Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2017. aasta III kvartali ja 9 kuu
konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi
majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele
ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ
Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 30.09.2017 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 8 062 9 786
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 47 283 21 055
Ettemaksed 2 717 1 644
Varud 26 471 22 992
Käibevara kokku 84 533 55 477
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 920 1 640
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 9 327 10 816
Kinnisvarainvesteeringud 4 929 4 929
Materiaalne põhivara 11 792 11 111
Immateriaalne põhivara 14 643 14 623
Põhivara kokku 42 637 43 145
VARA KOKKU 127 170 98 622
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 21 525 6 297
Võlad hankijatele 46 023 29 811
Muud võlad 7 208 5 389
Ettemaksed 5 905 4 128
Eraldised 379 753
Lühiajalised kohustused kokku 81 040 46 378
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 7 501 13 102
Võlad hankijatele 98 98
Muud võlad 118 117
Eraldised 1 111 881
Pikaajalised kohustused kokku 8 828 14 198
KOHUSTUSED KOKKU 89 868 60 576
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 18 263 19 720
Omaaktsiad -1 349 -1 550
Ülekurss 589 564
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 808 1 549
Jaotamata kasum 14 685 13 091
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 36 550 35 928
Mittekontrolliv osalus 752 2 118
OMAKAPITAL KOKKU 37 302 38 046
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 127 170 98 622
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000 9k 2017 III kv 9 k 2016 III kv 2016
2017 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 174 909 71 408 133 570 59 741 183 329
Müüdud toodangu kulu -168 141 -67 779 -124 979 -55 303 -172 350
Brutokasum 6 768 3 629 8 591 4 438 10 979
Turustuskulud -448 -114 -279 -61 -413
Üldhalduskulud -5 375 -2 297 -4 629 -1 847 -6 106
Muud äritulud 98 44 148 51 362
Muud ärikulud -130 -23 -539 -79 -614
Ärikasum 913 1 239 3 292 2 502 4 208
Finantstulud 2 802 2 598 336 101 463
Finantskulud -726 -298 -785 -319 -1 088
Finantstulud ja –kulud kokku 2 076 2 300 -449 -218 -625
Kapitaliosaluse meetodil 518 325 717 233 609
arvestatud kasum
Maksustamiseelne kasum 3 507 3 864 3 560 2 517 4 192
Tulumaks -791 -251 -245 0 -259
Puhaskasum 2 716 3 613 3 315 2 517 3 933
Muu koondkasum:
Tulevikus ümber
klassifitseeritavad kirjed
puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 259 132 239 127 191
Kokku muu koondkasum 259 132 239 127 191
Kokku koondkasum 2 975 3 745 3 554 2 644 4 124
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele 2 978 3 868 2 437 2 011 3 044
kuuluv osa
- mittekontrollivale osalusele -262 -255 878 506 889
kuuluv osa
Kokku puhaskasum 2 716 3 613 3 315 2 517 3 933
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele 3 237 4 000 2 676 2 138 3 235
kuuluv osa
- mittekontrollivale osalusele -262 -255 878 506 889
kuuluv osa
Kokku koondkasum 2 975 3 745 3 554 2 644 4 124
Aruandeperioodi puhaskasum
aktsia kohta emavõtte
aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta 0,10 0,12 0,08 0,07 0,10
eurodes
Lahustatud puhaskasum aktsia 0,10 0,12 0,08 0,07 0,10
kohta eurodes
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000 9k 2017 9k 2016
------------------------------------------------------------
------------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt1 183 759 137 502
Maksed tarnijatele2 -170 133 -119 130
Makstud käibemaks -4 479 -4 643
Maksed töötajatele ja töötajate eest -17 063 -14 832
Makstud tulumaks -325 -245
Netorahavoog äritegevusest -8 241 -1 348
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -292 -145
Immateriaalse põhivara soetamine -5 -25
Põhivara müük 48 97
Tütar- ja ühisettevõtte müük 2 744 6
Antud laenud -38 -40
Antud laenude laekumised 1 487 40
Saadud dividendid 153 153
Saadud intressid 377 0
Omaaktsiate müük 153 0
Netorahavoog investeerimistegevusest 4 627 86
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 7 457 7 166
Saadud laenude tagasimaksed -720 -1 520
Kapitalirendi maksed -1 758 -1 831
Makstud intressid -589 -523
Makstud dividendid -2 488 -1 068
Netorahavoog finantseerimistegevusest 1 902 2 224
Rahavoog kokku -1 712 962
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 9 786 6 332
Valuutakursimuutused -12 -6
Raha jäägi muutus -1 712 962
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 8 062 7 288
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2017. aasta 9 kuuga oli 6 768 tuhat eurot (9
kuud 2016: 8 591 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 3,9% (9 kuud 2016: 6,4%).
Kasumlikkuse vähenemist mõjutab eelkõige hoonete segment, kus brutokasumlikkus
on eelmise aasta võrreldava perioodiga tuntavalt vähenenud, moodustades 4,3 %
(9 kuud 2016: 8,1%). Tingituna peamiselt sisendhindade kasvust nii materjalide
kui ka tööjõu osas on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aastaga
vähenenud. Samuti mõjutab tulemust üha enam kvaliteetse oskustööjõu ebapiisav
saadavus ning seonduvalt ka allhankijate nappus hoonete ehituse segmendis, kus
eelkõige elamuehituse vallas rajatakse samaaegselt Eesti turu kohta suurt hulka
objekte. Viimane asjaolu võimaldab allhankijatel julgemalt hindu tõsta,
pingestades sellega peatöövõtjate marginaale. Turumuutustest tingitud tugevale
survele kasumlikkuse osas on Kontserni juhtkond juhtinud tähelepanu juba alates
2016. aasta teisest poolest. Kasumlikkuse vähenemine on osaliselt tingitud ka
Kontserni Rootsi tütarettevõtte kahjumist seonduvalt esimese sõlmitud lepingu
alusel rajatud hoone lõpufaasis ilmnenud sisetööde kuludega, mida ei suudetud
piisavalt ette näha uuele turule sisenedes. Rajatiste segmendi kasumlikkus on
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga mõnevõrra paranenud, moodustades 3,9%
(9 kuud 2016: 3,7%).
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga 5 375 tuhat eurot (9
kuud 2016: 4 629 tuhat eurot). Üldhalduskulude märgatav suurenemine eelmise
aasta sama perioodiga võrreldes on eelkõige tingitud Nordecon AS-i kahe
juhatuse liikme teenistuslepingute lõppemise tasudest, aga ka nõukogu otsusest
juhatuse liikmete arvu suurendada. Vaatamata eelmainitule ning tehtud
muutustele Kontserni struktuuris ja jätkuvale panustamisele välisturgudel,
millega paratamatult kaasneb ka planeeritud üldhalduskulude kasv
käivitusperioodil, on kulude kasvu piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi
töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4%
müügitulust. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,0% (9
kuud 2016: 3,8%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2017. aasta 9 kuuga 913 tuhat eurot (9 kuud 2016:
3 292 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA)
moodustas 2 419 tuhat eurot (9 kuud 2016: 4 723 tuhat eurot).
Finantstulud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga 2 802 tuhat eurot (9 kuud 2016:
336 tuhat eurot). Oluline mõju finantstuludele oli ühisettevõtte Unigate OÜ ja
tütarettevõtete Paekalda 2 OÜ, Paekalda 3 OÜ, Paekalda 7 OÜ ja Paekalda 9 OÜ
müük, millest teenitud kasum moodustab kokku 2 527 tuhat eurot.
Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi
ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid samas suurusjärgus eelmise aasta
võrreldava perioodiga. Ligikaudu 9% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas
grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud
kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks
kujunes 247 tuhat eurot (9 kuud 2016: 251 tuhat eurot). Arvestustehniliselt
tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud
realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 259 tuhande euro võrra
(9 kuud 2016: 239 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale
oli positiivne, moodustades 12 tuhat eurot (9 kuud 2016: kahjum 12 tuhat
eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 2 716 tuhat eurot (9 kuud
2016: 3 315 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS
aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 978 tuhat eurot (9 kuud 2016:
2 437 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2017. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas -8 241 tuhat eurot (9 kuud
2016: -1 348 tuhat eurot). Olukorras, kus laekumised ostjatelt ületasid maksed
tarnijatele, viis rahavoo negatiivseks tasutud käibemaks ja tööjõumaksed.
Jätkuvalt mõjutab rahavoogusid ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka
eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb tasuda ettemakseid
allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka
ehitusperioodil väljastatud arvetest lepinguliselt kinnipeetavad summad, mis
vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10%
lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2017. aasta 9 kuuga oli 4 627 tuhat eurot (9
kuud 2016: 86 tuhat eurot). Investeerimistegevuse rahavoogu mõjutasid eelkõige
ühisettevõtte Unigate OÜ müük 2 744 tuhat eurot ning müügitehingu osana
laekunud antud laen ja laenuintressid vastavalt 1 461 tuhat eurot ja 329
tuhat eurot. Põhivara investeeringud moodustasid 297 tuhat eurot (9 kuud 2016:
170 tuhat eurot) ning saadud dividendid 153 tuhat eurot (9 kuud 2016: 153 tuhat
eurot). 153 tuhat eurot laekus aruandeperioodil omaaktsiate müügist.
Finantseerimistegevuse rahavoog 2017. aasta 9 kuuga oli 1 902 tuhat eurot (9
kuud 2016: 2 224 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim
laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 7 457 tuhat
eurot, mis koosneb võetud arenduslaenudest ja arvelduskrediidi kasutamisest (9
kuud 2016: 7 166 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 720 tuhat
eurot. Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude
graafikujärgsete tagasimaksetega (9 kuud 2016: 1 520 tuhat eurot). Mõnevõrra on
vähenenud kapitalirendimaksed, mis moodustasid 1 758 tuhat eurot (9 kuud 2016:
1 831 tuhat eurot). Dividende maksti 2017. aasta 9 kuuga 2 488 tuhat eurot (9
kuud 2016: 1 068 tuhat eurot).
Seisuga 30.09.2017 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 062 tuhat
eurot (30.09.2016: 7 288 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja 9k 2017 9k 2016 9k 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 174 909 133 570 113 553 183 329
Müügitulu muutus 30,9% 17,6% -6,1% 26%
Puhaskasum, tuhat eurot 2 716 3 315 2 317 3 933
Puhaskasum emaettevõtte 2 978 2 437 2 482 3 044
aktsionäridele, tuhat eurot
Kaalutud keskmine aktsiate arv, 30 913 031 30 756 728 30 756 728 30 756 728
tk
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), 0,10 0,08 0,08 0,10
eurot
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,1% 3,5% 3,0% 3,3%
Libisev üldhalduskulude määr 3,0% 3,8% 3,3% 3,3%
müügitulust
EBITDA, tuhat eurot 2 419 4 723 4 187 6 017
EBITDA määr müügitulust 1,4% 3,5% 3,7% 3,3%
Brutokasumi määr müügitulust 3,9% 6,4% 5,5% 6,0%
Ärikasumi määr müügitulust 0,5% 2,5% 2,5% 2,3%
Ärikasumi määr ilma varamüügi 0,5% 2,4% 2,3% 2,2%
kasumita
Puhaskasumi määr müügitulust 1,6% 2,5% 2,0% 2,1%
Investeeritud kapitali tootlus 6,5% 6,8% 5,0% 8,5%
Omakapitali tootlus 7,2% 9,0% 6,2% 10,6%
Omakapitali osakaal 29,3% 33,2% 35,9% 28,6%
Vara tootlus 2,4% 3,3% 2,3% 4,2%
Finantsvõimendus 31,6% 28,3% 33,4% 16,7%
Lühiajaliste kohustuste 1,04 1,05 1,07 1,20
kattekordaja
30.09.2017 30.09.2016 30.09.2015 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd, 142 553 133 846 76 261 131 335
tuhat eurot
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi
müügitulu/Eelmise perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
müügitulu) – 1*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = enne tulumaksustamist + intressikulud) /
Emaettevõtte aktsionäride osa Perioodi keskmine (Intressi kandvad
puhaskasumist/Kaalutud keskmine kohustused + omakapital))*100
aktsiate arv Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi
Üldhalduskulude määr müügitulust = puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital
(Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 kokku)*100
Libisev üldhalduskulude määr Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku /
müügitulust = (Viimase 4 kvartali Kohustused ja omakapital kokku)*100
üldhalduskulud / Viimase 4 Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum
kvartali müügitulu)*100 / Perioodi keskmine vara kokku)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Finantsvõimendus = ((Intressikandvad
Firmaväärtuse allahindlused kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) /
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / (Intressikandvad kohustused +
Müügitulu)*100 Omakapital))*100
Brutokasumi määr müügitulust = Lühiajaliste kohustuste kattekordaja =
(Brutokasum / Müügitulu)*100 Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused
Ärikasumi määr müügitulust = kokku
(Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita = ((Ärikasum – Põhivara
müügikasum – Kinnisvara
müügikasum) / Müügitulu)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2017. aasta 9
kuuga ligikaudu 5% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal müügitulust 7%. Välisturgudest suurima osakaaluga on
Rootsi, kus aruandeperioodil lõpetati kahe korterelamu ehitus ning jätkusid
kolmanda, 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd. Ukraina
osakaal Kontserni müügitulus on vähenenud, samuti on võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga vähenenud mõnevõrra sealsed tegevusmahud. Töös on kaks hoonete
ehituse valdkonna lepingut. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde
töövõtust hoonete segmendis.
9k 2017 9k 2016 9k 2015 2016
----------------------------------------
----------------------------------------
Eesti 95% 93% 96% 93%
Rootsi 3% 4% 0% 4%
Ukraina 1% 2% 3% 4%
Soome 1% 1% 1% 1%
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni
jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks
strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“.
2017. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2017. aasta 9 kuu müügitulu oli 174 909 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 133 570 tuhat eurot, suurenes
müügitulu ligikaudu 31%. Kuigi suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste
müügitulu, tugineb kasv eelkõige hoonete valdkonna kasvule, milleni on viinud
peamiselt eratellijatega sõlmitud lepingute mahtude tõus. Üldist ehitusturgu
(ja ka Kontserni valitud strateegiat) mõjutava rajatiste valdkonna ehituse
mahtude vähesus avaldab mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele.
2017. aasta 9 kuu müügitulu oli hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 130
618 ja 42 303 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 96 647 ja 34 923
tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni
ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2017. aasta 9 kuu seisuga oli
hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 70% (9 kuud 2016: 78%).
Tegevussegmendid* 9k 2017 9k 2016 9k 2015 2016
--------------------------------------------------
--------------------------------------------------
Hooned 75% 72% 61% 73%
Rajatised 25% 28% 39% 27%
* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8
„Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni
ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste
segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt
tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendi müügitulu on jaotunud suhteliselt võrdselt kõikide
alamsegmentide vahel. Mõnevõrra suurema osakaaluga on korterelamute
alamsegment, kus Kontsern teenis müügitulu valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa
Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas. Neist
suuremahulisemad olid aruandeperioodil Pirita tee 20a Meerhof 2.0
hoonetekompleks, Sõjakooli 12 II etapi ning Virbi 10 korterelamud. Järjest
suurema panuse annavad alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi
oblastis, jätkus Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis,
Stockholmis, lõpetati kahe korterelamu ehitus ning jätkusid kolmanda,
8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii
Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, lõpetati V etapi, 24 korteriga
neljakorruselise korterelamu, ehitus, jätkati VI etapi ehitustöödega ning
alustati VII etapi ehituse ettevalmistust (www.tammelinn.ee). Aruandeperioodil
lõpetati Tallinnas Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) viienda,
viimase, ridaelamu ehitustööd ning Hane tänaval kahe, kokku 30 korteriga,
korterelamu ehitus. Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 4
431 tuhat eurot (9 kuud 2016: 3 012 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma
kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse
turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka sisendhindade
tõusuga.
Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2017. aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga oluliselt kasvanud. Lõpetati Lutheri mööblivabriku masinasaali
renoveerimine kaasaegseks büroohooneks ning Viimsi Äritare büroo- ja ärihoone
ehitus. Jätkusid Lõõtsa 12 büroohoone ja Öpiku B hoone ning Lõõtsa 11
parkimismaja ehitustööd Ülemiste City’s ning Pärnus Martensi maja ehitus.
Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata 2017. aastal
alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2016. aastaga.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aastaga
suurenenud. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Harmeti tootmis- ja
laopindade ehitus Tallinna lähedal Kumnas, Kehra koostootmisjaama, Kogula
laudakompleksi ning Pärnus Metsä Wood-i vineeritehase ehitus.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi osakaal on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga vähenenud. Segmendile on enim mõju avaldanud suurenenud
investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil anti tellijatele üle Ugala
teatrihoone Viljandis, Lintsi laokompleks ning Tapal kaitseväelinnaku depoo,
soomusmanöövervõime taristu ja söökla ning kasarmu. Alustati
Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitustöödega.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis 9k 2017 9k 2016 9k 2015 2016
-------------------------------------------------------------------
Korterelamud 31% 32% 20% 34%
Ärihooned 24% 15% 56% 16%
Tööstus- ja laohooned 23% 22% 11% 20%
Ühiskondlikud hooned 22% 31% 13% 30%
Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse
alamsegment, mille mahud aruandeperioodil kasvasid võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga ligikaudu 17%, kuigi osakaal rajatiste segmendis on mõnevõrra
vähenenud. Erinevalt eelnevast kahest aastast, kui olulise osa segmendi mahust
moodustasid väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi
töövõtud, on Kontsern sõlminud nelja suurobjekti ehituslepingud: 2016. aasta
lõpul Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehitus,
2017. aastal Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas, 2+1
möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel
Valmaotsa–Kärevere lõigul ning Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu
rekonstrueerimine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu
maakonnas ning Harju maakonnas Keila ja Kose hooldepiirkonnas. Olulise osas
aruandeperioodi mahust moodustasid ka Riigimetsa Majandamise Keskusele
metsateede korrastamise tööd.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus)
alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi mahtude
oluline kasv on vähetõenäoline. Insenerehituse alamsegmendis ei ole aruande
koostamise hetkel näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid
investeeringuid. Samuti on keerulisemate ja mahukamate insenerehituslike tööde
lisandumine pigem ebaregulaarne.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 9k 2017 9k 2016 9k 2015 2016
---------------------------------------------------------------------
---------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja –hooldus 84% 86% 82% 86%
Muud rajatised 12% 9% 13% 9%
Keskkonnaehitus 4% 5% 4% 5%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 0% 0% 1% 0%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 30.09.2017 oli 142 553 tuhat eurot, mis on 7% rohkem võrreldes
aastataguse perioodiga. III kvartalis sõlmis Kontsern uusi lepinguid kokku 66
371 tuhande euro väärtuses.
30.09.2017 30.09.2016 30.09.2015 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde 142 553 133 846 76 261 131 335
mahud, tuhat eurot
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 70% ja
rajatiste omad 30% (30.09.2016: vastavalt 78% ja 22%).
Hoonete segmendi teostamata tööde portfell vähenes võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga ligikaudu 5%. Võrreldavalt on vähenenud ühiskondlike hoonete ja
korterelamute alamsegmendi teostamata tööde portfellid, kuid vaatamata sellele
on ärihoonete järel jätkuvalt suurim teostamata tööde portfell Kontsernis
korterelamute alamsegmendis. Korterelamute portfelli mõjutavad 2016. aastal
sõlmitud suuremahulised lepingud, sealhulgas Tallinnas Pirita tee 20a Meerhofi
2.0 hoonetekompleksi ja Sõjakooli 12 ning Ukrainas Kiievi oblastis Brovary
linnas viie korterelamu ehitamiseks. 2017. aastal lisandusid eelpool nimetatud
objektidele lepingud Rootsis (Väsby Terrass) 8-korruseline kortermaja
ehitamiseks ning Tallinnas, Kakumäele kolme kortermaja projekteerimiseks ja
ehitamiseks. Ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfellist moodustavad
olulise osa käesoleva aasta III kvartalis sõlmitud lepingud Tallinnas
Sisekaitseakadeemia õppehoone ning Abja Tervisekeskuse ehitamiseks. Mahtude
oluline suurenemine on toimunud ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete
alamsegmentides, millest esimese kasvu mõjutavad eelkõige Tallinna Ülemist
Citysse Sepise 8 parkimishoone ehitamine ning Tallinna WoHo kvartalisse
Mustamäe tee 3 aadressil 14-korruselise äri- ja eluhoone projekteerimine ja
ehitamine. Alamsegmendi portfelli kasvu mõjutab ka III kvartalis sõlmitud
leping 7-korruselise büroohoone ehitamiseks Kiievi Unit City tehnopargis. 2017.
aasta I kvartalis sõlmiti leping Pärnusse Metsä Wood vineeritehase ehitamiseks,
mis toetab tööstus- ja laohoonete alamsegmendi teostamata tööde portfelli
kasvu. Kasvanud on ka põllumajandussektori tellimuste maht.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga suurenenud ligikaudu 45%. Suurenemine tugineb teedeehituse ja
-hoolduse alamsegmendi kasvule, mis moodustab ligikaudu 91% rajatiste segmendi
teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõjutab
eelkõige 2017. aastal sõlmitud lepingud Tallinnas Haabersti ristmiku ning
Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 asuva teelõigu rekonstrueerimiseks ja
2+1 möödasõidualade ehituseks Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel
Valmaotsa–Kärevere lõigul. Jätkub nelja teehooldepiirkonna, Keila, Järva, Hiiu
ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Keskkonnaehituse alamsegmendi
teostamata tööde portfell täienes Ukrainas sõlmitud lepinguga Kiievis asuva
reoveepuhasti ehitamiseks. Kuigi Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku
sektori investeeringute maht 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt,
võib teostamata tööde portfelli mahule tuginedes loota 2017. aastal rajatiste
segmendi müügitulu mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2016.
aastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“,
„Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud
turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga
tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas
konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid
lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt.
Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolukorrast tulenevat
survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse
jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid
muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (30.09.2017) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 35 060
tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2017. aasta 9 kuu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes
kokku keskmiselt 739 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas
425 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud kokku
ca 9% ja seda eelkõige ITP osas, mis on tingitud Kontserni tegevusmahtude
kasvust.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
9k 2017 9k 2016 9k 2015 2016
-----------------------------------------------
-----------------------------------------------
ITP 425 374 357 381
Töölised 314 305 342 303
Keskmine kokku 739 679 699 684
Kontserni 2017. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 16
343 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku
14 898 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 10%list kasv on tingitud peamiselt
töötajate arvu suurenemisest.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga
120 tuhat eurot, millele lisandus
sotsiaalmaks 40 tuhat eurot (9 kuud 2016: vastavalt 145 tuhat eurot ja 48 tuhat
eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta 9 kuuga
923 tuhat eurot, millele lisandus
sotsiaalmaks 272 tuhat eurot (9 kuud 2016: vastavalt 480 tuhat eurot ja 158
tuhat eurot). Tasud sisaldavad III kvartalis kahe juhatuse liikme
teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 550 tuhat eurot, millele lisandus
sotsiaalmaks 182 tuhat eurot (9 kuud 2016: 0 ). Lisaks on tasude suurenemist
mõjutanud juhatuse liikmete arvu suurenemine.
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
9k 2017 9k 2016 9k 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat 308,1 245,1 217,5 268,0
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes % 25,7% 12,7% -0,6% 27%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), 10,3 8,2 8,2 9,0
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes 24,8% 0,6% 9,8% 12,8%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali tööjõukulud)
--------------------------------------------------------------------------------
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasv tugineb peamiselt suurenenud
müügitulule (vt „Töötajad ja tööjõukulud).
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul
valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2017. aastal ei ole
ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2016. aastaga.
Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav,
samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes kvartalites
olnud mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks peatöövõtjatest
konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda
tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast
hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati
kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern
teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud
sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole
võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on
pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne,
kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti
kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel
tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja
range kulude kontrolli.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori
investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest
saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil
(2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise
eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal
võrreldes eelmise eelarvestusperioodiga tunduvalt väiksem. EL eelarveperioodi
2014-2020 mõju ehitussektorile hakkas vähesel määral avalduma 2016. aasta II
poolaastal ning usutavasti jõuavad investeeringud ehitusse järgnevatel aastatel
kiiremini.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2017 ja 2018 aastal tervikuna
teatavaid äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2016. aastaga - mahtude tõusu
Eestis on toetamas ka positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni
tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute
leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli
kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt
paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas
(tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse
sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed,
sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern
muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus.
Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste
valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on
väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte
valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk
„Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted
jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada
tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud
garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele.
30.09.2017 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku
1 085 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 117 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil kajastas Kontsern krediidikahjumeid kokku 37 tuhat eurot.
Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid kokku 506
tuhat eurot, millest 97 tuhat eurot oli ostjatelt laekumata nõuete ja 409 muude
nõuete allahindlust. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal
potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori
klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring.
Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja
ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse
puudumine.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,04 kordselt (30.09.2016:
1,05 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele
antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste
(eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte
pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei
ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis
asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas
asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga
pikaajalistena summas 8 867 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning
faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse
tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete
jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud
lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.09.2017 on Kontsernil lühiajalisi
laenukohustusi 21 525 tuhat eurot, s.h. faktooringkohustusi 5 000 tuhat eurot.
Lühiajalistest laenukohustustest 13 759 tuhat eurot moodustavad lepingud, mis
Kontserni hinnangul, tuginedes senisele koostöökogemusele pankadega,
pikendatakse tähtaja saabumisel.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 8 062 tuhat
eurot (30.09.2016: 7 288 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul
Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes suurenenud 4 018 tuhat eurot. Suurenenud on
faktooringkohustused ning mõnevõrra on vähenenud nii laenu- kui ka
kapitalirendikohustused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.09.2017 oli
Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 29 011 tuhat eurot (30.09.2016: 24
993 tuhat eurot). Intressikulud olid 2017. aasta 9 kuuga 487 tuhat eurot (9
kuud 2016: 501 tuhat eurot).
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus
tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega
kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude
märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on
Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse
lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt
pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud
enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu
lepingu, et juhtida eelpool nimetatud ostetud asfaltbetoonitehase
kapitalirendilepingu intressimäärade muutumisega seotud riske.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o
eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu
pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul
Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on
tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. Käesoleval aasta 9 kuuga on UAH nõrgenenud
euro vastu ligikaudu 9%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele
tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning
sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 247 tuhat eurot (9 kuud 2016:
251 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid
kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“.
Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi
kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud
omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei
teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele
sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes saadi 2017. aasta 9 kuuga
põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi
kahjumit 8 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2016. aastal saadi kahjumit 5
tuhat eurot. Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
-- Avalikud investeeringud peaksid 2017. aasta lõpus ja 2018 pisut kasvama,
kuid jätkuvalt on ettevõtjatele ebaselge, millises ehituse valdkonnas ja
mahus õnnestub neid riigil realiseerida. EL 2014-2020 eelarveperioodi
toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6
miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused
ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis
suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
-- Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2017.
aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu
kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib
siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle vajadused ning tegevus uute
hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel läbi ühtse ameti - Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse - on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega
jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud
segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni on seni
pehmendanud eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete
valdkonnas, kuid viimased arengud näitavad ka siin suhtelist rahunemist.
-- Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt.
Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju
keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust
vahendavaid ettevõtteid. Viimase suurema kriisi kogemusele tuginedes on
tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja kasvule pööranud sisendhindade
tingimustes võivad osasid ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid tabada
raskused, mis omakorda kanduvad edasi mitmetele turuosalistele.
-- Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi
tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine
ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimase aasta jooksul muutunud
turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes
suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks on suhteliselt kiiresti kasvanud
nende materjalitootjate, –vahendajate ja allhankijate hulk, kes keerukates
oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal teel, tarnides
varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate
näitajatega kaupu. Nimetatud trendi jätkumisel muutub üha kriitilisemaks
ehitusteenuse pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate põhjalik ning sisuline
kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus eeldatule. Ebaausa
konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile
on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh
riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika,
kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid
kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil kui
sisuliselt.
-- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
Vaatamata turuolukorrale kasvas elukondliku kinnisvara turg ka 2017. aasta
9 kuul, moodustades jätkuvalt mõnevõrra ebaproportsionaalselt suure osa
koguturust, võimendades seeläbi ka seonduvaid riske.
-- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad
ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad
maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike
osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste
kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele
suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu
täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt,
tähtaegades kui ka kvaliteedis.
-- Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimase aasta jooksul
pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada
järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused
sisuliselt ammendunud. Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus
võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka
materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud
elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste
materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki
protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse
sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
-- Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha
enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid
tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti
stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule.
Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda ehk enam
peamiselt noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus
liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja
projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik
olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid
ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni
äritegevus Ukrainas 2017. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis, kuid vilja
on kandnud ka pikaajalised ettevalmistustööd Lääne-Ukrainas. Käesoleva aasta
oktoobris sõlmis Kontsern suuremahulise lepingu Lviv-s. Tuginedes teostamata
tööde portfelli mahule jääb Kontserni juhtkonna hinnangul 2017. aasta
tegevusmaht võrreldavale tasemele 2016. aastaga. Vaatamata sõjalisele
konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kontserni jaoks halvenenud
võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt
kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse
taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka
kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused
ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud
õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni
positsiooni ehitusturul. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt
kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina
äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes (milline tõenäosus
on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse
koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud
kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks
võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas
ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik
betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus
tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest.
Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid
riske.
Rootsi
Kontsern alustas tegevust Rootsis 2015. aasta juulis, kui Kontsern ostis
100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB.
Rootsi turul on kavas osutada peamiselt elamute ja mitteeluhoonete
ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest
kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute
kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu
kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles
elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on
Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb
võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks suurel turul, kui
tööde portfelli lisanduvate tööde maht on suudetud stabiliseerida soovitud
tasemel.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud
hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja
Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas,
Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot.
Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on
emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com |