Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta IV kvartali ja 12 kuu
konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi
majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele
ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ
Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 31.12.2018 31.12.2017
-------------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 7 678 8 915
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 31 627 35 193
Ettemaksed 1 383 1 642
Varud 20 444 23 230
Käibevara kokku 61 132 68 980
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 2 266 1 888
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 225 8 950
Kinnisvarainvesteeringud 5 526 4 929
Materiaalne põhivara 12 288 12 566
Immateriaalne põhivara 14 674 14 639
Põhivara kokku 43 005 42 998
VARA KOKKU 104 137 111 978
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 9 374 16 197
Võlad hankijatele 32 847 36 057
Muud võlad 7 294 5 654
Ettemaksed 3 932 3 651
Eraldised 1 000 533
Lühiajalised kohustused kokku 54 447 62 092
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 14 830 13 955
Võlad hankijatele 98 98
Muud võlad 71 71
Eraldised 982 1 273
Pikaajalised kohustused kokku 15 981 15 397
KOHUSTUSED KOKKU 70 428 77 489
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 16 321 18 263
Omaaktsiad -693 -1 349
Ülekurss 618 589
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 992 1 995
Jaotamata kasum 10 896 11 086
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 31 688 33 138
Mittekontrolliv osalus 2 021 1 351
OMAKAPITAL KOKKU 33 709 34 489
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 104 137 111 978
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000 IV kv 2018 12k 2018 IV kv 2017 12k 2017
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 55 908 223 496 56 478 231 387
Müüdud toodangu, teenuste ja
kaupade kulu -52 563 -213 463 -54 551 -222 692
Brutokasum 3 345 10 033 1 927 8 695
Turunduskulud -156 -626 -175 -623
Üldhalduskulud -1 748 -6 725 -1 561 -6 936
Muud äritulud 247 1 471 9 107
Muud ärikulud -49 -122 -11 -141
Ärikasum 1 639 4 031 189 1 102
Finantstulud 190 431 99 2 901
Finantskulud -168 -909 -844 -1 570
Finantstulud ja -kulud kokku 22 -478 -745 1 331
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum/kahjum -9 835 -33 485
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 1 652 4 388 -589 2 918
Tulumaks 15 -567 -402 -1 193
Puhaskasum (kahjum) 1 667 3 821 -991 1 725
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad
kirjed puhaskasumisse või
-kahjumisse
Realiseerumata kursivahed -105 -4 187 446
Kokku muu koondkasum (kahjum) -105 -4 187 446
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) 1 562 3 817 -804 2 171
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele
kuuluv osa 1 409 3 381 -1 590 1 388
- mittekontrollivale osalusele
kuuluv osa 258 440 599 337
Kokku puhaskasum (kahjum) 1 667 3 821 -991 1 725
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele
kuuluv osa 1 304 3 377 -1 403 1 834
- mittekontrollivale osalusele
kuuluv osa 258 440 599 337
Kokku koondkasum (kahjum) 1 562 3 817 -804 2 171
Aruandeperioodi puhaskasum (kahjum)
aktsia kohta emaettevõtte
aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,04 0,11 -0,05 0,04
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta
eurodes 0,04 0,11 -0,05 0,04
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000 12k 2018 12k 2017
-----------------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 269 321 268 013
Maksed hankijatele -232 642 -239 592
Makstud käibemaks -8 269 -6 971
Maksed töötajatele ja töötajate eest -23 066 -22 593
Makstud tulumaks -596 -605
Netorahavoog äritegevusest 4 748 -1 748
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -442 -343
Immateriaalse põhivara soetamine 0 -5
Materiaalse põhivara müük 1 847 49
Kinnisvarainvesteeringu soetamine -88 0
Kinnisvarainvesteeringu müük 1 300 0
Tütar- ja ühisettevõtte müük 0 2 744
Antud laenud -12 -45
Antud laenude laekumised 14 1 739
Saadud dividendid 249 153
Saadud intressid 10 368
Netorahavoog investeerimistegevusest 2 878 4 660
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 2 898 9 207
Saadud laenude tagasimaksed -4 671 -4 245
Kapitalirendi maksed -1 879 -2 252
Makstud intressid -737 -752
Makstud dividendid -2 627 -4 497
Aktsiakapitali vähendamine -1 847 -1 384
Omaaktsiate müük 0 153
Netorahavoog finantseerimistegevusest -8 863 -3 770
Rahavoog kokku -1 237 -858
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 915 9 786
Valuutakursimuutused 0 -13
Raha jäägi muutus -1 237 -858
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 7 678 8 915
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes
eelmise aruandeperioodiga paranenud. Nordeconi kontserni brutokasum 2018. aastal
oli 10 033 tuhat eurot (2017: 8 695 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 4,5%
(2017: 3,8%). Arvestatav brutokasumlikkuse paranemine on toimunud IV kvartalis,
moodustades 6% (IV kv 2017: 3,4%). Aasta arvestuses on kasumlikkus paranenud
mõlemas tegevussegmendis. Hoonete segmendi kasumlikkus oli 2018. aastal 4,7%
ning IV kvartalis 8,3% (2017. aasta 4,0%, IV kvartal 3,3%) ning rajatiste
segmendis 2018. aastal 5,6% ning IV kvartalis 1,9% (2017 aasta 4,1%, IV kvartal
4,5%). Aasta lõpp kujunes riigimaanteede talihoolduses oodatust keerulisemaks
tingituna väga muutlikest ilmastikuoludest, mis omakorda mõjus negatiivselt
rajatise segmendi IV kvartali tulemusele. Hoonete segmendi kasumlikkust,
eelkõige 2018. aasta esimesel poolel, mõjutas korterelamute oodatust väiksem
kasumimarginaal. Pikaajaliste, 2016. ja 2017. aastal sõlmitud, lepingute
tulemuslikkust mõjutasid alltöövõtuhindade jätkuv kasv, sealhulgas eelkõige
tööjõukulude kallinemine lepingute teostamise perioodil. Jätkuvalt avaldab
kasumlikkusele mõju ebapiisavas mahus uute lepingute sõlmimine Rootsis ning
sellest tulenevalt katmata püsikulud. Kontserni juhtkond jälgib kriitiliselt
erinevate segmentide osakaalu Kontserni tööde portfellis, et paremini juhtida
sisendhindade muutustest tulenevaid riske.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aastal 6 725 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud ligikaudu 3,0% (2017: 6 936 tuhat
eurot), 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 3,0% (2017:
3,0%). Nii aruandeperioodil kui ka 2017. aastal mõjutavad üldhalduskulusid
muutused Kontserni juhatuses (vt lisaks ?Töötajad ja tööjõukulud").
Kontserni ärikasumiks kujunes 2018. aastal 4 031 tuhat eurot (2017: 1 102 tuhat
eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 6 021
tuhat eurot (2017: 3 123 tuhat eurot).
Finantstulusid ja - kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi
muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil
euro suhtes ligikaudu 5,6% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale
tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit
aruandeperioodil summas 147 tuhat eurot (2017: kahjum 416 tuhat eurot), siis
Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 4%. Finantskuludes
on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 121 tuhat eurot (2017: 35 tuhat
eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu
ümberhindamisest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 3 821 tuhat eurot (2017: 1 725 tuhat eurot),
millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa
moodustas 3 381 tuhat eurot (2017: 1 388 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2018. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 4 748 tuhat eurot (2017: -1 748
tuhat eurot). Positiivse äritegevuse rahavoo on eelkõige taganud omaarenduste
mahu kasv ning lõppenud suuremahuliste objektide kinni hoitud lõppmaksete (5-
10% lepinguhinnast) laekumine. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt
ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt
tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne.
Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad,
mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad
on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2018. aastal oli 2 878 tuhat eurot (2017: 4 660
tuhat eurot, mõjutas Kontserni tütar- ja ühisettevõtte müük). Rahavoogu
mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara müük summas 1 847 tuhat eurot (2017:
49 tuhat eurot), kinnisvarainvesteeringu müük summas 1 300 tuhat eurot (2017: 0
eurot) ning põhivara investeeringud summas 442 tuhat eurot (2017: 348 tuhat
eurot). Saadud dividendid moodustasid 249 tuhat eurot (2017: 153 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aastal oli -8 863 tuhat eurot (2017: -3
770 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja
kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 2 898 tuhat eurot, mis
koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2017: 9 207 tuhat
eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 4 671 tuhat eurot (2017: 4 245
tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude
graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid 1 879 tuhat
eurot (2017: 2 252 tuhat eurot). Dividende maksti 2018. aastal 2 627 tuhat eurot
(2017: 4 497 tuhat eurot). Aktsiakapitali vähendamise väljamaksed moodustasid
aruandeperioodil 1 847 tuhat eurot (2017: 1 384 tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2018 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 678 tuhat
eurot (31.12.2017: 8 915 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis ?Peamiste riskide kirjeldus".
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja 2018 2017 2016
-------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 223 496 231 387 183 329
Müügitulu muutus -3,4 % 26,2 % 26,0 %
Puhaskasum, tuhat eurot 3 821 1 725 3 933
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele,
tuhat eurot 3 381 1 388 3 044
Keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 30 913 031 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,11 0,04 0,10
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,0 % 3,0 % 3,3 %
EBITDA, tuhat eurot 6 021 3 123 6 017
EBITDA määr müügitulust 2,7 % 1,3 % 3,3 %
Brutokasumi määr müügitulust 4,5 % 3,8 % 6,0 %
Ärikasumi määr müügitulust 1,8 % 0,5 % 2,3 %
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 1,3 % 0,5 % 2,2 %
Puhaskasumi määr müügitulust 1,7 % 0,7 % 2,2 %
Investeeritud kapitali tootlus 8,4 % 5,9 % 8,5 %
Omakapitali tootlus 11,2 % 4,8 % 10,6 %
Omakapitali osakaal 32,4 % 30,8 % 28,6 %
Vara tootlus 3,5 % 1,6 % 4,2 %
Finantsvõimendus 28,5 % 32,7 % 16,7 %
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,12 1,11 1,20
31.12.2018 31.12.2017 31.12.2016
-------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd,
tuhat eurot 100 352 144 122 131 335
-------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal on püsinud viimasel kolmel aastal stabiilsena.
2018. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 7% kogu
müügitulust.
2018 2017 2016
-------------------------------------------
Eesti 93 % 94 % 93 %
Ukraina 4 % 2 % 2 %
Rootsi 2 % 3 % 4 %
Soome 1 % 1 % 1 %
Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud. Töös
oli kaks hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping ning lisaks
on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt suurenenud hoonete ehituses
teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on aastataguse perioodiga võrreldes
vähenenud, aruandeperioodil teostati töid kahe peatöövõtulepingu alusel.
Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid
tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi
lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on
selgitatud tegevusaruande peatükis ?Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele".
2018. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada
riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates
turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2018. aasta müügitulu oli 223 496 tuhat eurot. Võrreldes eelmise
aastaga, mil vastav näitaja oli 231 387 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu
3,4%. Rajatiste müügitulu on suurenenud ligikaudu 7%, kuid tulenevalt segmentide
osakaalude erinevusest, ei kompenseeri see hoonete segmendi müügitulude
vähenemise (7%) mõju Kontserni müügitulule. 2018. aasta oli müügitulu hoonete ja
rajatiste segmendis vastavalt 162 909 ja 60 086 tuhat eurot. Aasta tagasi olid
vastavad näitajad 174 447 ja 56 335 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu
struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus
jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.
Tegevussegmendid 2018 2017 2016
----------------------------------------------------
Hooned 72 % 74 % 73 %
Rajatised 28 % 26 % 27 %
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete
alamsegmendi mahud on 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt,
ligikaudu 27%, suurenenud. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas Lõõtsa 12
büroohoone ja Sepise 8 parkimishoone ehitustööd Ülemiste Citys ning 14-
korruselise äri- ja eluhoone ehitus WoHo kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil ja
Møller Auto müügi- ja teeninduskeskus ning Omniva logistikakeskus Tallinna
lähedal Rae vallas. Jätkuvad Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone
rekonstrueerimis- ja laiendustööd.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud
28%. Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud
riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkus Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone
ehitamine ning lõppjärgus on Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu
ehitus. Tellijale anti üle Abja Tervisekeskus ning Tapa kaitseväelinnakus
valminud kasarmud.
Korterelamute osakaal Kontserni müügitulus on eelmise aastaga võrreldes
vähenenud ligikaudu neljandiku võrra. Oluline osa Kontserni poolt Eestis
ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid
aruandeperioodil Sõjakooli 12 III ja IV etapp ning Lesta 10 asuvad korterelamud.
Aruandeperioodil lõpetati ja anti tellijatele üle Pirita tee 20a Meerhof 2.0
hoonetekompleks ning Sõjakooli 12 II etapp. Jätkuvalt annavad olulise panuse
alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, lõpetati
Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis Stockholmis, lõpetati 8-
korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii
Tartus kui ka Tallinnas. Aruandeperioodil lõpetati Tartus, Tammelinnas, uue
elamupiirkonna arendus. 2014. aasta märtsis alustatud arenduse käigus valmis 9
korterelamut kokku 193 korteriga (www.tammelinn.ee (http://www.tammelinn.ee)).
Ehitustöödega alustati kahes uues arendusprojektis: Tallinna, Nõmme tee 97, kus
valmib 21-korteriga 4 korruseline korterelamu (www.nommetee.ee
(http://www.nommetee.ee)) ning Tartus, Aruküla tee, kuhu ehitatakse kolm 10-
korteriga korterelamut (www.kaldakodu.ee (http://www.kaldakodu.ee)). Korterite
müük jätkub mõlemas nimetatud arenduses ning 2017. aastal valminud arenduses
Tallinnas, Magasini 29 (www.magasini.ee (http://www.magasini.ee)). Aruandeaasta
omaarenduste müügitulu moodustas kokku 9 369 tuhat eurot (2017: 6 533 tuhat
eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult
võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht on võrreldes eelmise aastaga
märgatavalt vähenenud. Mahukaimaks projektiks oli Pärnus asuva Metsä Wood-i
vineeritehase ehitus, mis aruandeperioodil edukalt lõpetati. Alamsegmendi
mahtusid toetavad jätkuvalt põllumajandussektori tellimused, millest suuremad
olid Mätliku robotlauda, Kraavi Põllumajandus OÜ veiselauda ja Lähtru
teraviljaterminali ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO) sigala
nuumaosakonna IV etapi rekonstrueerimistööd. Jätkub projekteerimis- ja
ehituslepingu täitmine Maardusse, Kaldase tee 4, lao- ja büroohoone ehitamiseks.
Lähtudes teostamata tööde portfelli aruandeaasta lõpu seisust ning 2019. aastal
lisandunud lepingutest jäävad hoonete ehituse segmendis jätkuvalt domineerima
äri- ja ühiskondlike hoonete alamsegmendid.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis 2018 2017 2016
----------------------------------------------------------------------
Ärihooned 35 % 25 % 16 %
Ühiskondlikud hooned 25 % 19 % 30 %
Korterelamud 25 % 30 % 34 %
Tööstus- ja laohooned 15 % 26 % 20 %
Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse
alamsegment, mille osakaal on igal aastal järjest suurenenud. Aruandeperioodil
moodustas olulise osa käibest 2017. aastal sõlmitud lepingute alusel
teostatavate suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine
Tallinnas, Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu rekonstrueerimine
ning 2+1 möödasõidualade ehitamine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel
Valmaotsa-Kärevere lõigul. Nimetatud objektidele lisandusid 2018. aastal
sõlmitud lepingud Riia-Pihkva maanteel kilomeetritel 195,6-205,8 ja 207,8-209,2
asuva kahe lõigu rekonstrueerimiseks ning Tallinna piirile Laagrisse rajatava
Veskitammi liiklussõlme ehituseks. Viimase nimetatud objekti ehitus jätkub
2019. aastal. Tugeva panuse andsid aruandeperioodi käibesse ka Riigimetsa
Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas
teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose
hooldepiirkonnas.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus)
alamsegmentide sõlmitud lepingud on reeglina väiksemahulised. Aruandeperioodil
sõlmitud leping Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili - Paldiski lõigu
pinnasetööde teostamiseks, loob eelduse muude rajatiste alamsegmendi jäämiseks
2019. aastal aruandeaasta tasemele.
Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole 2019. aastal rajatiste segmendis ette näha
alamsegmentide vahel olulist osakaalude muutus ning jätkub teedeehituse tuntav
ülekaal.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 2018 2017 2016
------------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja -hooldus 89 % 86 % 86 %
Muud rajatised 7 % 8 % 9 %
Keskkonnaehitus 4 % 6 % 5 %
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 31.12.2018 oli 100 352 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on
teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 30%. Üheks portfelli vähenemise
põhjuseks on 2018. aasta II poolaastal läbi viidud riigihangete tavapärasest
pikem otsustusprotsess pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise vahel. Kokku on
aruandeperioodi lõpust (31.12.2018) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 42 888
tuhande euro väärtuses, millest ca 36% moodustasid eelpool nimetatud riigihanke
lepingud.
31.12.2018 31.12.2017 31.12.2016
-------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat
eurot 100 352 144 122 131 335
Seisuga 31.12.2018 moodustavad tööde portfellis hoonete segmendiga seotud
projektid 72% ja rajatiste omad 28% (31.12.2017: vastavalt 75% ja 25%).
Võrreldes 31.12.2017 seisuga on vähenenud nii hoonete kui ka rajatiste
teostamata tööde mahud, vastavalt 34% ja 20%.
Võrdse osa, ligikaudu kolmandiku, moodustavad hoonete segmendis nii ärihoonete
kui ka korterelamute alamsegmentide teostamata tööde mahud. Ärihoone
alamsegmendis on suuremamahulised pooleliolevad tööd Tallinnas, milleks on
Vanasadamas aadressil Lootsi 13/4 asuva D-terminali hoone rekonstrueerimis- ja
laiendustööd, Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone projekteerimine
ja ehitamine ning aadressil Sepapaja 1 ehitatav parkimismaja. Korterelamute
alamsegmentide teostamata tööde portfell koosneb peamiselt Tallinnasse
ehitatavatest korterelamutest, mida täiendab elamuarendusprojekt Rootsis,
Stockholmi piirkonnas. Olulise osa ühiskondlike hoonete mahust moodustavad
Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi hoone ning Rae valda Peetri spordi- ja vaba aja
keskuse ehitus. Oluliselt on vähenenud tööstus- ja laohoonete alamsegmendi
portfell.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb jätkuvalt teedeehituse ja
-hoolduse alamsegmendi mahule, mis moodustab ligikaudu 72% rajatiste segmendi
teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde portfelli
suurimateks lepinguteks on Tallinna piirile Laagrisse rajatava Veskitammi
liiklussõlme ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kilomeetritel 142,2-146,9
asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehitamine ning Kuusalu
vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. Jätkub kolme
teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. 2018.
aasta juuli kuus sõlmis Kontsern lepingu Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa
Kiili - Paldiski lõigu pinnasetööde teostamiseks kogupikkuses 53 kilomeetrit,
mis annab märkimisväärse panuse rajatiste segmendi teostamata tööde mahule.
Lähtudes teostamata tööde portfelli suurusest ning teadaolevast arengutest
valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2019. aasta tegevusmahtude
jäämist 2018. aasta tasemele. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas
konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid
lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt.
Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse
kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2018. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt
687 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 419 inimest.
Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 7%. Vähenenud on
oluliselt tööliste arv, mille põhjuseks on peamiselt Keila piirkonna
riigimaanteede hooldelepingu lõppemine.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
2018 2017 2016
--------------------------------------
ITP 419 426 381
Töölised 268 309 303
Keskmine kokku 687 735 684
Vaatamata töötajate arvu vähenemisele on tööjõukulud töötasude kasvust tingituna
suurenenud ligikaudu 0,4%. Kontserni 2018. aasta tööjõukulud koos kõikide
maksudega moodustasid 22 964 tuhat eurot, eelmisel majandusaastal olid
tööjõukulud 22 872 tuhat eurot.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aastal 187 tuhat
eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 62 tuhat eurot (2017: vastavalt 167 tuhat
eurot ja 55 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aastal 656
tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 217 tuhat eurot (2017: vastavalt
1 001 tuhat eurot ja 330 tuhat eurot). Tasud sisaldavad juhatuse liikme
teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 180 tuhat eurot, millele lisandus
sotsiaalmaks 60 tuhat eurot. 2017. aastal sisaldasid juhatuse liikme tasud kahe
juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasusid vastavalt 550 tuhat eurot
ja 182 tuhat eurot.
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
2018 2017 2016
----------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 325,4 314,9 267,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 3,3 % 17,6 % 27,0 %
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 9,7 10,1 9,0
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -3,8 % 12,6 % 12,8 %
Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes
eelmise aastaga, kasvu on tinginud töötajate arvu vähenemine. Samas on vähenenud
tööjõukulude nominaaltootlikkus, mille on tinginud peamiselt müügitulu
vähenemine.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)) hõlmab
ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni
ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon
AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2018. aasta
konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 223 miljonit eurot. Nordeconi
kontsern annab hetkel tööd ligi 690 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte
aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com (mailto:andri.hobemagi@nordecon.com)
www.nordecon.com (http://www.nordecon.com)
Manused
* Investor presentation 12m 2018 (https://ml-
eu.globenewswire.com/Resource/Download/f1b88e15-7cad-4f6c-b602-03c1bd9ac571)
* Nordecon_Aruanne_4Q_2018 (https://ml-
eu.globenewswire.com/Resource/Download/833c1a8b-d808-4c4b-8e6e-182b59e566d9)
|