Eile, 20.02.2020 tegi Riigikohus tegi otsuse haldusasjas nr 3-16-2267 ja ei
rahuldanud osaliselt AS Tallinna Vesi kaebust Vabariigi Valitsuse 29.11.2012
määrusega nr 99 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ja viivise välja
mõistmiseks, mille AS Tallinna Vesi oli esitanud põhjendusel, et Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud tsingi, vase ja kroomi piirmäärad olid vastuolus
põhiseadusega.
AS Tallinna Vesi esitas 13. novembril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse
määruse nr 99 § 8 lg-ga 2 tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks
riigivastutuse seaduse alusel summas 1 136 191 eurot (sh ülemäärane saastetasu
1 002 138 eurot ja sellelt tasutud tulumaks 134 053 eurot) ning põhinõudelt
viivise väljamõistmiseks. Kahju tekkis, sest alates 1. jaanuarist 2013 kehtisid
õigusvastased piirnormid. Määruse nr 99 § 8 lg 2 jõustumise järel pidi heitvesi
olema sama puhas kui veekogus olev vesi ning selle muudatuse tulemusel langes
vase, tsingi ja üldkroomi piirväärtus heitvees sedavõrd, et Tallinna Veel ei
olnud enam võimalik tagada vette juhitava heitvee vastavust keskkonnanõuetele.
Seetõttu tuli tal tasuda keskkonnatasu kõrgendatud määras ning ta kaotas
võimaluse keskkonnatasude seaduse alusel saastetasude vähendamiseks. Tallinna
Vesi leidis, et kahju on tekitatud avaliku võimu kandja kohustuse olulise
rikkumisega, sest määrus nr 99 kehtestati ilma sisulise analüüsita (sh jäeti
arvestamata loodusliku fooni ja vee-ettevõtjate investeerimisvajadusega).
Heitveele kehtestatud normid olid isegi rangemad kui joogiveele kehtestatud
normid, kusjuures määruse nr 99 seletuskirjast ei nähtu, kuidas neid
üleminekuajata kehtestatud piirnorme saavutada (nende saavutamine ei ole tänini
tehnoloogiliselt võimalik). Seejuures kehtisid merre juhitavale heitveele
põhjendamatult rangemad nõuded kui jõgedesse ja järvedesse juhitavale heitveele.
Kehtestatud piirmäärade põhiseadusvastasust (ebaproportsionaalsust) kinnitab
määruse nr 99 muutmine alates 1. jaanuarist 2017, millega pöörduti sisuliselt
tagasi varasemate piirmäärade juurde. Kui määruse nr 99 andmisel oleks võetud
arvesse asjakohaseid looduslikke olusid, tehnoloogilisi võimalusi, majanduslikke
mõjusid ja ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust, siis oleks kehtestatud
õiguspärased piirmäärad ning Tallinna Veele ei oleks kahju tekkinud.
Riigikohus leidis oma 20.02.2020 otsuses, et Tallinna Veele ei tekitatud kahju
mitte riigi poolse õigusloomega ehk määrusega nr 99, vaid see tekkis lähtuvalt
ettevõttele väljastatud vee erikasutusloast, mille alusel määrati ka
keskkonnatasu maksmise kohustus. Määruse nr 99 õiguspärasuse hindamisel ei
pidanud Riigikohus vajalikuks arvestada asjaolu, et ettevõttele väljastati
keskkonnaluba määruses nr 99 toodud piirnormide järgi. Riigikohus jättis
ettevõtte taotlusele vaatamata algatamata ka määruse nr 99 põhiseaduslikkuse
järelvalve menetluse. Seda vaatamata asjaolule, et 2017. a muudatusega
leevendati oluliselt raskemetallide piirmäärasid.
Riigikohus jättis Vabariigi Valitsuse menetluskulud tema enda kanda.
Riigikohtu otsusele esitas eriarvamuse riigikohtunik Viive Ligi, kes ei
nõustunud kolleegiumi enamuse arvamusega, mille kohaselt tuli kahjunõue jätta
rahuldamata. Eriarvamusele jäänud riigikohtunik leidis, et Vabariigi Valitsuse
määruse ja AS-ile Tallinna Vesi tekkinud kahju vahel esines põhjuslik seos ning
asi oleks tulnud saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Eliis Randver
Kliendisuhete ja Kommunikatsiooni juht
Tallinna Vesi
(+372) 626 2275
Eliis.randver@tvesi.ee
(https://www.globenewswire.com/Tracker?data=hAJ24UQHUvoqVCwlPetCsp1Y2zyIxZrf0aTS
FP92WKK2lkCyIkswCOVHKKn9xNyL_4RoGSvzHbig_kpBv0hg7scbYgBLFdFkwSSYyFWfDf1oE3D38YQc
SodbzgMYBEEwzb3O4zId4wETgHW0UHmfKBtoQv-
K2xAJWrDzdAtnCu_9cRYzlNnLZ4OZtFoR30rBw9yhZ5AG9KATr8RTIC4R7QUq1bgs4lF4USHVG6_Xdxt
QAdyU1wFbPLwtwJhkHwEhCpv54HOWenwUnVrKX-hSnQ==)
|