Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi "kontsern") vedas 2020. aasta
teises kvartalis 388 tuhat reisijat, mida on 85,4% võrra vähem kui eelmise aasta
teises kvartalis. Veetud kaubaveoühikute arv langes eelmise aastaga võrreldes
12,8% võrra. Kontserni auditeerimata müügitulu langes 74,6% ehk 191,1 miljoni
euro võrra 65,0 miljoni euroni. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli
2,4 miljonit eurot (2019. aasta teises kvartalis 50,7 miljonit eurot) ja
auditeerimata puhaskahjum 27,4 miljonit eurot (2019. aasta teise kvartali
puhaskasum oli 14,9 miljonit eurot).
Teises kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja majandustulemust järgmised
äritegevusega seotud tegurid:
* Covid-19 ja sellega seotud reisipiirangud;
* tegevuse ajutise peatamise tõttu 978 võrra vähenenud reiside arv;
* maksimaalset täituvust sätestavad piirangud.
Koroonaviiruse haiguse mõju (Covid-19) ja reisipiirangud
Covid-19 ülemaailmsest puhangust tulenevalt, kuulutati märtsi kuu keskpaigas
enamusel kontserni koduturgudel välja eriolukord ja kehtestati reisimise ja
liikumise piirangud. Alates maikuu keskpaigast hakati kehtestatud piiranguid
järk-järgult vähendama. Rootsiga seonduvad rahvusvahelist reisijatevedu
puudutavad piirangud on siiski jõus tänaseni.
Covid-19 mõju kontserni teise kvartali tegevustele ja tulemustele on olnud väga
ulatuslik. Võrreldes eelmise aastaga langes aprilli-mai reisijate arv 93%. Soome
riigi reisipiirangute kaotamise järgselt oli juuni kuus kerge taastumine.
Sellest hoolimata oli kuu reisijate arv 72% madalam võrreldes 2019. aasta
juuniga. Muutunud on reisijate profiil ning enamus reisijaid on pärit
koduturgudelt.
Ulatuslike reisipiirangute ning madalama nõudluse olukorras keskendus kontsern
kulude ja rahavoogude juhtimisele ning oma põhitegevuse jätkusuutlikkuse
tagamisele. Seetõttu vähendati kõiki mitte-kriitilisi kulusid ja investeeringuid
ning tehti mitmeid muutusi äritegevuses.
* Alates 15. märtsist peatati Tallinn-Stockholmi liini opereerimine laevadega
Baltic Queen ja Victoria I.
* Alates 16. märtsist peatati Riia-Stockholmi liini opereerimine laevadega
Romantika ja Isabelle.
* Tallinn-Helsingi liinil oli kruiisilaeva Silja Euroopa opereerimine peatatud
alates 17. märtsist kuni 12. juunini ja shuttle-laeva Star opereerimine
alates 18. märtsist kuni 14. maini.
* Alates 19. märtsist peatati Helsingi-Stockholmi liini opereerimine laevadega
Silja Serenade ja Silja Symphony.
* Tallink Hotel Riga ja Tallink Spa & Conference Hotel opereerimine peatati
18. märtsil ning hotellid taasavati vastavalt 1. ja 12. juunil. Tallink
Express Hotel Tallinnas oli teises kvartalis avatud piiratud ulatuses.
Tallink City Hotel on suletud alates 18. märtsist.
Kvartali jooksul suunati laevu paindlikult teistele liinidele.
* Koostöös Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
suunati shuttle-laev Star vahemikus 19. märts kuni 18. aprill Paldiski-
Sassnitz liinile, tagamaks kaubavedude toimimine Baltikumi ja Põhjamaade
ning Lääne-Euroopa vahel.
* Kruiisilaev Victoria I suunati alates 7. juunist Tallinn-Helsingi liinile ja
kruiisilaev Baltic Queen tegi juunikuus kaks erikruiisi liinil Tallinn-
Mariehamn.
* Kruiisilaev Romantika tegi teises kvartalis Riia-Stockholm liinil kaubaveo
ja pendelrändajate veoks kuus erakorralist edasi-tagasi reisi. Kruiisilaev
Isabelle suunati alates 7. juunist Paldiski-Kapellskäri liinile.
* Kruiisilaev Silja Serenade suunati alates 26. juunist Helsingi-Riia liinile.
Eesti-Soome liinide shuttle-laev Megastar ja kaubalaev Seawind, Paldiski-
Kapellskäri liini kaubalaev Regal Star ning Turu-Stockholmi liini kruiisilaevad
Baltic Princess ja Galaxy jätkasid opereerimist, et tagada rahvusvaheliste
kaubavedude toimumine.
Personali töökoormust ja töötasu puudutavad muudatused
Covid-19-st põhjustatud olukorra tõttu kehtisid 2020. aasta teises kvartalis
järgmised personali puudutavad muudatused:
* kogu Eesti personali töökoormus ja -tasu oli vähendatud 70%-le;
* enamus Soome personalist oli palgata puhkusel, v.a töötajad, kes täidavad
ülesandeid;
* Rootsi personali töökoormus oli vähendatud 40%-le aprillis ja 20%-le mais
ning juunis , v.a töötajad, kes täidavad ülesandeid laevadel;
* kogu Läti personali töökoormus ja -tasu oli kaheks kuuks vähendatud 70%-le;
* Tallink Grupp AS nõukogu liikmed loobusid nõukogu liikmete tasudest kolmeks
kuuks;
* juhatuse esimees palus oma töötasu vähendada 50%-le ning juhatuse liikmete
töötasud olid vähendatud 70%-le kolmeks kuuks.
Aruandeperioodi vältel toimusid kollektiivsed koondamised, mis hõlmasid muude
positsioonide hulgas ka hotellipersonali ning laevapereliikmete ametikohti.
Aruandekuupäeva seisuga on koondatud ligikaudu 500 töötajat. Teise kvartali
jooksul alustati kollektiivsete koondamistega, mis võib kolmanda kvartali lõpu
seisuga hõlmata potentsiaalselt täiendavat 700 töötajat.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid töötajate keskmine arv
kvartali jooksul ning töötajate arv kvartali lõpu seisuga, vastavalt 10,7% ja
15,0%.
Tulenevalt tööjõudu puudutavatest muudatustest ja riikide poolt pakutud
toetusmeetmetest vähenes teise kvartali personalikulu eelmise aastaga võrreldes
29,7 miljonit eurot.
Toetusmeetmed
Alates märtsist on kontsern saanud erinevaid otseseid rahalisi toetusi kokku
summas 17 miljonit eurot. Suurem osa toetustest saadi 2020. aasta teises
kvartalis.
Kontsern kasutas riikide pakutud ajutisi töötasu kompenseerimise abimeetmeid.
Kaubaveo tarnekindluse tagamiseks toetas Soome Riiklik Varustuskindluse Keskus
vahemikus 19. märts kuni 18. juuni Tallinn-Helsingi liini laeva Megastari ja
Turu-Stockholmi liini kahe laeva opereerimist. Toetus oli väga oluline
opereerimiseks vajalike miinimumini viidud kulude katmisel ning seeläbi
ärikahjumi vähendamisel.
Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis heaks seaduse muudatuse, millega vabastatakse
laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise
kohustusest.
Tegevused likviidsuse parandamiseks
Nõukogu tegi aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2019. majandusaasta
puhaskasumist dividende mitte maksta.
Esialgse maksegraafiku kohaselt 2020. aasta teise kvartalisse jääma pidanud
shuttle-laeva MyStar ehitamise osamakse lükati pärast laevatehasega
kooskõlastamist 2020. aasta kolmandasse kvartalisse.
Covid-19 olukorra põhjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati
kontserni ettevõtetel maksude tasumist edasi lükata. Teise kvartali lõpu seisuga
ulatus edasilükatud maksukohustus 11,1 miljoni euroni, mille tasumine toimub
võrdsetes osades kuni 2021. aasta sügiseni.
Kvartali jooksul pidas kontsern edukaid läbirääkimisi nii olemasolevate kui uute
finantsinstitutsioonidega laenude eritingimuste leevendamise, 2020. aastal
maksmisele kuulunud põhiosamaksete edasilükkamise ja uute laenude osas.
Tulenevalt nendest tegevustest on kontserni likviidsus oluliselt paranenud ning
seetõttu on käesolev finantsaruanne koostatud vastavalt jätkuvuse printsiibile.
Müügitulu ja segmendid
2020. aasta teises kvartalis vähenes kontserni kogu müügitulu 191,1 miljoni euro
võrra 65,0 miljoni euroni. 2019. aasta teises kvartalis oli kogu müügitulu
256,1 miljonit eurot ja 2018. aastal 255,4 miljonit eurot.
Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 179,5 miljoni euro
võrra 56,4 miljoni euroni. Reisijateveole ja kõikide liinide segmendi tulemile
avaldas märkimisväärset mõju Covid-19 viirusest tulenev eriolukord ning
reisipiirangud.
Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv langes 76,7% ja veetud
kaubeveoühikute maht 6,9% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eesti-
Soome liinide müügitulu vähenes 61,3 miljoni euro võrra ja oli 33,6 miljonit
eurot. Segmendi tulem vähenes 23,9 miljoni euro võrra -2,4 miljoni euroni.
Eesti-Soome liini tulemused sisaldavad ka Paldiski-Sassnitz ja Tallinn-Mariehamn
liinide opereerimist. Soome Riikliku Varustuskindluse Keskuse rahaline toetus
shuttle-laeva Megastar tegevuskulude osaliseks katmiseks on kajastatud muu
ärituluna.
Soome-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv langes eelmise aasta
sama perioodiga võrreldes 93,0% võrra, transporditud kaubaveoühikute maht langes
8,7% võrra. Liinide müügitulu vähenes 73,4 miljoni euro võrra 16,2 miljoni
euroni ja segmendi tulem vähenes 27,6 miljoni euro võrra -18,4 miljoni euroni.
Soome-Rootsi liini tulemused sisaldavad ka Helsingi-Riia liini opereerimist ning
peatatud Helsingi-Stockholm liini kulusid. Soome Riikliku Varustuskindluse
Keskuse rahaline toetus Turu-Stockholmi liini tegevuskulude osaliseks katmiseks
on kajastatud muu ärituluna.
Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel vähenes veetud reisijate arv 96,9% võrra
ning transporditud kaubaveoühikute maht langes 25,1% võrra. Segmendi müügitulu
langes 26,1 miljoni euro võrra 5,2 miljoni euroni ning segmendi tulem vähenes
7,2 miljoni euro võrra -4,9 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide tulemused
kajastavad Paldiski-Kapellskäri liini opereerimist ning peatatud Tallinn-
Stockholmi liini kulusid.
Läti-Rootsi liinil igapäevast opereerimist kvartali jooksul ei toimunud. Liini
tulemused kajastavad ametivõimude eriloa alusel toimunud kuue edasi-tagasi reisi
tulemusi ning peatatud liini kulusid. Kvartali jooksul veetud reisijate arv ja
kaubaühikute maht vähenesid vastavalt 98,5% ja 89,4% võrra. Laevaliini müügitulu
vähenes eelmise aastaga võrreldes 18,7 miljoni euro võrra ja oli 1,3 miljonit
eurot. Segmendi tulem vähenes 4,5 miljoni euro võrra -4,2 miljoni euroni.
Muu segmendi müügitulu langes kokku 13,5 miljoni euro võrra ja oli 8,7 miljonit
eurot. Languse tingisid peamiselt 3 hotelli ajutise sulgemise tõttu 95,8% võrra
langenud majutuse müük ning märkimisväärselt langenud hotellides pakutavate
teenuste tulu. Segmendi müügitulule avaldasid positiivset mõju märkimisväärselt
kasvanud veebipoe müügitulu, esimese nelja Burger King restorani avamine ning
tulu sildumisteenuse osutamisest Tallinna Vanasadamas.
Kasum
Kontserni 2020. aasta teise kvartali brutokasum vähenes eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 82,5 miljoni euro võrra ja oli -21,9 miljonit eurot. EBITDA
vähenes 48,3 miljoni euro võrra ja moodustas 2,4 miljonit eurot.
Kontserni majandustulemusi mõjutasid majandusaasta teises kvartalis järgnevad
asjaolud:
* Tegevuskulude oluline vähendamine, sealhulgas koondamiste, toetusmeetmete ja
palgavähenduste tulemusena saavutatud oluline personalikulude vähenemine;
* toetusmeetmete positiivne mõju;
* 2019. aasta teise kvartali tulemuses kajastunud dividendi väljamaksega
seotud ettevõtte tulumaksukulu puudumine 8,1 miljoni euro ulatuses.
Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 1,8
miljoni euro võrra ja oli 25,2 miljonit eurot. Netofinantskulud suurenesid
eelmise aastaga võrreldes 0,2 miljoni euro võrra.
Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli 2020. aasta teises kvartalis 27,4
miljonit eurot ehk 0,041 eurot aktsia kohta. 2019. aasta samal perioodil oli
puhaskasum 14,9 miljonit eurot ehk 0,022 eurot aktsia kohta võrreldes 2018.
aasta teise kvartali puhaskasumiga suuruses 15,3 miljonit eurot ehk 0,023 eurot
aktsia kohta.
2020. majandusaasta esimese 6 kuu tulemused
2020. majandusaasta esimese 6 kuuga (1. jaanuar - 30. juuni) vedas kontsern
kokku 2,0 miljonit reisijat, mida on 56,6% võrra vähem kui eelmise aasta sama
perioodi jooksul. Kontserni esimese 6 kuu auditeerimata müügitulu vähenes 49,4%
võrra ja oli kokku 219,9 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum
(EBITDA) oli 1,2 miljonit eurot (2019. aasta esimesed 6 kuud: 54,5 miljonit
eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 57,6 miljonit eurot (2019. aasta
esimesed 6 kuud: 10,4 miljonit eurot kahjumit).
2020. aasta esimese 6 kuu finantstulemust mõjutasid järgnevad asjaolud:
* Laevade ja hotellide tegevuse peatamine Covid-19 olukorra ning
reisipiirangute tõttu alatest märtsi keskpaigast;
* kokku 79 päeva kestnud kuue laeva planeeritud hooldustööd (2019. aasta
esimese 6 kuu jooksul 121 hooldustööde päeva).
Investeeringud
2020. aasta teises kvartalis olid kontserni investeeringud kokku 14,4 miljonit
eurot, millest suurema osa moodustas 8,5 miljoni euro suurune ro-pax laeva
Sailor ost. Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse korrashoidu, hõlmates
reisilaeva Silja Serenade 10 päeva kestnud hooldustöid aprillis.
Lisaks tehti investeeringuid veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning
teiste administratiivsüsteemide arendamisse. Samuti tehti investeeringuid seoses
nelja Burger King restorani avamisega.
Dividendid
Tulenevalt halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas
pidades tegi nõukogu aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2019. majandusaasta
puhaskasumist dividende mitte maksta. 30. juulil 2020 (kolmas kvartal) otsustas
aktsionäride üldkoosolek 2019. majandusaasta puhaskasumist dividende mitte
maksta.
Finantsseisund
Kontserni netovõlg suurenes teises kvartalis 19,2 miljoni euro võrra ja oli
kokku 593,8 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli teise kvartali lõpu
seisuga 5,0.
Teise kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha
ekvivalendid ning kasutamata arvelduskrediit) 104,9 miljonit eurot (30. juunil
2019 123,1 miljonit eurot).
30. juunil 2020 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 21,9 miljonit
eurot (30. juunil 2019 67,1 miljonit eurot) ja kasutamata arvelduskrediiti 83,0
miljonit eurot (30. juunil 2019 56,0 miljonit eurot).
Majanduskeskkond
Kontsern peab oma koduturgudeks Soomet Rootsit Eestit ja Lätit. Kontsern on
kõige tundlikum Soome majandusolude arengute suhtes. Kontserni mõjutavad
olulisel määral ka arengud Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas.
2020. aasta teises kvartalis domineerisid majanduskeskkonda Covid-19 pandeemia
ning sellest tulenevad riikide poolsed piirangud. Vastavalt OECD andmetele
langes kvartali jooksul nii tarbijate kui ettevõtete kindlustunne kõigil
koduturgudel, eriti Eestis ja Lätis.
Kontserni jaoks väljendus tarbijate nõrgem kindlustunne peamiselt vähenenud
nõudluses reisida. Nõudlust vähendasid samuti reisimisele ja liikumisele seatud
piirangud. Rahvusvahelised reisimise piirangud ning vähenenud lennuliiklus
tähendas ka väljastpoolt koduturge tulevate reisijate nõudluse sisulist
puudumist.
Piisavalt paranenud Covid-19 olukorra tulemusena kaotati järk-järgult enamus
koduturgudel seatud piirangutest, välja Rootsiga seonduvad, mis lubas kvartali
lõpu poole taasalustada mõningase reisijateveoga. Tulenevalt riiklikest
reisimise ja piiriületuse piirangutest oli Rootsi liinidel võimalik osutada
sisuliselt vaid rahvusvahelist kaubaveo teenust.
Kuigi kaubaveo turul läks reisijate ärist mõnevõrra paremini oli Covid-19 mõju
tunda ka selles valdkonnas. Lisaks tihedale konkurentsile materialiseerus
vähenenud ettevõtete kindlustunne ka nii kaubaveoühikute arvu kui keskmise
ühikutulu languses.
2020. aasta teises kvartalis vähenes eurodes mõõdetud kütuse hind aastatagusega
võrreldes keskmiselt 54%. Sama perioodiga võrreldes langes kontserni kütusekulu
56%. Lisaks turuhinna muutusele mõjutas kütusekulu muutust ka reiside arv ning
toimumise aeg ning turuhinnast kõrgemal tasemel tehtud hinna fikseerimise
kokkulepe.
Lähitulevikus on peamised riskid seotud eelkõige Covid-19 globaalsete ja
piirkondlike arengutega, sellega seotud reisimise ja muu majandusliku tegevuse
piirangutega, majandusliku kahju ning negatiivse mõju ulatusega kohalikule ja
rahvusvahelisele kaubandusele.
Sündmused II kvartalis
Uue shuttle-laeva MyStar ehituse algus
MyStari füüsiline tootmisprotsess algas 6. aprillil 2020 Rauma laevatehases
Soomes traditsioonilise metallilõikamisega.
Muudatused auditikomitees
Luke Staniczek kutsuti auditikomiteest tagasi ning alates 17. aprillist jätkas
Auditikomitee kolmeliikmelisena, kuhu kuuluvad Meelis Asi (auditikomitee
esimees), Ain Hanschmidt ja Mare Puusaag.
Muutused kontserni struktuuris
2020. aasta aprillis nimetati Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte
TLG Agent OÜ ümber LNG Shipmanagement OÜ-ks. Tütarettevõtte põhitegevuseks on
mehitamise teenuse osutamine.
2020. aasta juunis registreeris Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte
Tallink Latvija AS 100% osalusega tütarettevõtte Lätis - SIA BK Properties.
Ettevõtete asutamise eesmärgiks on kinnisvara omandamine Burger King restoranide
opereerimiseks Lätis.
Prahilepingu pikendamine
2020. aasta mais jõudsid Tallink Grupp AS-i tütarettevõte Baltic SF IX Ltd. ning
Kanada riigiosalusega ettevõte Marine Atlantic Inc. kokkuleppele reisilaeva
Atlantic Vision (end. Superfast IX) prahilepingu pikendamises kahe aasta võrra,
kuni novembrini 2022. Laev on olnud pikaajaliselt prahitud alates 14. novembrist
2008.
Arvelduskrediidi limiidi suurendamine
Teises kvartalis suurendas kontsern oma olemasolevat Danske Bank A/S-i
arvelduskrediidi limiiti 20,0 miljoni euro ning Nordea Bank Plc limiiti 20,0
miljoni euro võrra. Aruandekuupäeva järgselt, 2020. aasta juulis, viidi lõpule
arvelduskrediidi limiidi suurendamine SEB Pank AS-iga 20,0 miljoni euro võrra.
Arvelduskrediidi limiidi suurendamine aitab parandada kontserni likviidsust.
Muudatused laenulepingutes
29. mail 2020 jõustusid Tallink Grupp AS-i ja tema laenuandjate pankade poolt
allkirjastatud laenulepingute muudatused. Muudatuste kohaselt lükatakse edasi
laenude 2020. aasta põhiosa tagasimaksed, kokku summas 61 miljonit eurot, ja
liidetakse iga vastava laenu viimasele maksele. Laenude lõpptähtajad ja
intressimarginaalid ei muutunud. Samuti kiideti heaks laenude eritingimuste
muudatuste taotlused.
Tagasimaksegraafikute muudatus parandab oluliselt kontserni
likviidsuspositsiooni ja annab kontsernile suurema paindlikkuse piisava
käibekapitali säilitamiseks keerulises majanduskeskkonnas.
Laenulepingu allkirjastamine
8. juunil 2020 allkirjastasid Tallink Grupp AS ja KredEx SA käibekapitali
laenulepingu. Laenulimiidi ulatus on 100 miljonit eurot ning laen on lubatud
kasutusse võtta 10-40 miljoni euro suuruste osade kaupa. Kolmeaastase tähtajaga
laenu intressimäär on 12 kuu Euribor +2%.
Laenu tagatiseks on hüpoteegid viiele laevale olemasolevate kreeditoride taga
olevale järjekohtadele.
Ro-pax laeva Sailor ost
30. juunil 2020 ostis Tallink Grupp AS-i tütarettevõte Baltic SF VIII Ltd
Navirail OÜ-lt ro-pax tüüpi laeva Sailor. Laev on registreeritud Küprose
laevaregistris ja hakkab seilama Eesti lipu all. Ro-pax laeva ost tugevdab
Tallinki laevastiku kaubaveo võimekust.
Kütusehinna riski juhtimine
2020. aasta esimeses kvartalis sõlmis kontsern kokkulepped oma peamiste
kütusetarnijatega, et fikseerida kütuse ostuhind mahus, mis võrdub ligikaudu
65%-ga 2020. aasta eeldatavast kütusemahust. Covid-19-st põhjustatud olukorra
tõttu lepiti ühe kütusetarnijaga aprillis kokku paindlikumad hinna fikseerimise
tingimused.
Burger King restoranide avamine
20. mail 2020 avas kontsern oma esimesed kolm Burger King restorani Tallinnas.
Neljas restoran avati 15. juunil 2020. Kontsern on kindlustanud esimeste, 2020.
aasta teises pooles, Lätis ja Leedus avatavate restoranide asukohad.
Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade
Uue shuttle-laeva MyStar ettemaks
Viimased ettemaksu osamaksed, kokku summas 49,4 miljoni eurot, tehakse 2020.
aasta kolmandas kvartalis.
Dividendid
30. juulil 2020 otsustas aktsionäride üldkoosolek 2019. majandusaasta
puhaskasumist dividende mitte maksta.
Tallink City Hotel'i renoveerimine
Tallinnas asuv Tallink City Hotel läbib kapitaalremondi, mille tööd algavad
2020. aasta septembris. Hotelli uuendustööd kestavad kuni 2021. aasta mai lõpuni
ning hotell plaanitakse taas avada järgmise aasta juunis.
Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse
hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern
valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini).
Tulenevalt Covid-19 põhjustatud oluolukorra jätkumisest on tulude teenimise
väljavaade muutunud ebakindlaks ning sõltub suuresti välistest teguritest nagu
riikide otsustest nii reisipiirangute kaotamise ajastuse osas, reisiliikluse
lubamisest ning niisamuti turu taastumise pikkusest. Juhatuse hinnangul kontsern
2020. majandusaastal kasumit ei teeni.
Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja
arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja
ettevõtte tulemuste parandamiseks.
Kontsern otsib pidevalt innovaatilisi võimalusi oma laevade ja ka reisijateala
tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi
tänapäevaste lahenduste abil. Hetkel on koostöös Tallinna ja Helsingi sadamatega
käimas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) kaasabiga teostatav koostööprojekt
laevadele kaldaelektri süsteemide installeerimiseks. Teine projekt, mis on
käimas koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech), hõlmab targa autoteki
lahenduste väljatöötamist.
Lisaks osaleb kontsern Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis,
mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia,
kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.
Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja
majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud
ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame
ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille
järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju
kontserni äritegevusele:
* Covid-19-st põhjustatud olukord ja arengud
* õnnetused, katastroofid;
* makromajanduslikud sündmused;
* õigusaktide muudatused;
* suhted ametiühingutega;
* kütusehindade ja intressimäärade tõus;
* turu- ja kliendikäitumine.
Põhinäitajad
Perioodi kohta II KV 2020 II KV 2019 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (miljonites eurodes) 65,0 256,1 -74,6%
Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes) -21,9 60,6 -136,1%
EBITDA¹ (miljonites eurodes) 2,4 50,7 -95,2%
EBIT¹ (miljonites eurodes) -22,7 27,4 -183,0%
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum
(miljonites eurodes) -27,4 14,9 -283,8%
Amortisatsioon (miljonites eurodes) 25,2 23,3 7,9%
Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes) 14,4 18,5 -22,0%
Aktsiate kaalutud keskmine arv 669 882 040 669 882 040 0,0%
Kasum/kahjum aktsia kohta¹ -0,041 0,022 -283,8%
Reisijate arv 388 212 2 651 843 -85,4%
Kaubaveoühikute arv 86 755 99 546 -12,8%
Keskmine töötajate arv 6 578 7 363 -10,7%
Perioodi lõpu seisuga 30.06.2020 31.03.2020 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Varad kokku (miljonites eurodes) 1 505,9 1 517,8 -0,8%
Kohustused kokku (miljonites eurodes) 740,5 724,5 2,2%
Intressikandvad kohustused (miljonites
eurodes) 615,7 591,0 4,2%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes) 593,8 574,5 3,3%
Netovõla ja EBITDA suhe¹ 5,0 3,5 45,7%
Omakapital kokku (miljonites eurodes) 765,3 793,2 -3,5%
Omakapitali määr¹ (%) 51% 52%
Lihtaktsiate arv 669 882 040 669 882 040 0,0%
Omakapital aktsia kohta¹ 1,14 1,18 -3,5%
Suhtarvud¹ II KV 2020 II KV 2019
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokasumi/-kahjumi marginaal (%) -33,7% 23,7%
EBITDA marginaal (%) 3,7% 19,8%
EBIT marginaal (%) -35,0% 10,7%
Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%) -42,1% 5,8%
ROA (%) 1,3% 4,0%
ROE (%) 0,3% 4,1%
ROCE (%) 1,5% 4,9%
(
1) ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud
vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
(2) Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.
EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse
põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine
koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara
- lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
6K 6K
Auditeerimata, tuhandetes eurodes II KV 2020 II KV 2019 2020 2019
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (lisa 3) 64 962 256 103 219 892 434 973
Müüdud kaupade ja teenuste kulud -86 857 -195 469 -241 959 -363 840
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokahjum/-kasum -21 895 60 634 -22 067 71 133
Müügi- ja turunduskulud -7 320 -19 212 -21 268 -36 254
Üldhalduskulud -9 605 -14 443 -23 029 -29 511
Muud äritulud 16 138 439 17 670 1 163
Muud ärikulud -57 -11 -79 -25
-------------------------------------------------------------------------------
Kahjum äritegevusest -22 739 27 407 -48 773 6 506
Finantstulud (lisa 4) 0 93 1 1 095
Finantskulud (lisa 4) -4 588 -4 506 -8 700 -9 837
Kahjum enne tulumaksu -27 327 22 994 -57 472 -2 236
Tulumaks -44 -8 104 -97 -8 129
Aruandeperioodi puhaskahjum -27 371 14 890 -57 569 -10 365
Emaettevõtte omanikele kuuluv
aruandeperioodi puhaskahjum -27 371 14 890 -57 569 -10 365
Muu koondkasum
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber
klassifitseerida kasumiaruandesse
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed -504 257 81 422
-------------------------------------------------------------------------------
Perioodi muu koondkasum kokku -504 257 81 422
Perioodi koondkahjum kokku -27 875 15 147 -57 488 -9 943
Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi
koondkahjum kokku -27 875 15 147 -57 488 -9 943
Kahjum aktsia kohta (eurodes, lisa 5) -0,041 0,022 -0,086 -0,015
-------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
Auditeerimata, tuhandetes eurodes 30.06.2020 30.06.2019 31.12.2019
-------------------------------------------------------------------------------
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 21 892 67 070 38 877
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 22 434 53 270 37 606
Ettemaksed 10 641 12 134 6 805
Tulumaksu ettemakse 0 46 67
Varud 37 035 39 326 37 255
-------------------------------------------------------------------------------
Käibevara 92 002 171 846 120 610
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringud 403 407 403
Muud finantsvarad ja ettemaksed 1 866 326 1 619
Edasilükkunud tulumaksu vara 18 674 17 934 18 674
Kinnisvarainvesteeringud 300 300 300
Materiaalne põhivara (lisa 6) 1 349 733 1 373 420 1 347 093
Immateriaalne vara (lisa 7) 42 898 45 640 44 264
-------------------------------------------------------------------------------
Põhivara 1 413 874 1 438 027 1 412 353
VARAD KOKKU 1 505 876 1 609 873 1 532 963
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 130 066 108 190 89 198
Võlad tarnijatele ja muud võlad 86 951 107 626 98 926
Võlad omanikele 6 33 496 6
Tulumaksukohustus 10 8 049 0
Ettemakstud tulud 37 901 46 635 33 314
-------------------------------------------------------------------------------
Lühiajalised kohustused 254 934 303 996 221 444
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 485 593 495 970 488 682
-------------------------------------------------------------------------------
Pikaajalised kohustused 485 593 495 970 488 682
-------------------------------------------------------------------------------
Kohustused kokku 740 527 799 966 710 126
Aktsiakapital (lisa 9) 314 844 361 736 314 844
Ülekurss 663 663 663
Reservid 68 666 70 893 69 608
Jaotamata kasum 381 176 376 615 437 722
-------------------------------------------------------------------------------
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital 765 349 809 907 822 837
Omakapital kokku 765 349 809 907 822 837
-------------------------------------------------------------------------------
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 505 876 1 609 873 1 532 963
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
6K 6K
Auditeerimata, tuhandetes eurodes II KV 2020 II KV 2019 2020 2019
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeperioodi puhaskahjum -27 371 14 890 -57 569 -10 365
Korrigeerimised 29 084 36 133 58 471 65 377
Muutused:
Äritegevusega seotud nõuetes ja
ettemaksetes 9 649 -11 569 11 294 -15 521
Varudes 2 417 -3 021 220 -3 585
Äritegevusega seotud kohustustes -9 782 14 154 -7 545 21 704
-------------------------------------------------------------------------------
Muutused varades ja kohustustes 2 284 -436 3 969 2 598
Äritegevusest teenitud raha 3 997 50 587 4 871 57 610
Saadud/makstud tulumaks -33 -136 -20 -218
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 3 964 50 451 4 851 57 392
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara ja immateriaalse
vara soetamine (lisad 6, 7) -14 344 -18 456 -41 414 -43 718
Laekumised materiaalse põhivara müügist 3 64 47 142
Saadud intressid 0 0 1 1
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -14 341 -18 392 -41 366 -43 575
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Saadud laenud (lisa 8) 0 0 15 000 0
Laenude tagasimaksed (lisa 8) 0 -14 834 -14 667 -31 334
Arvelduskrediidi muutus (lisa 8) 19 747 9 152 32 005 19 009
Tuletisinstrumentidega seotud maksed 0 0 0 -1 029
Rendimaksete tasumine (lisa 8) -999 -3 667 -4 914 -7 134
Makstud intressid -2 941 -3 415 -7 689 -8 434
Laenudega seotud tehingukulude tasumine 0 0 -205 0
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 15 807 -12 764 19 530 -28 922
RAHAVOOD KOKKU 5 430 19 295 -16 985 -15 105
-------------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi
alguses 16 462 47 775 38 877 82 175
Raha ja raha ekvivalentide muutus 5 430 19 295 -16 985 -15 105
-------------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 21 892 67 070 21 892 67 070
Veiko Haavapuu
Finantsdirektor
AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee
(https://www.globenewswire.com/Tracker?data=X0j-Rq4THjzf-5d-
_9UgcRB07cTnOCQzdLAiu-
izW5bPgcvCMnS0fiLHbw8AiD3mg1hQ7aSuxiniT4s3efyOVXTjLU3DfAAfjnUfqP46Ywa5pJTopORhiT
HIOtJSByyr)
|