsendilist langust;
- lähiaastate (2011 - 2012) majanduskasv ei ole erinevate ekspertide
hinnangul suurem kui 3%;
- lähiaastate peamiseks tellijaks on avalik sektor, kus põhirõhk on Euroopa
Liidu fondide poolt kaasrahastatavatel infrastruktuuriobjektidel;
- senisest enam hakatakse kasutama PPP(public private partnership)-mudeleid,
kuna avalikul sektoril napib investeeringuteks rahalisi vahendeid;
- suureneb energiatõhususe parandamisega seotud projektide arv;
- korteriturg elavneb võrreldes viimase paari aasta madalseisuga;
- suureneb vajadus tööstushoonete järele;
- paraneb laenurahade kättesaadavus;
- tööpuuduse vähenemine ja jaekaubanduse taastumine hakkab toimuma 2011.
aastal.
AS Merko Ehitus strateegilised eesmärgid:
- AS Merko Ehitus visioon on pakkuda oma tellijatele kõrge kvaliteediga
ehitusteenust erinevates valdkondades.
- AS Merko Ehitus eesmärk on olla juhtiv ehitusfirma oma koduturul - Balti
riikides.
- Lisaks koduturule loeb AS Merko Ehitus perspektiivseteks turgudeks
Ukrainat, eestkätt Kiievit ning Peterburi linna Venemaal.
- Väljaspool ülalloetletud turge ehitatakse/arendatakse ainult kas tellijale,
kellega on olemas eelnev koostöökogemus või siis sarnast objekti, mida on
varasemalt edukalt ehitatud/arendatud.
- Kogu kontserni käibest moodustaks 2015. aastal Eestis tehtud käive ca 35%,
Lätis tehtud käive ca 30%, Leedus tehtud käive ca 25% ning muudel turgudel
tehtud käive ca 10%. Ligilähedaselt samades proportsioonides peaks jagunema
kontsernis toodetud kasum.
- Lisaks senisele ehitus- ja projekteerimisteenusele pakutakse veelgi
komplekssemat teenust, mis hõlmab endas terviklikku protsessi, alates
kaasabist sobiliku krundi leidmisel kuni finantseerimise korraldamiseni.
AS Merko Ehitus pikaajalised finantseesmärgid:
- saavutada aastatel 2011 - 2015 kontserni aasta keskmiseks omakapitali
tootluseks (ROE) minimaalselt 15%;
- tagada kogu perioodi ulatuses vähemalt 40%-line omakapitali osatähtsus
varade mahust.
Eesmärkide saavutamiseks:
1. otsime võimalusi edukalt tegutsenud ettevõtete osaluste omandamiseks,
seda eriti Leedus ja Lätis.
2. korrastame kontserni juhtimisstruktuuri, mis seisneb peaasjalikult
järgmises:
- täiendame juhatuse koosseisu viienda liikmega, kelle vastutusalaks
jäävad algselt nii välisturud kui ka arendustegevus;
- rakendame mitmeid uusi tegevusi kontserni erinevate ettevõtete
horisontaalse koostöö parendamiseks ning eri riikides omandatud
insenertehnilise oskusteabe ja juhtimiskogemuse viimiseks
erinevatesse kontsernis tegutsevatesse struktuuridesse;
- kontserni struktuuri muutmise lõppeesmärgina näeme börsil noteeritud
holding-ettevõtet ning selle all kõikides riikides, kus püsivalt
tegutsetakse, tootmistegevust läbi neis riikides registreeritud
struktuuride.
3. säilitame seni hästi ja tulemuslikult toiminud motivatsioonisüsteemi
põhialused ning täiustame seda vastavalt võetud eesmärkidele.
Äritegevus
Merko Ehitus kontserni 2010. aasta 9 kuu müügitulu oli 1975,7 mln krooni.
Perioodi müügituludest teeniti Eestis 72,2%, Lätis 25,4% ja Leedus 2,4%.
Võrrelduna 2009. aasta 9 kuuga vähenes kontserni müügitulu 15,3% sh Eestis
14,5%, Lätis 17,2% ning Leedus 20,3%.
Kontserni 2010. aasta III kvartali müügitulu oli 867,1 mln krooni,
vähenedes 2009. aasta sama perioodiga võrreldes 18,4 mln krooni võrra.
2010. aastal on ettevõtte jõudsalt kasvatanud oma ehitustööde portfelli.
13.07.2010 sõlmis AS Merko Ehitus tütarettevõte UAB Merko Statyba Vilniuse
linna kinnisvarafirmaga Balsiu koolimaja ehitamise ning 25-aastaks rentimise
lepingu. Projekti hinnanguline investeering on 10 mln eurot ning koolimaja
peab olema valmis õpilasi vastu võtma 1. septembrist 2011. Tegemist on
kontserni pikaajalise kinnisvarainvesteeringuga, millega seotud
ehitustegevus ei kajastu kontserni ehituskäibes ega ka teostamata
ehituslepingute portfellis. Suuremad 2010. aastal sõlmitud ehituslepingud
on E20 Loo-Maardu teelõigu ehitus (288,8 mln krooni), Iru Jäätmeenergiaploki
ehitus (197,9 mln krooni) ning bilansipäeva järgselt sõlmitud leping Maardu
linna veemajandusprojekti Muuga elamupiirkonna vee- ja kanalisatsiooni-
torustike ning -rajatiste ehitamiseks (207,7 mln krooni) ja Kohtla-Järve
piirkonna ühisveevarustuse renoveerimiseks (121,9 mln krooni).
30. september 2010 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute
portfell 2,6 mld krooni.
Kontserni korterite müük perioodil oli turuolukorda arvestades hea.
2010. aasta 9 kuuga müüdi 175 korterit kogumaksumusega 205,1 mln krooni
(käibemaksuta). Seisuga 30.09.2010 oli varudes müümata 121 valmis korterit
kogumaksumusega 139,0 mln krooni ning ehitamisjärgus 316 korterit, mille
maksumus bilansipäeva seisuga oli kogumaksumusega 178,2 mln krooni. 2010.
aasta III kvartalis alustas Merko Ehitus uue 110 korteriga korterelamu
ehitust Tallinnas, aadressil Tartu mnt 50. Korterid valmivad 2011. aasta
IV kvartalis. SIA Merks taaskäivitas 116 korteriga arendusprojekti Riias,
Skanstese piirkonnas. Projekti lõpetamiseks vajalik investeering on EUR
3 mln ning objekti ehitustööd on plaanitud lõpetada 2011. aasta I kvartalis.
Kontserni suuremate ettevõtete 2010. aasta 9 kuu konsolideeritud müügitulud
2010.a 9 kuud 2009.a 9 kuud
EEK EUR EEK EUR
Eesti ettevõtted
AS Merko Ehitus (emaettevõte) 1 051 357 67 194 1 263 801 80 772
AS Gustaf (75% osalus) 27 862 1 781 39 942 2 553
OÜ Gustaf Tallinn (80% osalus) 37 697 2 409 47 136 3 013
AS Merko Tartu (66% osalus) 26 898 1 719 61 730 3 945
Tallinna Teede AS (100% osalus) 249 806 15 965 216 760 13 854
Woody OÜ (100% osalus) 23 682 1 514 24 988 1 597
Läti ettevõte
SIA Merks (100% osalus) 501 724 32 066 605 853 38 721
Leedu ettevõte
UAB Merko Statyba (100% osalus) 47 347 3 026 58 380 3 731
Aastaga vähenesid kontserni müüdud toodangu kulud 13,8% ning turustus- ja
üldhalduskulud 18,1%. Võrreldes aasta esimese kuue kuuga vähenes ka turustus-
ja halduskulude osakaal müügituludes. Turustus- ning üldhalduskulude
vähenemist soodustasid kulude vähendamiseks rakendatud kokkuhoiu meetmed,
millest andsid 7,0 mln krooni tööjõukulude, 7,1 mln krooni kontori ja
sidekulude ja 5,1 mln krooni reklaami ja sponsorluse kulude kärped. Vaatamata
üldisele turustus- ja üldhalduskulude vähenemisele kasvasid konsultatsioonide
ja õigusabi kulud eelmise aastaga võrreldes 3,6 mln krooni võrra, mis suuresti
on tingitud hankemenetlustega kaasnevate juriidiliste vaidlustega.
Kontserni 2010. aasta 9 kuu maksude-eelne kasum oli 91,9 mln krooni, vähenedes
aastaga 39,3 mln krooni võrra ning puhaskasum oli 81,4 mln krooni, vähenemine
vastavalt 37,5 mln krooni ehk 31,6%. Perioodi kasumist 1,3 mln krooni
moodustas eelnevalt allahinnatud kinnisvara üleshindamine tänaste tehingute
tasemele. Kasumi vähenemist mõjutas müügitulude ning ehitus- ja
arendusvaldkonna kasumilikkuse langus. Arendustegevuse tsüklilisuse mõju
tulemustele oli ebaoluline.
Merko Ehitus kontserni 2010. aasta 9 kuu lühiajaliste investeeringute ning
rahaliste vahendite muutus oli -431,7 mln krooni ning 30. septembri 2010
seisuga oli kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi
vahendeid summas 331,1 mln krooni. Perioodi äritegevuse rahavoog oli -39,0
mln krooni, investeerimistegevuse rahavoog -62,8 mln krooni ja
finantseerimistegevuse rahavoog -329,9 mln krooni. Äritegevuse rahavoogu
mõjutas enim äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus +181,7
mln krooni, valmidusprotsendi meetodil ehituslepingute tulu korrigeerimine
-300,5 mln krooni ja ärikasum +96,1 mln krooni. Investeerimistegevuse
rahavoost -48,2 mln krooni moodustasid väljastatud ja tagasimakstud laenude
saldo ning -10,0 mln põhivara soetus. Finantseerimistegevuse rahavoost kulus
-194,7 mln krooni dividendimakseteks, -146,4 mln krooni võetud laenude ja
-17,9 mln krooni kapitalirendi põhiosa tagasimakseteks.
Kontserni 2010. aasta 9 kuu konsolideeritud andmeid iseloomustavad suhtarvud
ja nende arvutamise metoodika
9 kuud 2010 9 kuud 2009 9 kuud 2008
Puhaskasumi marginaal 4,1 % 5,1 % 9,7 %
Maksude-eelse kasumi marginaal 4,7 % 5,6 % 11,2 %
Ärikasumi marginaal 4,9 % 5,7 % 11,3 %
Brutokasumi marginaal 10,3 % 11,9 % 16,5 %
EBITDA marginaal 6,3 % 6,6 % 11,9 %
Omakapitali puhastootlus aastas 5,2 % 7,5 % 22,2 %
Aktivate puhastootlus aastas 3,2 % 4,2 % 11,2 %
Omakapitali määr 61,2 % 58,1 % 50,0 %
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2,6 2,4 2,0
Maksevõime kordaja 1,2 1,2 0,9
Üldkulud müügitulust 6,2 % 6,4 % 5,2 %
Brutotöötasu müügitulust 9,2 % 9,3 % 8,8 %
Puhaskasumi marginaal : Puhaskasum* / Müügitulu
Maksude-eelse kasumi marginaal : Kasum enne maksustamist / Müügitulu
Ärikasumi marginaal : Ärikasum / Müügitulu
Brutokasumi marginaal : Brutokasum / Müügitulu
EBITDA marginaal : (Ärikasum + Kulum) / Müügitulu
Omakapitali puhastootlus aastas : Puhaskasum x 4/3* / Perioodi keskmine
omakapital*
Aktivate puhastootlus aastas : Puhaskasum x 4/3* / Perioodi keskmised
koguaktivad
Omakapitali määr : Omakapital* / Koguaktivad
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja : Käibevarad / Lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja : (Käibevara - Varud) / Lühiajalised kohustused
Üldkulud müügitulust : Üldkulud / Müügitulu
Brutotöötasu müügitulust : Brutotöötasu / Müügitulu
*arvutatud emaettevõtte omanike osale
Ehitusturg
2010. aasta III kvartal ei toonud ehitussektorisse leevendust. Turgu
iseloomustas aasta esimesele poolele omane nõrk nõudlus ning tihe konkurents
pakkumise poolel ja jätkus mahtude vähenemine (II kv 2010 vs II kv 2009
Eestis -21,4%, Lätis -35,4% ja Leedus -20,9%, jooksevhindades). Enamus uusi
ehitusprojekte algatatakse avaliku sektori ja Euroopa Liidu struktuurifondide
poolt rahastatavate infrastruktuuri ning keskkonnarajatiste valdkonnas.
Samas on märgata välisinvestorite huvi tõusu kinnistute ning rendivooga
projektide vastu. Aktiivselt tegutsevad kinnisvarasektoris pankade poolt
ebaõnnestunud kinnisvaraprojektide arendamiseks ning haldamiseks loodud
ettevõtted ning paljuski tänu viimastele on stabiliseerunud elamispindade
ja kinnistute hinnad.
Tulenevalt globaalse nõudluse paranemisest on viimase 9 kuuga kallinenud nii
metalli, tsemendi ning naftasaadustel baseeruvad ehitusmaterjalid kui ka
tööjõu ja masinate hinnad. Tugev nõudlus Kesk-Euroopas ning Skandinaavias on
viinud tööjõu taas liikvele, mille tulemuseks on hoogne hindade konvergents.
Kindlalt võib väita, et ehitushinnad on põhja selleks korraks läbinud ning
tõenäoliselt ei ole viimase üheksa kuu 10-15%-line kallinemine veel piisav
tasakaalupunkti saavutamiseks. Hindade suur volatiilsus muudab uute
projektide eelarvestamise keeruliseks ning toob endaga kaasa täiendava riski
fikseeritud hindadega ehituslepingute teostamisel ning hinnasurve projektide
kasumlikkusele.
Ehitusteenuste turgu iseloomustab jätkuvalt tihe konkurents, marginaalid
kulude ja riskide katteks on minimaalsed ning hinnapakkumised on üldjuhul
omahinna piiril. Võrreldes aasta esimese poolega on alapakkumiste arv ning
turuosaliste agressiivsus selgelt vähenenud. Selle on tinginud sisendhindade
kasv, mis on 2010. aastal pööranud tõusule. Tellijate ja tarnijate suhtumine
alapakkujatesse on muutunud teadlikumaks, nõutakse suuremaid garantiisid ja
sisulisi selgitusi tehtavate pakkumiste kohta. Paljud 2009. aastal
alapakkumistega hankeid võitnud ettevõtted on oma tegevuse tänaseks lõpetanud
või lõpetamas.
2010. aasta on näidanud elamispindade turu elavnemise märke Eestis ja Lätis,
kasvanud on nii tehingute arv kui ka keskmised hinnad. Tõusule pööranud
elamispindade hinnatase ning märgid majanduskeskkonna stabiliseerumisest on
pikka aega eluaseme soetamist edasi lükanud inimesed aktiivsemalt tegutsema
ajendanud. Konjunktuuri paranemisele on kaasa aidanud paranenud
finantseerimiskeskkond, eelkõige alanenud omafinantseeringumäär ning
intressimarginaal lõpptarbijatele. Ajutine müügiedu elamispindade valdkonnas
on julgustanud arendajaid oma külmutatud projekte üle vaatama ning uusi
äriplaane ja laenutaotlusi vormistama. Mõned finantseerimiskeskkonnast vähem
sõltuvad arendajad, siinhulgas ka Merko Ehitus, on alustanud uute
väikesemahuliste arendusprojektidega. Vaatamata tärkavale optimismile
arendajate ridades jääb uute arendusprojektide maht lähitulevikus
tagasihoidlikuks ning seetõttu võib oodata elamispindade pakkumise
vähenemist. Pakkumise vähenemisest ning ehitushindade kallinemisest
tulenevalt prognoosime järgneva 12 kuu perspektiivis elamispindade hindade
mõningast kallinemist.
Tarbijate kindlustunde taastumisega elavneb 2011. aastal tarbimine ja
kaubanduspindade turg stabiliseerub. Arendajatel tekib julgus edasilükatud
parenduste ning laienduste tegemiseks olemasolevates keskustes. Uute
suuremahuliste büroo- ja kaubanduspindade tulekut turule ei ole põhjust
oodata - finantsinstitutsioonide huvi uute pikaajaliste arendusprojektide
rahastamise vastu on endiselt madal, raha hind kõrge ning laenuvahendite
avanemise eeltingimused ebareaalsed.
Töötajad ja töötasu
Kontsernis oli seisuga 30.09.2010 891 töötajat, sealhulgas oli kontserni
täistööajaga töötajate arv 846. Aastaga suurenes kontserni töötajaskond
16,0% ehk 123 töötaja võrra. Töötajatele makstud 9 kuu brutotöötasu oli
181,5 mln krooni, vähenedes aastaga 16,6%. Kontserni tööjõukulude alanemist
toetas kontserni kasumlikkuse langusest tingitud tulemustasude vähenemine.
Väärtpaberi informatsioon
ISIN EE3100098328
Väärtpaberi lühinimi MRK1T
Börsinimekiri Balti Põhinimekiri
Nominaalväärtus 10,00 EEK
Emiteeritud väärtpabereid 17 700 000
Noteeritud väärtpabereid 17 700 000
Noteerimise kuupäev 11.08.2008
Merko Ehitus aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn põhinimekirjas. 2010.
aasta 9 kuuga sooritati Merko Ehitus aktsiatega 3385 tehingut, mille käigus
vahetas omanikku 1,3 mln aktsiat ning tehingute käive oli 149,3 mln krooni.
Madalaim tehing aktsiaga sooritati tasemel 79,02 krooni ning kõrgeim tasemel
135,7 krooni aktsia. Aktsia sulgemishind seisuga 30.09.2010 oli 127,5 krooni.
AS Merko Ehitus turuväärtus seisuga 30.09.2010 oli 2,26 miljardit krooni.
KOONDKASUMIARUANNE 01.01.2010-30.09.2010
konsolideeritud ja auditeerimata, tuhandetes kroonides ja eurodes
EEK EUR
2010 9 kuud 2009 9 kuud 2010 9 kuud 2009 9 kuud
Müügitulu 1 975 684 2 333 379 126 269 149 130
Müüdud toodangu kulu (1 771 359) (2 055 731) (113 210) (131 385)
BRUTOKASUM 204 325 277 648 13 059 17 745
Turustuskulud (23 075) (32 965) (1 475) (2 107)
Üldhalduskulud (100 062) (108 629) (6 395) (6 943)
Muud äritulud 19 029 10 101 1 216 646
Muud ärikulud (4 078) (12 586) (261) (805)
ÄRIKASUM 96 139 133 569 6 144 8 536
Finantstulud ja -kulud sidus- ja ühis-
ettevõtete aktsiatelt ja osadelt(3 125) (8 044) (200) (515)
Intressikulud (10 301) (19 123) (658) (1 222)
Kasum valuutakursi muutustest 1 499 1 265 96 81
Muud finantstulud 7 701 24 702 492 1 579
Muud finantskulud (2) (1 112) (0) (71)
KOKKU FINANTSTULUD JA -KULUD (4 228) (2 312) (270) (148)
KASUM/KAHJUM ENNE MAKSUSTAMIST 91 911 131 257 5 874 8 388
Tulumaksukulu (11 490) (12 662) (734) (809)
PERIOODI PUHASKASUM 80 421 118 595 5 140 7 579
sh emaettevõtte omanike
osa puhaskasumist 81 370 118 902 5 201 7 599
vähemusomanike
osa puhaskasumist (949) (307) (61) (20)
MUU KOONDKASUM
Valuutakursi vahed
välisettevõtete ümberarvestusel 568 (1 032) 36 (66)
PERIOODI KOONDKASUM 80 989 117 563 5 176 7 513
sh emaettevõtte omanike
osa koondkasumist 81 938 117 870 5 237 7 533
vähemusomanike
osa koondkasumist (949) (307) (61) (20)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta
(tava ja lahustatud, EEK ja EUR) 4,60 6,72 0,29 0,43
KOONDKASUMIARUANNE III kvartal 2010
konsolideeritud ja auditeerimata, tuhandetes kroonides ja eurodes
EEK EUR
2010 III kv 2009 III kv 2010 III kv 2009 III kv
Müügitulu 867 061 885 492 55 415 56 593
Müüdud toodangu kulu (794 914) (775 170) (50 804) (49 542)
BRUTOKASUM 72 147 110 322 4 611 7 051
Turustuskulud (7 460) (12 830) (477) (820)
Üldhalduskulud (34 899) (32 140) (2 230) (2 054)
Muud äritulud 3 160 3 141 202 201
Muud ärikulud (1 061) (10 855) (68) (695)
ÄRIKASUM 31 887 57 638 2 038 3 683
Finantstulud ja -kulud sidus- ja ühis-
ettevõtete aktsiatelt ja osadelt 1 312 (2 080) 84 (134)
Intressikulud (3 884) (4 440) (248) (284)
Kasum/kahjum valuutakursi muutust. 13 (2 619) 1 (167)
Muud finantstulud 1 459 4 830 93 309
KOKKU FINANTSTULUD JA -KULUD (1 100) (4 309) (70) (276)
KASUM/KAHJUM ENNE MAKSUSTAMIST 30 787 53 329 1 968 3 407
Tulumaksukulu (1 959) (7 724) (124) (493)
PERIOODI PUHASKASUM 28 828 45 605 1 844 2 914
sh emaettevõtte omanike
osa puhaskasumist 29 461 45 711 1 883 2 921
vähemusomanike
osa puhaskasumist (633) (106) (39) (7)
MUU KOONDKASUM
Valuutakursi vahed
välisettevõtete ümberarvestusel (434) (4 962) (28) (317)
PERIOODI KOONDKASUM 28 394 40 643 1 816 2 597
sh emaettevõtte omanike
osa koondkasumist 29 027 40 749 1 855 2 604
vähemusomanike
osa koondkasumist (633) (106) (39) (7)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta
(tava ja lahustatud, EEK ja EUR) 1,66 2,58 0,11 0,17
FINANTSSEISUNDI ARUANNE seisuga 30.09.2010
konsolideeritud ja auditeerimata, tuhandetes kroonides ja eurodes
EEK EUR
30.09.2010 31.12.2009 30.09.2010 31.12.2009
AKTIVA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 213 698 359 732 13 658 22 991
Lühiajalised deposiidid 117 355 400 916 7 500 25 623
Nõuded ja ettemaksud 904 242 665 839 57 790 42 554
Varud 1 457 840 1 536 463 93 173 98 199
Käibevara kokku 2 693 135 2 962 950 172 121 189 367
Põhivara
Pikaajalised fin.investeeringud 267 594 243 958 17 102 15 592
Kinnisvarainvesteeringud 24 443 16 552 1 562 1 058
Materiaalne põhivara 282 428 266 276 18 051 17 018
Immateriaalne põhivara 23 107 24 238 1 477 1 549
Põhivara kokku 597 572 551 024 38 192 35 217
AKTIVA KOKKU 3 290 707 3 513 974 210 313 224 584
PASSIVA
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 217 740 447 569 13 916 28 605
Võlad ja ettemaksed 758 334 787 719 48 466 50 344
Lühiajalised eraldised 60 259 37 702 3 851 2 410
Lühiajalised kohustused 1 036 333 1 272 990 66 233 81 359
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 205 693 76 316 13 146 4 878
Pikaajalised võlad tarnijatele 10 523 10 653 673 681
Pikaajalised ostjate ettemaksed 7 5 0 0
Pikaajalised kohustused kokku 216 223 86 974 13 819 5 559
Kohustused kokku 1 252 556 1 359 964 80 052 86 918
Omakapital
Vähemusosa 24 032 27 129 1 536 1 734
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 177 000 177 000 11 312 11 312
Kohustuslik reservkapital 17 700 17 700 1 131 1 131
Realiseerimata kursivahed (14 248) (14 816) (911) (947)
Jaotamata kasum 1 833 667 1 946 997 117 193 124 436
Emaettevõtte omanikele
kuuluv omakapital kokku 2 014 119 2 126 881 128 725 135 932
Omakapital kokku 2 038 151 2 154 010 130 261 137 666
PASSIVA KOKKU 3 290 707 3 513 974 210 313 224 584
Alar Lagus
Juhatuse liige
6 805 109
[email protected]
1. iii kv 10 aruanne est - merko ehitus.pdf <PDF>
(https://newsclient.omxgroup.com/cds/DisclosureAttachmentServlet?messageAttachmentId=325804)