Nordeconi kontserni 2020. aasta I poolaasta äritegevuse tulemusi iseloomustab
aastataguse perioodiga võrreldes oluline müügitulu kasv, bruto- ja ärikasumi
marginaali paranemine ning Ukraina grivna langustest põhjustatud valuutakursi
kahjud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud teostamata tööde
portfell, millele juulis lisandus märkimisväärses mahus uusi sõlmitud lepinguid.
Samas on oluliselt langenud uute eratellimuste maht, mis on otseselt seotud
ülemaailmse COVID-19 kriisi mõju ja majanduskeskkonna järsu halvenemisega. Ühelt
poolt on suurenenud ehitustööde tellijate poolne hinnasurve
peatöövõtuettevõtetele, teisalt ei ole aga sisendhindade oodatud langust siiski
toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tugeva surve alla.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 30.06.2020 31.12.2019
-------------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 9 421 7 032
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 53 272 37 563
Ettemaksed 3 987 1 813
Varud 22 856 21 142
Käibevara kokku 89 536 67 550
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 316 2 369
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 575 8 435
Kinnisvarainvesteeringud 6 301 5 530
Materiaalne põhivara 18 401 19 002
Immateriaalne põhivara 14 815 14 736
Põhivara kokku 49 434 50 098
VARA KOKKU 138 970 117 648
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 215 11 058
Võlad hankijatele 51 339 40 730
Muud võlad 10 492 7 954
Ettemaksed 9 824 6 391
Eraldised 628 716
Lühiajalised kohustused kokku 89 498 66 849
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 8 776 16 326
Võlad hankijatele 2 889 98
Muud võlad 177 177
Eraldised 1 731 1 425
Pikaajalised kohustused kokku 13 573 18 026
KOHUSTUSED KOKKU 103 071 84 875
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 984 1 169
Jaotamata kasum 13 723 12 383
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 32 615 30 460
Mittekontrolliv osalus 3 284 2 313
OMAKAPITAL KOKKU 35 899 32 773
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 138 970 117 648
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000 6k 2020 II kv 2020 6k 2019 II kv 2019 2019
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 136 798 81 874 100 441 65 917 234 071
Müüdud toodangu kulu 130 791 77 055 97 147 62 669 222 302
Brutokasum 6 007 4 819 3 294 3 248 11 769
Turunduskulud -202 -74 -498 -152 -784
Üldhalduskulud -3 860 -2 061 -3 048 -1 555 -6 837
Muud äritulud 178 29 67 11 315
Muud ärikulud -110 -57 -20 -7 -193
Ärikasum (kahjum) 2 013 2 656 -205 1 545 4 270
Finantstulud 249 193 495 224 1 277
Finantskulud -1 241 338 -663 -299 -1 219
Finantstulud ja -kulud kokku -992 531 -168 -75 58
Kapitaliosaluse meetodil
arvestatud kasum/kahjum 479 510 252 302 585
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 1 500 3 697 -121 1 772 4 913
Tulumaks -81 -81 -453 -453 -764
Puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber
klassifitseeritavad kirjed
puhaskasumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 815 -434 -262 -218 -823
Kokku muu koondkasum (kahjum) 815 -434 -262 -218 -823
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele
kuuluv osa -156 2 513 -793 1 169 3 378
- mittekontrollivale osalusele
kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele
kuuluv osa 659 2 079 -1 055 951 2 555
- mittekontrollivale osalusele
kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku koondkasum (kahjum) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
Aruandeperioodi puhaskasum
aktsia kohta emaettevõtte
aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta
eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11
Lahustatud puhaskasum aktsia
kohta eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000 6k 2020 6k 2019
----------------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 154 207 108 300
Maksed hankijatele -132 626 -93 163
Makstud käibemaks -6 055 -2 104
Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 658 -11 385
Makstud tulumaks -81 -146
Netorahavoog äritegevusest 1 787 1 502
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -102 -165
Materiaalse põhivara müük 165 99
Tütarettevõtte soetus -2 0
Tütarettevõtte soetusega saadud raha 3 605 0
Antud laenud -14 -14
Antud laenude laekumised 21 6
Saadud dividendid 251 244
Saadud intressid 5 5
Netorahavoog investeerimistegevusest 3 929 175
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 1 228 3 328
Saadud laenude tagasimaksed -2 077 -2 265
Rendimaksed -1 487 -1 574
Makstud intressid -508 -481
Makstud dividendid -472 -2 129
Netorahavoog finantseerimistegevusest -3 316 -3 121
Rahavoog kokku 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 7 032 7 678
Valuutakursimuutused -11 -14
Raha jäägi muutus 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 9 421 6 220
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2020. aasta I poolaastal oli 6 007 tuhat eurot (I
poolaasta 2019: 3 294 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
paranes brutokasumlikkus tuntavalt, moodustades I poolaastal 4,4% (I poolaasta
2019: 3,3%) ning II kvartalis 5,9% (II kvartal 2019: 4,9%). Mõlemad
ärisegmendid, nii hooned kui rajatised, olid I poolaastal ja II kvartalis
kasumlikud. Hoonete segmendi kasumlikkus, mis moodustas I poolaastal 5,0% ning
II kvartalis 5,5%, vähenes mõnevõrra võrreldes 2019. aasta sama perioodiga (I
poolaasta 2019 5,5% ja II kvartal 6,1%). Kasumlikkuse vähenemise peamiseks
põhjuseks oli Rootsis lõpetatud kahjumlik elamuehituse projekt. Rajatiste
segmendi kasumlikkust suudeti aga tuntavalt parandada, mida toetas varasem
teedeehituse hooaja algus ning tugev tööde portfell. Asfaltbetooni tootmismaht
on II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, andes katet
püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfaltbetooni tootmiseks ja
paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Rajatiste segmendi kasumlikkus oli I
poolaastal 3,4% ja II kvartalis 8,7%, 2019 sama periood vastavalt -1,4% ja 3,5%.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2020. aasta I poolaastal 3 860 tuhat eurot.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud suurenenud ligikaudu 27% (I
poolaasta 2019: 3 048 tuhat eurot). Suurenemise põhjuseks on kasvanud
tööjõukulud ja kulum. Lisaks mõjutab üldkulude kasvu Embach Ehitus OÜ muutumine
Kontserni tütarettevõtteks. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust
on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 2,8% (I
poolaasta 2019: 2,9%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2020. aasta I poolaastal 2 013 tuhat eurot (I
poolaasta 2019: kahjum 205 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline
ärikasum (EBITDA) moodustas 3 694 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 1 281 tuhat
eurot).
Finantstulusid ja - kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi
muutused Kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes aruandeperioodil euro
suhtes 11,8% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes
antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kahjumit aruandeperioodil summas
704 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kasum 377 tuhat eurot). Rootsi krooni kurss
ei ole 2020. aasta I poolaastal euro suhtes oluliselt muutunud. Finantstuludes
on Rootsi krooni kursikasumit kajastatud summas 132 tuhat eurot (I poolaasta
2019: kahjum 206 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele
eurodes antud laenu ümberhindamisest. Arvestustehniliselt tähendas
valuutakursside muutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata
kursivahede reservi positiivset muutumist 815 tuhande euro võrra (I poolaasta
2019: -262 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 419 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 574
tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele osa
moodustas -156 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 793 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2020. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 1 787 tuhat eurot (I
poolaasta 2019: 1 502 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutajaks on
tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab
rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate
lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele,
materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud
arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles
ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli 3 929 tuhat eurot (I
poolaasta 2019: 175 tuhat eurot). Enim mõjutab rahavoogu Embach Ehitus OÜ
muutumine Kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605
tuhat eurot. Rahavoogu mõjutasid lisaks veel materiaalse põhivara investeeringud
summas 102 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 165 tuhat eurot) materiaalse põhivara
müük summas 165 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 99 tuhat eurot) ning saadud
dividendid, mis moodustasid 251 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 244 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli -3 316 tuhat eurot
(I poolaasta 2019: -3 121 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu
mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud
moodustasid kokku 1 228 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning
arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2019: 3 328 tuhat eurot). Saadud
laenude tagasimakseid oli kokku 2 077 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 265
tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude
graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 1 487 tuhat eurot (I
poolaastal 2019: 1 574 tuhat eurot). Dividende maksti 2020. aasta I poolaastal
472 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 129 tuhat eurot).
Seisuga 30.06.2020 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 421 tuhat
eurot (30.06.2019: 6 220 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis ?Peamiste riskide kirjeldus".
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 136 798 100 441 105 658 234 071
Müügitulu muutus 36% -5% 2% 4,7%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot 1 419 -574 -524 4 149
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte
aktsionäridele, tuhat eurot -156 -793 -532 3 378
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 30 986 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta
(EPS), eurot 0,00 -0,03 -0,02 0,11
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 3,0% 3,2% 2,9%
Libisev üldhalduskulude määr
müügitulust 2,8% 2,9% 3,1% 2,9%
EBITDA, tuhat eurot 3 694 1 281 606 7 311
EBITDA määr müügitulust 2,7% 1,3% 0,6% 3,1%
Brutokasumi määr müügitulust 4,4% 3,3% 3,0% 5,0%
Ärikasumi määr müügitulust 1,5% -0,2% -0,4% 1,8%
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita 1,5% -0,3% -0,4% 1,7%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,0% -0,6% -0,5% 1,8%
Investeeritud kapitali tootlus 3,3% 0,6% 0,5% 10,0%
Omakapitali tootlus 4,1% -1,8% -1,6% 12,5%
Omakapitali osakaal 25,8% 25,5% 25,4% 27,9%
Vara tootlus 1,1% -0,5% -0,4% 3,7%
Finantsvõimendus 26,8% 36,7% 35,2% 33,8%
Lühiajaliste kohustuste
kattekordaja 1,00 0,93 0,98 1,01
30.06.2020 30.06.2019 30.06.2018 31.12.2019
-------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute
teostamata tööd, tuhat
eurot 187 018 179 691 131 552 227 545
-------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal on jätkuvalt suurenenud. 2020. aasta I poolaastal
moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 12% kogu müügitulust.
Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 9%.
6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
-----------------------------------------------
Eesti 88% 91% 93% 89%
Rootsi 6% 2% 2% 5%
Soome 5% 4% 1% 4%
Ukraina 1% 3% 4% 2%
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt suurenenud Rootsi turu
osakaal müügitulus. Töös oli kolm hoonete ehituse valdkonna peatöövõtulepingut
ning üks betoonitööde alltöövõtuleping. Müügitulu osakaal Soomes koosneb
betoonitööde töövõtust hoonete segmendis ning on jäänud samale tasemele
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ukraina müügitulu ja osakaal Kontserni
mahtudest on vähenenud.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni
jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks
strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis ?Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele".
2020. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni 2020. aasta I poolaasta müügitulu oli 136 798 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 100 441 tuhat eurot, suurenes
müügitulu ligikaudu 36%. Müügitulu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
on, tulenevalt teostamata tööde portfelli mahust 2019. aasta lõpul, igati
ootuspärane ning kasv tugineb hoonete segmendi kasvule, mis moodustas 48%.
Rajatiste segmendi maht jäi võrreldavale tasemele 2019. aasta I poolaastaga.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju
ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2020. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete
ja rajatiste segmendis vastavalt 112 607 ja 24 106 tuhat eurot. Aasta tagasi
olid vastavad näitajad 76 065 ja 24 213 tuhat eurot.
Tegevussegmendid 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
--------------------------------------------------------
Hooned 81% 74% 76% 70%
Rajatised 19% 26% 24% 30%
Segmendisisene müügitulu
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud kõikide hoonete segmendi
alamsegmentide mahud. Valdava osa müügitulust annavad ühiskondlike- ja
ärihoonete ning korterelamute alamsegmentide mahud, jätkuvalt on aga
tagasihoidlik tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht.
Suurima käibega on hoonete segmendis ühiskondlike hoonete alamsegment, kus on
võrreldes 2019. aasta 6 kuuga toimunud ka suurim müügitulu kasv, suurenedes üle
kahe korra. Suuremad objektid olid: Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli
Narva õppekeskus, Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks, Tallinna lähistel
Järveküla aleviku põhikool - Kindluse Kool ning Tartu Annelinna Gümnaasium.
Ärihoonete alamsegmendi aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid asuvad
Tallinnas: Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus,
Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi
ehitus ja II etapi betoneerimistööd ning Rotermann City seitsmekorruselise
ärihoone ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitus.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas.
Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese
etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja
elurajooni projekteerimine ja ehitamine. Jätkuvalt annab olulise panuse
alamsegmendi müügitulusse korterelamute ehitus Rootsis.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii
Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, aadressil
Võidujooksu 8c, 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus
(www.voidujooksu.ee). 2020. aasta I poolaasta omaarenduste müügitulu moodustas
kokku 2 354 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 3 792 tuhat eurot). Arendades
jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske
elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht ning ka osakaal on suurenenud võrreldes
2019. aasta I poolaastaga. Samas on töös olevate objektide maksumused vähenenud,
moodustades keskmiselt 2 mln. eurot. Teostamata tööde portfelli alusel võib
eeldada, et ka käesoleval aastal jääb alamsegmendi maht tagasihoidlikuks.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
--------------------------------------------------------------------------
Ühiskondlikud hooned 34% 24% 26% 29%
Ärihooned 30% 35% 36% 36%
Korterelamud 27% 33% 23% 27%
Tööstus- ja laohooned 9% 8% 15% 8%
Rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse
alamsegment. Olulise osa käibest moodustab 2019. aastal sõlmitud ehituslepingute
täitmine: Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla
ja Haiba liiklussõlmede, Võru-Räpina maanteel asuva Vinso-Kirmsi teelõigu
rekonstrueerimine ja Kaitseväe keskpolügooni põhja- ja lõunaosa teede ehitus.
Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju
maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Muude rajatiste alamsegmendi mahtu mõjutab eelkõige Põhja-Rootsi Sundsvalli
lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine.
Jätkus Sillamäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehitus, mis moodustab
olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
----------------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja -hooldus 80% 77% 90% 78%
Muud rajatised 14% 20% 7% 18%
Insenerehitus (s.h. vesiehitus) 5% 0% 0% 1%
Keskkonnaehitus 1% 3% 3% 3%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 30.06.2020 oli 187 018 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 4%. II kvartalis sõlmiti uusi
lepinguid kokku 47 850 tuhande euro väärtuses (II kvartal 2019: 65 901 tuhat
eurot). Aruandeperioodi lõpust (30.06.2020) kuni käesoleva vahearuande
avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud
ligikaudu 62 679 tuhande euro väärtuses, millest suuremad on Saaremaa
Gümnaasiumi õppehoone ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku
III etapi ehitustööde lepingud.
30.06.2020 30.06.2019 30.06.2018 31.12.2019
------------------------------------------------------------------------------
Teostamata tööde mahud, tuh eurot 187 018 179 691 131 552 227 545
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 76% ja
rajatiste omad 24% (30.06.2019: vastavalt 81% ja 19%). Võrreldes seisuga
30.06.2019 on hoonete segmendi tööde portfell vähenenud ligikaudu 3% ning
rajatiste segmendi portfell on suurenenud 33%.
Hoonete segmendis moodustavad võrdselt kolmandiku korterelamute ja ühiskondlike
hoonete alamsegmendi teostamata tööde portfell, vastavalt 32% ja 30%.
Korterelamute teostamata tööde portfell koosneb olulises osas Tallinnas
Kalaranna kvartali kahe esimese etapi projekteerimis- ja ehitustöödest, mille
kogumaht on ligikaudu 40 mln. eurot. Mainitud lepingule lisandub teostamata
tööde maht Rootsis, kus Uppsala keskuse lähedal ning Stockholmi Bromma linnaosas
jätkub kahe korterelamu ehitus. Olulise osa ühiskondlike hoonete mahust
moodustavad 2019. aastal sõlmitud lepingud: Kohtla-Järve spordi- ja
tervisekeskus, Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks ning Tallinna lähistel
Järveküla aleviku põhikool - Kindluse Kool. 2020. aastal on lisandunud lepingud
Välisluureameti büroohoone laiendamiseks Rahumäe teel Tallinnas ning Tartu
Kesklinna Perearstikeskus tervisekeskuse ja parkimismaja ehitamiseks ning kaks
lepingut kahe kooli rekonstrueerimiseks Ida-Ukrainas kokku maksumusega 3,5 mln.
eurot. Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfelli mahust olulise osas
moodustab E-Piima Paidesse ehitatava tehasekompleksi ning Soome kahe
laudakompleksi ehitamiseks sõlmitud lepingud. Võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on oluliselt vähenenud ärihoonete alamsegmendi portfell.
Suuremamahulisemaks pooleliolevaks tööks on Tallinnas Rotermann City'sse uue
seitsmekorruselise ärihoone ehitamine.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist moodustavad 65% teedeehituse ja
-hoolduse alamsegmendi lepingud. Oluliselt mõjutab mahtu 2020. aasta II
kvartalis sõlmitud leping Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme
ehitamiseks. Nimetatule lisaks on 2020. aastal sõlmitud viis 2-3 mln. euro
suurust lepingut Maanteeametiga, kokku 12 mln. euro väärtuses. Jätkub kolme
teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. 24%
rajatiste portfellist moodustab muude rajatiste alamsegmendi maht, millest
oluline osa on 2019. aastal sõlmitud lepingul, mille alusel ehitatakse Põhja-
Rootsi Sundsvalli lähedusse Nysäter tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamenti.
Tuginedes Kontserni teostamata tööde portfellile, millest ligikaudu poole
moodustavad üleminevad tööd 2021. ja 2022. aastasse, prognoosib Kontserni
juhtkond 2020. aastal tegevusmahtude kasvu võrreldes 2019. aastaga. Samas on
uute eratellimuste maht oluliselt langenud. Tellijate poolne hinnalanguse surve
peatöövõtuettevõtetele on suurenenud, kuid alltöövõtjate poolt pakutavate
sisendhindade oodatud langust ei ole toimunud. Tekkinud olukord on pannud
kasumimarginaali tugeva surve alla. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas
konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid
lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt.
Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse
kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2020. aasta I poolaastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes
kokku keskmiselt 707 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas
442 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ca
4%. Suurenenud on insenertehniline personal, mis osaliselt on tingitud Kontserni
struktuuri muutusest, Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni tütarettevõtteks.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
------------------------------------------------------
ITP 442 405 426 414
Töölised 265 273 268 273
Keskmine kokku 707 678 694 687
Kontserni 2020. aasta I poolaastal tööjõukulud koos kõikide maksudega
moodustasid 13 703 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid
tööjõukulud kokku 11 036 tuhat eurot. Tööjõukulud kasvanud eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes ligikaudu 24%, mille põhjuseks on nii tulemustasude
maksmine kui ka eelpool kirjeldatud Emabch Ehitus OÜ tütarettevõtteks muutumise
mõju.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aasta I
poolaastal 93 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot (I
poolaasta 2019: vastavalt 94 tuhat eurot ja 31 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aasta I
poolaastal 266 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 88 tuhat eurot (I
poolaasta 2019: vastavalt 278 tuhat eurot ja 93 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
-------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat
eurot 385,4 321,5 327,4 340,6
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 19,9% -1,8% 10,4% 4,7%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 9,7 9,3 9,9 9,2
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 3,7% -6,3% -2,1% -5,0%
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, suurenemise põhjuseks on suurenenud
müügitulu.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)) hõlmab
ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni
ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon
AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2019. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 234 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab
hetkel tööd ligi 710 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad
noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com (mailto:andri.hobemagi@nordecon.com)
www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)
|