Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi ?kontsern") vedasid 2019.
aasta II kvartalis (1. aprill - 30. juuni) kokku 2,7 miljonit reisijat, mida on
0,8% rohkem kui eelmise aasta II kvartalis. Kontserni II kvartali auditeerimata
müügitulu kasvas 0,3% võrra ja oli kokku 256,1 miljonit eurot. Auditeerimata
kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 50,7 miljonit eurot (2018. aasta II kvartalis
43,5 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 14,9 miljonit eurot (2018.
aasta II kvartali puhaskasum oli 15,3 miljonit eurot).
II kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised
asjaolud:
* Kontserni laevadel reisinud reisijate arvu suurenemine peaaegu kõigis
geograafilistes segmentides (Eesti-Soome, Soome-Rootsi ja Läti-Rootsi);
* Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev hinnasurve
piletihindadele.
* 2019. aastal olid Lihavõttepühad, mil veomahud kasvavad, aprillis, eelmisel
aastal aga märtsis.
Müügitulu ja segmendid
2019. aasta teises kvartalis kasvas kontserni kogutulu 0,7 miljoni euro võrra ja
oli 256,1 miljonit eurot. Teise kvartali müügitulu oli 2018. ja 2017. aastal
vastavalt 255,4 ja 259,9 miljonit eurot.
* Müügitulu laevaliinide opereerimisest Läänemeres (põhitegevus) kasvas 0,5%
või 1,3 miljoni euro võrra 235,8 miljoni euroni.
* Muu segmendi müügitulu, sisaldades kontsernisiseseid elimineerimisi, vähenes
kokku 0,6 miljoni euro võrra ja oli 20,3 miljonit eurot. Langus oli
peamiselt tingitud madalamast majutuse müügist, mis tulenes Tallink Pirita
Spa Hotel'i tegevuse lõpetamisest 2018. aasta novembris, kuna omanik müüs
hotellihoone.
2019. aasta teises kvartalis vedas kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel
kokku 1,4 miljonit reisijat, mida on 0,5% võrra rohkem eelmisest aastast. Liinil
veetud kaubaveo ühikute maht langes 0,8% võrra. Konkurentide poolt lisatud
veomaht Tallinna-Helsingi liinil avaldus kasvanud survena piletihinnale.
Segmendi kogu müügitulu langes 1,3 miljoni euro võrra ja oli 94,9 miljonit
eurot. Eesti-Soome segmendi tulem kasvas 0,5 miljoni euro võrra ja oli 21,5
miljonit eurot.
Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu kasvas 1,0 miljoni euro võrra ning
oli 89,6 miljonit. Soome-Rootsi segmendi tulem kasvas 29,1% või 2,1 miljoni euro
võrra, mida toetas kasv veetud reisijate arvus ning kaubaveo mahtudes.
Olgugi, et Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv kahanes
3,0% võrra ning kaubaveo mahud 10,4% võrra, langes müügitulu vaid 0,8% või 0,3
miljoni euro võrra ning oli 31,3 miljonit eurot.
Läti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu kasvas 1,8 miljoni euro võrra, mida on
9,9% võrra rohkem eelmisest aastast. Positiivne areng liini reisijate ning
kaubaveo mahtudes jätkus 2019. majandusaasta teises kvartalis, mis avaldus 5,2%
kasvuna veetud reisijate arvus ning 7,4% kasvuna veetud kaubaveo mahtudes.
Kasum
2019. aasta II kvartalis kasvas kontserni brutokasum eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra ja oli 60,6 miljonit eurot. Teise
kvartali EBITDA kasvas 7,2 miljoni euro võrra ja oli 50,7 miljonit eurot, teise
kvartali võrreldav EBITDA, s.o ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta, kasvas 3,0
miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 46,5
miljonit eurot.
Kontserni teise kvartali tulemust mõjutas positiivselt madalam kütusekulu, mille
tingisid kütusetarnijatega sõlmitud hinna kokkulepped 41% 2019. aastal soetatava
kütuse koguse ulatuses, ning kokkuhoid tarbitud kütuse koguselt, tänu mitmetele
energiaefektiivsust parendavatele projektidele.
Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas II kvartalis eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra ja oli 23,3 miljonit eurot. Kasvu
peamine põhjus oli IFRS 16 rakendamise mõju suuruses 3,7 miljonit eurot.
Netofinantskulud vähenesid eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 0,6 miljoni
euro võrra. Näitaja sisaldab intressikulu langust 1,3 miljoni euro võrra
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning valuutakursside ja intressimäärade
tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 150 tuhande euro võrra.
Sellele lisaks sisaldub teise kvartali kuludes varade kasutusõigusest tulenev
0,6 miljoni suurune intressikulu (IFRS 16 rakendamise mõju).
Teise kvartali kasum enne tulumaksu kasvas 22,0% või 4,1 miljoni euro võrra
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning oli 23,0 miljonit eurot.
2019. aasta II kvartali puhaskasumit mõjutas eelmisest aastast suurem ettevõtte
tulumaks, mille tingis dividendide kasv.
Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2019. aasta II kvartalis 14,9 miljonit
eurot ehk 0,022 eurot aktsia kohta. 2018. aasta samal perioodil oli puhaskasum
15,3 miljonit eurot ehk 0,023 eurot aktsia kohta võrreldes 2017. aasta II
kvartali puhaskahjumiga suuruses 17,9 miljonit eurot ehk 0,027 eurot aktsia
kohta.
2019. majandusaasta esimese 6 kuu tulemused
2019. majandusaasta esimese 6 kuuga (1. jaanuar - 30. juuni) vedas Kontsern
kokku 4,5 miljonit reisijat, mida on 1,2% võrra vähem kui eelmise aasta sama
perioodi jooksul. Kontserni esimese 6 kuu auditeerimata müügitulu vähenes 1,0%
võrra ja oli kokku 435,0 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum
(EBITDA) oli 54,5 miljonit eurot (2018. aasta esimesed 6 kuud: 47,7 miljonit
eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 10,4 miljonit eurot (2018. aasta
esimesed 6 kuud: 4,3 miljonit eurot kahjumit).
2019. aasta esimese 6 kuu finantstulemust mõjutasid järgnevad asjaolud:
* Seitsme laeva planeeritud hooldustööde tõttu esimeses kvartalis toimus 50
reisi vähem võrreldes eelmise aastaga. Teiste seas läbis 42 päeva kestnud
hooldus- ja remonditööd kruiisilaev Baltic Queen, mis mõjutasid Eesti-Rootsi
segmendi veomahte ja finantstulemusi;
* Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse konkurentsist tulenev surve
piletihindadele.
Investeeringud
2019. majandusaasta teises kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 18,5
miljonit eurot, milles sisaldus 12,4 miljoni euro suurune uue laeva ettemaks.
Investeeringuid tehti ka laevade tehnilisse hooldusesse ja innovaatilistesse
energiaefektiivsuse parendamise lahendustesse ning veebipõhiste broneerimis- ja
müügisüsteemide arendamisse.
Dividendid
Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta
kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid kokku summas 33,5
miljonit eurot maksti välja 3. juulil 2019 (kolmas kvartal). Sellele lisaks
otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri
parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni
euro võrra, mis makstakse välja eeldatavalt detsembris 2019. Õigustatud
aktsionäride nimekiri fikseeriti 20. juunil 2019.
Finantsseisund
Kontserni netovõlg vähenes teises kvartalis 19,7 miljoni euro võrra ja oli kokku
537,1 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli teise kvartali lõpu seisuga
3,6.
II kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha
ekvivalendid ning kasutamata krediit) 123,1 miljonit eurot (30. juunil
2018 165,4 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt
tugeva finantsseisundi.
Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 67,1 miljonit eurot (30. juunil
2018 90,4 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 56,0 miljonit eurot (30. juunil
2018 75,0 miljonit eurot).
Majanduskeskkond
Tallink peab oma koduturgudeks Soomet, Rootsit, Eestit ja Lätit - nende riikide
vahel opereerib kontsern oma laevaliine. Kõige tundlikum on Tallink Grupp Soome
majandusolude suhtes, kuna Soomest on pärit ligi pooled reisijad. Kontserni
mõjutavad olulisel määral ka muutused Eesti ja Rootsi majanduskeskkonnas, sest
nendest riikidest tuli 2018. aastal vastavalt 19% ja 11% kõigist reisijatest.
Lätist pärit reisijad moodustasid 2018. aastal reisijate koguarvust 5% ning
ülejäänud 19% olid pärit muudest riikidest, peamiselt Euroopast.
Hetkel ei ole veel avaldatud andmeid 2019. aasta teise kvartali SKP kohta, kuid,
erinevate varasemate prognooside selge ühisjoon 2019. aastaks, ning kõigi
koduturgude kohta, on ootus SKP kasvu aeglustumiseks võrreldes 2018. aastaga.
Esimese poolaasta jooksul kõigil koduturgudel toimunud arengud ettevõtete
kindlustunde osas kinnitavad kasvu aeglustumise ootusi.
Täiendavalt, 2019. aasta esimese kvartali SKP kasvumäärad Rootsis ning Lätis
olid samuti kooskõlas kogu aastaks prognoositud määradega. Soome majanduse kasvu
tempo jäi esimeses kvartalis aastastele prognoosidele lausa alla. Eestis,
seevastu, oli esimese kvartali SKP kasvumäär kogu aastaks seatud prognoosist
kõrgem.
OECD andmete põhjal jätkas 2019. aasta teises kvartalis ettevõtete kindlustunne
vähenemist kõigil koduturgudel ka 2019. aasta teises kvartalis. Teist kvartalit
järjest oli ettevõtete kindlustunde indikaatori langus eriti järsk Eestis. Kõigi
koduturgude võrdluses oli ettevõtete kindlustunne kõrgeim Lätis, ning ka Rootsis
püsis ettevõtete suhtumine tuleviku väljavaadete osas positiivne. Indikaator
viitab Soome ja Eesti ettevõtete pessimismile tuleviku väljavaadete osas.
Nagu esimese kvartali trendid viitasid peatus 2019. aasta teises kvartalis
Rootsi tarbijate madala kindlustunde edasine langus. Samas ei pidanud see paika
Soome tarbijate kindlustunde puhul, mis jätkas ka 2019. aasta teises kvartalis
järsku nõrgenemist. Soome tarbijate kindlustunne on nüüd pikaajalistest
keskmistest tasemetest selgelt madalam. Pikaajalised andmed viitavad ka, et
tarbijate kindlus on Ettevõtete kindlustundele ennaknäitaja. Ehk soome
ettevõtete kindlustunde arengu väljavaade lähitulevikus on jätkuvalt nõrk.
Kui Soome ja Rootsi tarbijad olid teises kvartalis madalamast kindlustundest
tulenevalt tarbimise osas pigem ettevaatlikumad siis Eesti ja Läti tarbijate
kindlustunne püsis tugev ning tarbijate meelestatus oli pigem tarbimisele kui
säästmisele orienteeritud.
Eurostati 2019. aasta teise kvartali tarbijahindade harmoneeritud indeksi
andmete kohaselt suurenes hindade kasvutempo võrreldes 2019. aasta esimeses
kvartalis mõõdetud inflatsiooniga kõigil koduturgudel. Inflatsiooni kasvumäärade
suurenemine oli märkimisväärsem Eestis ja Lätis kuid marginaalne nii Soomes kui
Rootsis. Eestis ja Lätis püsis inflatsioon Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse
2%-lisest eesmärgist kõrgem ning Rootsis ja Soomes madalam.
Tööturu olukord püsis kogu esimesel poolaastal jätkuvalt pingeline peegeldades
hiljutisi madalaid tööpuuduse määrasid kõigil koduturgudel, eriti Eestis.
Olukord Eesti tööturul paistab kaasa aitavat ka ettevõtete ja tarbijate
kindlustunde erisuunalistele arengutele, mis 2019. aasta esimesel poolaastal
veelgi kiirenevas tempos lahknesid.
Eurodes mõõdetuna püsisid ettevõtte jaoks oluliste kütuste turuhinnad sisuliselt
võrreldaval tasemel 2018. aasta teise kvartaliga. Viimase olulise
tegevuskeskkonna arenguna muutus Eesti-Soome liini konkurentsikeskkond
tulenevalt kvartali jooksul lisandanud väljumistest ning täiendavatest
veomahtudest tihedamaks.
Kõigil koduturgudel on majanduskeskkonda mõjutavad põhiriskid seotud
ebakindlusega, mis tuleneb protektsionismi suurenemisest (Hiina ja USA vahelise
kaubandussõja oht, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist), ning võimaliku
investeeringute kahanemisega, mis vähendaks kõigi Läänemere-äärsete avatud
majandusega riikide kaubavahetust. Üleilmse majandusliku ja poliitilise
ebakindluse tõttu oodatakse ka kütuste hinnakõikumise jätkumist maailmaturul.
Sündmused II kvartalis
Muudatused kontserni juhatuses
22. veebruaril 2019 teatas kontsern, et nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks
Piret Mürk-Dubout. Piret Mürk-Dubout volitused algasid 15. aprillil 2019 ja
kehtivad kolm aastat.
Uue laeva ettemaks
2019. aasta aprillis tehti Rauma Marine Constructions'ile laevaehituslepingust
lähtudes ettemaksu esimene osamakse suuruses 12,4 miljonit eurot.
Dividendid ja aktsiakapitali vähendamine
Mais 2019 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2018. majandusaasta
kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Dividendid summas 33,5 miljonit
eurot maksti välja 3. juulil 2019 (kolmas kvartal). Dividendide tulumaksu kulu
summas 8,0 miljonit eurot on kajastatud teise kvartali kuludes. Sellele lisaks
otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek ettevõtte kapitalistruktuuri
parandamiseks vähendada aktsiakapitali 0,07 eurot aktsia kohta või 46,9 miljoni
euro võrra, mis makstakse välja eeldatavalt detsembris 2019.
Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade
Laenulepingu allkirjastamine
Tallink Grupp AS tütarettevõte Tallink Superfast Ltd. ning KfW IPEX-Bank GmbH
allkirjastasid laenulepingu summas 197,6 miljonit eurot. Laenu kasutatakse Rauma
laevatehases (Rauma Marine Constructions Oy) ehitamisel oleva 247 miljonit eurot
maksva LNG reisilaeva finantseerimiseks.
Laenu korraldajaks ja pikaajalise finantseerimise pakkujaks on KfW IPEX-Bank
GmbH ning 95% laeva laenust on garanteeritud Soome ekspordi- ja
krediidiagentuuri Finnvera poolt.
Laenul on Tallink Grupp AS garantii ja tagatiseks on valmiv laev. OECD
ekspordikrediidi tingimustele vastava laenu väljamakse toimub uue laeva
üleandmisel Tallink'ile, eeldatavasti 2022. aasta alguses ning laenu tagasimakse
lõpptähtaeg on kaksteist aastat pärast laenu väljamakset.
Tingimuslik risk
1996 alustatud kohtumenetluse (S.A. Bureau Veritas ja Jos L. Meyer Werft GmbH
vastu) osas tegi Prantsuse kohus (Tribunal de Grande Instance de Nanterre) 19.
juulil 2019 otsuse, mille järgi ei ole Bureau Veritase vastu esitatud nõuetel
alust, mistõttu puudus ka vajadus teha otsus kaasatud isikute suhtes. Kohus
otsustas Bureau Veritaselt Tallink Silja Oy kasuks välja mõista hüvitise
kohtukulude katteks. Väljamõistetud hüvitisel ei ole Grupi finantstulemustele
märkimisväärset mõju.
Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on
suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate
kogemusel, näitab, et kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel
(juuni-august).
Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja
arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste
leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise
eesmärgil.
Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia
uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi
kaasaegsete lahenduste. 2019. aasta esimeses kvartalis alustati koostöös
Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) järgmise kahe aasta jooksul kontserni
laevadele nn ?Targa Autoteki" lahenduste väljatöötamist.
Lisaks osaleb Tallink Grupp Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas
uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse
navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone,
masinõpet ja tehisintellekti.
Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja
majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud
ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame
ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille
järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju
kontserni äritegevusele:
* õnnetused, katastroofid;
* makromajanduslikud sündmused;
* õigusaktide muudatused;
* suhted ametiühingutega;
* kütusehindade ja intressimäärade tõus;
* turu- ja kliendikäitumine.
Põhinäitajad
Perioodi kohta II KV 2019 II KV 2018 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (miljonites eurodes) 256,1 255,4 0,3%
Brutokasum (miljonites eurodes) 60,6 57,1 6,1%
EBITDA¹ (miljonites eurodes) 50,7 43,5 16,6%
EBITDA korrigeeritud² (miljonites eurodes) 46,5 43,5 6,8%
EBIT¹ (miljonites eurodes) 27,4 23,8 15,1%
Aruandeperioodi puhaskasum (miljonites
eurodes) 14,9 15,3 -2,6%
Amortisatsioon³ (miljonites eurodes) 23,3 19,7 18,5%
Investeeringud¹ ? (miljonites eurodes) 18,5 6,4
Aktsiate kaalutud keskmine arv 669 882 040 669 882 040 0,0%
Aktsiakasum¹ 0,022 0,023 -2,6%
Reisijate arv¹ 2 651 843 2 631 326 0,8%
Kaubaveoühikute arv¹ 99 546 101 072 -1,5%
Keskmine töötajate arv¹ 7 363 7 611 -3,3%
Perioodi lõpu seisuga 30.06.19 31.03.19 Muutus %
-------------------------------------------------------------------------------
Varad kokku³ (miljonites eurodes) 1 609,9 1 572,3 2,4%
Kohustused kokku? (miljonites eurodes) 800,0 744,0 7,5%
Intressikandvad kohustused? (miljonites
eurodes) 604,2 604,6 -0,1%
Netovõlg¹ (miljonites eurodes) 537,1 556,8 -3,5%
Netovõla ja EBITDA suhe¹ 3,6 3,9 -8,2%
Omakapital kokku (miljonites eurodes) 809,9 828,3 -2,2%
Omakapitali määr¹ (%) 50,3% 52,7%
Lihtaktsiate arv 669 882 040 669 882 040 0,0%
Omakapital aktsia kohta¹ 1,21 1,24 -2,2%
Suhtarvud¹ II KV 2019 II KV 2018
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokasumi marginaal (%) 23,7% 22,3%
EBITDA marginaal (%) 19,8% 17,0%
EBITDA marginaal korrigeeritud² (%) 18,1% 17,0%
EBIT marginaal (%) 10,7% 9,3%
Puhaskasumi marginaal (%) 5,8% 6,0%
ROA (%) 4,0% 4,2%
ROE (%) 4,1% 5,5%
ROCE (%) 4,9% 5,3%
(1) ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud
vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
(2) Võrreldav 2019. aasta II kvartali EBITDA ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta.
(3) IFRS 16 rakendamise mõjust varadele vaata lisast 6.
(4) IFRS 16 rakendamise mõjust intressikandvatele kohustustele vaata lisast 8.
(5) Ei sisalda varade kasutusõiguse lisandumisi.
EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või -kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse
põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine
koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara
- lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
6K 6K
Auditeerimata, tuhandetes eurodes II KV 2019 II KV 2018 2019 2018
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu (lisa 3) 256 103 255 409 434 973 439 564
Müüdud kaupade ja teenuste kulud -195 469 -198 356 -363 840 -368 804
-------------------------------------------------------------------------------
Brutokasum 60 634 57 053 71 133 70 760
Müügi- ja turunduskulud -19 212 -20 329 -36 254 -36 642
Üldhalduskulud -14 443 -13 805 -29 511 -26 533
Muud äritulud 439 954 1 163 1 067
Muud ärikulud -11 -54 -25 -81
-------------------------------------------------------------------------------
Kasum äritegevusest 27 407 23 819 6 506 8 571
Finantstulud (lisa 4) 93 2 880 1 095 5 958
Finantskulud (lisa 4) -4 506 -7 844 -9 837 -15 217
-------------------------------------------------------------------------------
Kasum/kahjum enne tulumaksu 22 994 18 855 -2 236 -688
Tulumaks -8 104 -3 576 -8 129 -3 599
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 14 890 15 279 -10 365 -4 287
Emaettevõtte omanikele kuuluv
aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 14 890 15 279 -10 365 -4 287
Muu koondkasum
Kirjed mida võidakse edaspidi ümber
klassifitseerida kasumiaruandesse
Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel
tekkinud valuutakursivahed 257 461 422 393
-------------------------------------------------------------------------------
Perioodi muu koondkasum kokku 257 461 422 393
Perioodi koondkasum/-kahjum kokku 15 147 15 740 -9 943 -3 894
Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi
koondkasum/-kahjum kokku 15 147 15 740 -9 943 -3 894
Aktsiakasum/-kahjum (eurodes, lisa 5) 0,022 0,023 -0,015 -0,006
-------------------------------------------------------------------------------
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
Auditeerimata, tuhandetes eurodes 30.06.2019 30.06.2018 31.12.2018
-------------------------------------------------------------------------------
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 67 070 90 402 82 175
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 53 270 56 052 43 805
Ettemaksed 12 134 14 367 6 084
Tulumaksu ettemakse 46 49 46
Varud 39 326 40 953 35 741
-------------------------------------------------------------------------------
Käibevara 171 846 201 823 167 851
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud
investeeringud 407 403 407
Muud finantsvarad 326 324 320
Edasilükkunud tulumaksu vara 17 934 18 718 17 934
Kinnisvarainvesteeringud 300 300 300
Materiaalne põhivara (lisa 6) 1 373 420 1 285 775 1 267 928
Immateriaalne vara (lisa 7) 45 640 47 199 46 164
-------------------------------------------------------------------------------
Põhivara 1 438 027 1 352 719 1 333 053
VARAD KOKKU 1 609 873 1 554 542 1 500 904
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 108 190 163 235 78 658
Võlad tarnijatele ja muud võlad 107 626 107 003 100 682
Tuletisinstrumendid 0 28 441 918
Võlad omanikele 33 496 20 099 2
Tulumaksukohustus 8 049 3 562 116
Ettemakstud tulud 46 635 45 284 32 113
-------------------------------------------------------------------------------
Lühiajalised kohustused 303 996 367 624 212 489
Intressikandvad võlakohustused (lisa 8) 495 970 374 201 431 477
Muud kohustused 0 16 22
-------------------------------------------------------------------------------
Pikaajalised kohustused 495 970 374 217 431 499
-------------------------------------------------------------------------------
Kohustused kokku 799 966 741 841 643 988
Aktsiakapital (lisa 9) 361 736 361 736 361 736
Ülekurss 663 639 662
Reservid 70 893 70 641 69 474
Jaotamata kasum 376 615 379 685 425 044
-------------------------------------------------------------------------------
Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital 809 907 812 701 856 916
Omakapital kokku 809 907 812 701 856 916
-------------------------------------------------------------------------------
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 609 873 1 554 542 1 500 904
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
6K 6K
Auditeerimata, tuhandetes eurodes II KV 2019 II KV 2018 2019 2018
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 14 890 15 279 -10 365 -4 287
Korrigeerimised 36 133 28 140 65 377 52 543
Muutused:
Äritegevusega seotud nõuetes ja
ettemaksetes -11 569 -12 513 -15 521 -18 538
Varudes -3 021 -3 455 -3 585 -278
Äritegevusega seotud kohustustes 14 154 19 064 21 704 25 420
-------------------------------------------------------------------------------
Muutused varades ja kohustustes -436 3 096 2 598 6 604
Äritegevusest teenitud raha 50 587 46 515 57 610 54 860
Makstud tulumaks -136 -19 -218 -71
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 50 451 46 496 57 392 54 789
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST
Materiaalse põhivara ja immateriaalse
vara soetamine (lisad 6, 7) -18 456 -6 284 -43 718 -14 649
Laekumised materiaalse põhivara müügist 64 16 142 42
Saadud intressid 0 0 1 1
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -18 392 -6 268 -43 575 -14 606
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST
Laenude tagasimaksed (lisa 8) -14 834 -12 834 -31 334 -27 334
Arvelduskrediidi muutus (lisa 8) 9 152 -2 331 19 009 0
Tuletisinstrumentidega seotud maksed 0 -909 -1 029 -1 746
Rendimaksete tasumine (lisa 8) -3 667 -27 -7 134 -52
Makstud intressid -3 415 -3 854 -8 434 -9 560
-------------------------------------------------------------------------------
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -12 764 -19 955 -28 922 -38 692
RAHAVOOD KOKKU 19 295 20 273 -15 105 1 491
-------------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi
alguses 47 775 70 129 82 175 88 911
Raha ja raha ekvivalentide muutus 19 295 20 273 -15 105 1 491
-------------------------------------------------------------------------------
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 67 070 90 402 67 070 90 402
Veiko Haavapuu
Finantsdirektor
AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee
|