Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2017. aasta II kvartali ja 6 kuu
konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi
majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele
ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ
Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel
(http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena
börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel
(http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 30.06.2017 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 8 101 9 786
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 37 946 21 055
Ettemaksed 1 837 1 644
Varud 29 300 22 992
Käibevara kokku 77 184 55 477
Põhivara
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 686 1 640
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 11 041 10 816
Kinnisvarainvesteeringud 4 929 4 929
Materiaalne põhivara 12 221 11 111
Immateriaalne põhivara 14 644 14 623
Põhivara kokku 44 547 43 145
VARA KOKKU 121 731 98 622
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 19 329 6 297
Võlad hankijatele 43 151 29 811
Muud võlad 5 838 5 389
Ettemaksed 6 767 4 128
Eraldised 589 753
Lühiajalised kohustused kokku 75 674 46 378
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 9 626 13 102
Võlad hankijatele 96 98
Muud võlad 119 117
Eraldised 948 881
Pikaajalised kohustused kokku 10 789 14 198
KOHUSTUSED KOKKU 86 463 60 576
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 19 720 19 720
Omaaktsiad -1 550 -1 550
Ülekurss 564 564
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 675 1 549
Jaotamata kasum 10 817 13 091
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 33 780 35 928
Mittekontrolliv osalus 1 488 2 118
OMAKAPITAL KOKKU 35 268 38 046
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 121 731 98 622
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000 6k 2017 II kv 6k II kv 2016
2017 2016 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu 103 501 61 897 73 829 46 098 183 329
Müüdud toodangu kulud -100 362 -59 382 -69 -43 098 -172 350
676
Brutokasum 3 139 2 515 4 153 3 000 10 979
Turustuskulud -334 -221 -218 -115 -413
Üldhalduskulud -3 078 -1 621 -2 782 -1 490 -6 106
Muud äritulud 54 12 97 56 362
Muud ärikulud -107 -19 -460 -448 -614
Ärikasum (kahjum) -326 666 790 1 003 4 208
Finantstulud 204 101 235 111 463
Finantskulud -428 -259 -466 -27 -1 088
Finantstulud ja –kulud kokku -224 -158 -231 84 -625
Kapitaliosaluse meetodil 193 146 484 365 609
arvestatud kasum/kahjum
Maksustamiseelne kasum (kahjum) -357 654 1 043 1 452 4 192
Tulumaks -540 -465 -245 -245 -259
Puhaskasum (kahjum) -897 189 798 1 207 3 933
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber
klassifitseeritavad kirjed
puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 126 75 112 -176 191
Kokku muu koondkasum (kahjum) 126 75 112 -176 191
Kokku koondkasum (KAHJUM) -771 264 910 1 031 4 124
Puhaskasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele -890 197 426 996 3 044
kuuluv osa
- mittekontrollivale osalusele -7 -8 372 211 889
kuuluv osa
Kokku puhaskasum (kahjum) -897 189 798 1 207 3 933
Koondkasum (kahjum):
- emaettevõtte aktsionäridele -764 272 538 820 3 235
kuuluv osa
- mittekontrollivale osalusele -7 -8 372 211 889
kuuluv osa
Kokku koondkasum (kahjum) -771 264 910 1 031 4 124
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia
kohta emavõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta -0,03 0,01 0,01 0,03 0,10
eurodes
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta -0,03 0,01 0,01 0,03 0,10
eurodes
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000 6k 2017 6k 2016
-----------------------------------------------------------
-----------------------------------------------------------
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt1 111 059 74 740
Maksed tarnijatele2 -102 900 -66 264
Makstud käibemaks -2 029 -2 480
Maksed töötajatele ja töötajate eest -10 997 -9 831
Makstud tulumaks -200 -170
Netorahavoog äritegevusest -5 067 -4 005
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -147 -103
Immateriaalse põhivara soetamine -3 -18
Põhivara müük 0 28
Tütarettevõtte müük 0 6
Antud laenud -34 -35
Antud laenude laekumised 20 31
Saadud dividendid 147 153
Saadud intressid 27 0
Netorahavoog investeerimistegevusest 10 62
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 7 399 5 703
Saadud laenude tagasimaksed -496 -470
Kapitalirendi maksed -1 149 -894
Makstud intressid -376 -321
Makstud dividendid -2 007 -1 068
Netorahavoog finantseerimistegevusest 3 371 2 950
Rahavoog kokku -1 686 -993
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 9 786 6 332
Valuutakursimuutused 1 -3
Raha jäägi muutus -1 686 -993
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 8 101 5 336
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2017. aasta I poolaastal oli 3 139 tuhat eurot
(I poolaasta 2016: 4 153 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I poolaastal 3% (I
poolaasta 2016: 5,6%). Tingituna peamiselt sisendhindade kasvust nii
materjalide kui ka tööjõu osas on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise
aastaga vähenenud. Samuti mõjutab tulemust üha enam kvaliteetse oskustööjõu
ebapiisav saadavus ning seonduvalt ka allhankijate nappus hoonete ehituse
segmendis, kus eelkõige elamuehituse vallas rajatakse samaaegselt Eesti turu
kohta suurt hulka objekte. Viimane asjaolu võimaldab allhankijatel julgemalt
hindu tõsta, pingestades sellega peatöövõtjate marginaale. Turumuutustest
tingitud tugevale survele kasumlikkuse osas on Kontserni juhtkond juhtinud
tähelepanu juba alates 2016. aasta teisest poolest. Aruandeperioodi kasum
teeniti küll hoonete ehituse segmendis, kus aga marginaalid vähenesid tuntavalt
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga moodustades, 4,2% (I poolaasta 2016:
9,2%). Kasumlikkuse vähenemine on osaliselt tingitud ka Kontserni Rootsi
tütarettevõtte kahjumist seonduvalt esimese sõlmitud lepingu alusel rajatud
hoone lõpufaasis ilmnenud kuludega, mida ei suudetud piisavalt ette näha uuele
turule sisenedes. Kuigi rajatiste segmendi tulemus eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes on paranenud, aruandeperioodi brutomarginaal oli 0,1% ning
eelmise aasta võrreldaval perioodil -5,3%, ei saa sellega rahul olla.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2017. aasta I poolaastal 3 078 tuhat
eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud mõnevõrra kasvanud (I
poolaasta 2016: 2 782 tuhat eurot). Vaatamata tehtud muutustele Kontserni
struktuuris ning jätkuvale panustamisele välisturgudel, millega paratamatult
kaasneb ka planeeritud üldhalduskulude kasv käivitusperioodil, on kulude kasvu
piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on
hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust. 12 kuu libisev
üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,0% (I poolaasta 2016: 3,7%).
Kontserni ärikahjumiks kujunes 2017. aasta I poolaastal 326 tuhat eurot (I
poolaasta 2016: kasum 790 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline
ärikasum (EBITDA) moodustas 664 tuhat eurot (I poolaasta 2016: 1 714 tuhat
eurot).
Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi
ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid samas suurusjärgus eelmise aasta
võrreldava perioodiga. Ligikaudu 4,6% suurune Ukraina grivna odavnemine
tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes
võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud
kursikahjumiteks kujunes 121 tuhat eurot (I poolaasta 2016: 115 tuhat eurot).
Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus
kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 126 tuhande
euro võrra (I poolaasta 2016: 112 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju
Kontserni netovarale oli 5 tuhat eurot (I poolaasta 2016: kahjum 3 tuhat
eurot).
Kontserni puhaskahjumiks kujunes tulenevalt eelnevast 897 tuhat eurot (I
poolaasta 2016: kasum 798 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon
AS aktsionäridele kuuluv kahjumi osa moodustas 890 tuhat eurot (I poolaasta
2016: kasum 462 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2017. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas -5 067 tuhat eurot
(I poolaasta 2016: -4 005 tuhat eurot). Olukorras, kus laekumised ostjatelt
ületasid maksed tarnijatele, viis rahavoo negatiivseks eelkõige tasutud
käibemaks ja tööjõumaksed. Esimese poolaasta negatiivne äritegevuse rahavoog on
tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Oluliselt mõjutab rahavoogusid
jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus
samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide
soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest
kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi
lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2017. aasta I poolaastal oli 10 tuhat eurot (I
poolaasta 2016: 62 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse
põhivara investeeringud summas 147 tuhat eurot (I poolaasta 2016: 103 tuhat
eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 147 tuhat eurot (I poolaasta
2016: 153 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2017. aasta I poolaastal oli 3 371 tuhat eurot
(I poolaasta 2016: 2 950 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu
mõjutavad enim laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku
7 399 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude
kasutamisest (I poolaasta 2016: 5 703 tuhat eurot). Saadud laenude
tagasimakseid oli kokku 496 tuhat eurot (I poolaasta 2016: 470 tuhat eurot).
Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete
tagasimaksetega. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on mõnevõrra
suurenenud kapitalirendimaksed, moodustades 1 149 tuhat eurot (I poolaastal
2016: 894 tuhat eurot). Kapitalirendi maksete suurenemine on tingitud 2016.
aasta II kvartalis tehtud suuremahulistest investeeringutest teedeehituse
seadmetesse (s.h uue asfaltbetooni tehase soetus). Dividende maksti 2017. aasta
I poolaastal 2 007 tuhat eurot (I poolaasta 2016: 1 068 tuhat eurot).
Seisuga 30.06.2017 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 102 tuhat
eurot (30.06.2016: 5 336 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud
likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja 6k 2017 6k 2016 6k 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu, tuhat eurot 103 501 73 829 69 211 183 329
Müügitulu muutus 40% 7% 3% 26,0%
Puhaskasum, tuhat eurot -897 798 243 3 933
Puhaskasum emaettevõtte -890 426 397 3 044
aktsionäridele, tuhat eurot
Kaalutud keskmine aktsiate arv, 30 756 728 30 756 728 30 756 728 30 756 728
tk
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), -0,03 0,01 0,01 0,10
eurot
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,0% 3,8% 3,2% 3,3%
Libisev üldhalduskulude määr 3,0% 3,7% 3,3% 3,3%
müügitulust
EBITDA, tuhat eurot 664 1 714 1 732 6 017
EBITDA määr müügitulust 0,6% 2,3% 2,5% 3,3%
Brutokasumi määr müügitulust 3,0% 5,6% 4,4% 6,0%
Ärikasumi määr müügitulust -0,3% 1,1% 1,2% 2,3%
Ärikasumi määr ilma varamüügi -0,3% 1,0% 0,8% 2,2%
kasumita
Puhaskasumi määr müügitulust -0,9% 1,1% 0,4% 2,1%
Investeeritud kapitali tootlus -0,1% 2,3% 1,3% 8,5%
Omakapitali tootlus -2,4% 2,2% 0,7% 10,6%
Omakapitali osakaal 29,0% 34,5% 33,8% 38,6%
Vara tootlus -0,8% 0,8% 0,2% 4,2%
Finantsvõimendus 32,5% 33,2% 39,6% 16,7%
Lühiajaliste kohustuste 1,02 1,05 1,03 1,20
kattekordaja
30.06.2017 30.06.2016 30.06.2015 31.12.2015
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööd, 130 601 131 363 70 837 131 335
tuhat eurot
--------------------------------------------------------------------------------
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi
müügitulu/Eelmise perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
müügitulu) – 1*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = enne tulumaksustamist + intressikulud) /
Emaettevõtte aktsionäride osa Perioodi keskmine (Intressi kandvad
puhaskasumist/Kaalutud keskmine kohustused + omakapital))*100
aktsiate arv Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi
Üldhalduskulude määr müügitulust = puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital
(Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 kokku)*100
Libisev üldhalduskulude määr Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku /
müügitulust = (Viimase 4 kvartali Kohustused ja omakapital kokku)*100
üldhalduskulud / Viimase 4 Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum
kvartali müügitulu)*100 / Perioodi keskmine vara kokku)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Finantsvõimendus = ((Intressikandvad
Firmaväärtuse allahindlused kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) /
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / (Intressikandvad kohustused +
Müügitulu)*100 Omakapital))*100
Brutokasumi määr müügitulust = Lühiajaliste kohustuste kattekordaja =
(Brutokasum / Müügitulu)*100 Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused
Ärikasumi määr müügitulust = kokku
(Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi
kasumita = ((Ärikasum – Põhivara
müügikasum – Kinnisvara
müügikasum) / Müügitulu)*100
--------------------------------------------------------------------------------
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2017. aasta I
poolaastal ligikaudu 7% kogu müügitulust, mis on jäänud tasemele võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga. Välisturgudest suurima osakaaluga on Rootsi, kus
aruandeperioodil lõpetati kahe korterelamu ehitus ning jätkusid kolmanda,
8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd. Ukraina osakaal
Kontserni müügitulus on vähenenud, samuti on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga vähenenud mõnevõrra sealsed tegevusmahud. Töös on eelkõige üks
hoonete ehituse valdkonna suuremahuline leping. Müügitulu osakaal Soomes
koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.
6k 2017 6k 2016 6k 2015 2016
----------------------------------------
----------------------------------------
Eesti 93% 93% 96% 93%
Rootsi 4% 4% 0% 4%
Soome 2% 1% 1% 1%
Ukraina 1% 2% 3% 4%
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka
osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni
jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks
strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest
välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“.
2017. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2017. aasta I poolaasta müügitulu oli 103 501 tuhat eurot. Võrreldes
eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 73 829 tuhat eurot, suurenes
müügitulu ligikaudu 40%. Kuigi suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste
müügitulu, tugineb kasv eelkõige hoonete valdkonna kasvule, milleni on viinud
peamiselt eratellijatega sõlmitud lepingute mahtude tõus. Üldist ehitusturgu
(ja ka Kontserni valitud strateegiat) mõjutava rajatiste valdkonna ehituse
mahtude vähesus avaldab mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2017. aasta I
poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 84 582 ja 17
860 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 58 317 ja 14 269 tuhat
eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri suurt kallet ehitusturul ühele poole
peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2017.
aasta I poolaasta seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 72%
(I poolaasta 2016: 71%).
Tegevussegmendid* 6k 2017 6k 2016 6k 2015 2016
--------------------------------------------------
--------------------------------------------------
Hooned 81% 79% 68% 73%
Rajatised 19% 21% 32% 27%
* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide
liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond).
Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade
vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8
„Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub
rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis.
Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende
sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni
ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste
segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt
tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis on suurima osakaaluga korterelamute ja ühiskondlike hoonete
alamsegment, kus Kontsern teenis müügitulu valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa
Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas ning millest
suuremahulisemad olid Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks, Kopli 4a ja 6
ning Virbi 10 korterelamud. Järjest suurema panuse annavad alamsegmendi
müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva
elamurajooni ehitus. Rootsis, Stockholmis, lõpetati kahe korterelamu ehitus
ning jätkusid kolmanda, 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja
ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii
Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, lõpetati V etapi, 24 korteriga
neljakorruselise korterelamu, ehitus ning jätkati VI etapi ehitustöödega
(www.tammelinn.ee). Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Magasini 29
arendusprojekti (www.magasini.ee) viienda, viimase, ridaelamu ehitustööd.
Jätkub Tallinnas Hane tänaval kahe, kokku 30 korteriga, korterelamu ehitus ja
korterite eelmüük. Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 1 102
tuhat eurot (I poolaasta 2016: 1 882 tuhat eurot). Tulenevalt arenduste
valmimise ajagraafikust langeb eeldatavalt suurem müügitulu maht 2017. aasta II
poolaastasse, sõltudes siiski suuresti üldisest olukorrast turul. Arendades
jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske
elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka
sisendhindade tõusuga.
Ühiskondlike hoonete segmendile on enim mõju avaldanud suurenenud
investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil anti tellijatele üle Lintsi
laokompleks, Tapa kaitseväelinnaku depoo ning Ugala teatrihoone Viljandis.
Jätkus Tapa kaitseväelinnaku soomusmanöövervõime taristu ja söökla ning kasarmu
ehitus.
Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2017. aasta I poolaastal võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga oluliselt suurenenud. Lõpetati Lutheri mööblivabriku
masinasaali renoveerimine kaasaegseks büroohooneks ning jätkusid Viimsi Äritare
büroo- ja ärihoone ja Lõõtsa 12 büroohoone ehitustööd Ülemiste City’s.
Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata 2017. aastal
alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2016. aastaga.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aastaga
vähenenud. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Harmeti tootmis- ja
laopindade ehitus Tallinna lähedal Kumnas, Kehra koostootmisjaama ja Pärnus
Metsä Wood-i vineeritehase ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO) sigala
nuumaosakonna III etapi (4. korruse) rekonstrueerimistööd.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2017 6k 2016 6k 2015 2016
-------------------------------------------------------------------
Korterelamud 31% 31% 18% 34%
Ühiskondlikud hooned 26% 35% 13% 30%
Ärihooned 25% 15% 59% 16%
Tööstus- ja laohooned 18% 19% 10% 20%
Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse
alamsegment, mille osakaal 2017. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on veelgi suurenenud. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka
2017. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks
valdkonnaks. Erinevalt eelnevast kahest aastast, kui olulise osa segmendi
mahust moodustasid väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja
taastusremondi töövõtud, on Kontsern sõlminud kolme suurobjekti ehituslepingud:
2016. aasta lõpul Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1
möödasõitude ehitus, 2017. aastal Haabersti ristmiku rekonstrueerimine
Tallinnas ja 2+1 möödasõidualade ehitamine Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel
Valmaotsa–Kärevere lõigul. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva
ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Keila ja Kose hooldepiirkonnas. Olulise
osas aruandeperioodi mahust moodustasid ka Riigimetsa Majandamise Keskusele
metsateede korrastamise tööd.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus)
alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi kasv on
vähetõenäoline. Insenerehituse alamsegmendis ei ole aruande koostamise hetkel
näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid.
Samuti on keerulisemate insenerehituslike tööde lisandumine pigem
ebaregulaarne.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 6k 2017 6k 2016 6k 2015 2016
---------------------------------------------------------------------
---------------------------------------------------------------------
Teedeehitus ja –hooldus 84% 82% 82% 86%
Muud rajatised 12% 14% 10% 9%
Keskkonnaehitus 4% 4% 7% 5%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 0% 0% 1% 0%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga 30.06.2017 oli 130 601 tuhat eurot, mis võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on jäänud sisuliselt samale tasemele. II kvartalis sõlmis Kontsern
uusi lepinguid kokku 50 010 tuhande euro väärtuses.
30.06.2017 30.06.2016 30.06.2015 31.12.2016
--------------------------------------------------------------------------------
Ehituslepingute teostamata tööde 130 601 131 363 70 837 131 335
mahud, tuhat eurot
Teostamata tööde portfelli jaotus hoonete ja rajatiste segmendi vahel on jäänud
võrreldes aasta taguse perioodiga sisuliselt samaks. Hoonete segmendiga seotud
projektid moodustavad 72% ja rajatiste omad 28% (30.06.2016: vastavalt 71% ja
29%).
Hoonete segmendi teostamata tööde portfell suurenes võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga ligikaudu 2%. Mahtude oluline suurenemine on toimunud
ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete alamsegmentides, millest esimese kasvu
mõjutavad eelkõige Tallinna Ülemist Citysse Sepise 8 ja Lõõtsa 11
parkimishoonete ning Pärnus Martensi maja ehitamine ja Tallinna WoHo
kvartalisse Mustamäe tee 3 14-korruselise äri- ja eluhoone projekteerimine ja
ehitamine. 2017. aasta I kvartalis sõlmiti leping Pärnusse Metsä Wood
vineeritehase ehitamiseks, mis toetab tööstus- ja laohoonete alamsegmendi
teostamata tööde portfelli kasvu. Kasvanud on ka põllmajandussektori tellimuste
maht. Vähenenud on ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegmendi
teostamata tööde portfellid, kuid vaatamata sellele on ärihoonete järel suurim
teostamata tööde portfell Kontsernis korterelamute alamsegmendis. Korterelamute
portfelli mõjutavad 2016. aastal sõlmitud suuremahulised lepingud, sealhulgas
Tallinnas Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi, Virbi 10 ja Sõjakooli
12 ning Ukrainas Kiievi oblastis Brovary linnas viie korterelamu ehitamiseks.
2017. aasta algul lisandus eelpool nimetatud objektidele leping Rootsis (Väsby
Terrass) 8-korruseline kortermaja ehitamiseks. Ühiskondlike hoonete teostamata
tööde portfellist moodustavad olulise osa Tapa kaitseväelinnaku
soomusmanöövervõime taristu, söökla ja kasarmu ehitus.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga vähenenud ligikaudu 6%. Teostamata tööde portfellist 83% moodustab
teedeehitus- ja -hoolduse alamsegment, mis on võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga samuti mõnevõrra vähenenud. Teedeehituse teostamata tööde mahtu
mõjutab eelkõige 2017. aastal sõlmitud lepingud Tallinnas Haabersti ristmiku
rekonstrueerimiseks ja 2+1 möödasõidualade ehituseks Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa
maanteel Valmaotsa–Kärevere lõigul. Jätkub nelja teehooldepiirkonna, Keila,
Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Keskkonnaehituse
alamsegmendi teostamata tööde portfell täienes Ukrainas sõlmitud lepinguga
Kiievis asuva reoveepuhasti ehitamiseks. Kuigi Kontserni juhtkonna hinnangul ei
kasva avaliku sektori investeeringute maht 2017. aastal võrreldes eelmise
aastaga oluliselt, võib teostamata tööde portfelli mahule ning aruandeperioodi
järgselt sõlmitud lepingutele tuginedes loota 2017. aastal rajatiste segmendi
müügitulu mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2016. aastaga (vt
lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud
turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga
tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas
konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid
lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt.
Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolukorrast tulenevat
survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse
jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid
muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (30.06.2017) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni
on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 31 446
tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2017. aasta I poolaastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes
kokku keskmiselt 737 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas
423 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ca
10% ja seda eelkõige ITP osas, mis on tingitud Kontserni tegevusmahtude
kasvust.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
6k 2017 6k 2016 6k 2015 2016
-----------------------------------------------
-----------------------------------------------
ITP 423 365 351 381
Töölised 314 305 342 303
Keskmine kokku 737 670 693 684
Kontserni 2017. aasta I poolaasta tööjõukulud koos kõikide maksudega
moodustasid 9 945 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid
tööjõukulud kokku 9 631 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 3%line kasv on
tingitud töötajate arvu suurenemisest.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta I
poolaastal 73 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 24 tuhat eurot (I
poolaasta 2016: vastavalt 69 tuhat eurot ja 23 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta I
poolaastal 199 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 66 tuhat eurot (I
poolaasta 2016: vastavalt 178 tuhat eurot ja 59 tuhat eurot)
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi
töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
6k 2017 6k 2016 6k 2015 2016
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat 296,5 222,9 225,8 268,0
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes % 33,0% -1,3% 0,7% 27%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), 10,2 7,8 8,4 9,0
eurot
Muutus võrreldava perioodi suhtes 30,3% -6,8% 5,8% 12,8%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4
viimase kvartali tööjõukulud)
--------------------------------------------------------------------------------
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasv tugineb peamiselt suurenenud
müügitulule (vt „Töötajad ja tööjõukulud).
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul
valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2017. aastal ei ole
ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2016. aastaga.
Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav,
samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes
kvartalistes olnud mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks teada ja tuntud
peatöövõtjatele sekkuvad üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna
eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida
riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi
ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas
konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute
teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning
valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine
ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral
majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes
tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega
kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori
investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest
saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil
(2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise
eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal
tunduvalt väiksem. Eelmainitu mõju ehitussektorile hakkas vähesel määral
avalduma 2016. aasta II poolaastal ning usutavasti protsess kiireneb
järgnevatel perioodidel.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2017. aastal tervikuna teatavaid
äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2016. aastaga - mahtude tõusu Eestis on
toetamas positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni tegevuskava näeb
ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja
tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis
ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas
positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases
turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse
sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed,
sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern
muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus.
Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste
valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on
väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte
valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk
„Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted
jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada
tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted
ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega
sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või
rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda
võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud
garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele.
30.06.2017 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku
1 051 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 122 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril
aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb
ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh
pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist.
Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob
turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa
reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil kajastas Kontsern krediidikahjumeid kokku 30 tuhat eurot.
Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid kokku 424
tuhat eurot, millest 15 tuhat eurot oli ostjatelt laekumata nõuete ja 409 muude
nõuete allahindlust. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal
potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori
klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring.
Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja
ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse
puudumine.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel.
Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,02 kordselt (30.06.2016:
1,05 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele
antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste
(eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte
pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei
ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis
asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas
asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga
pikaajalistena summas 8 795 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning
faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse
tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete
jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud
lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.06.2017 on Kontsernil lühiajalisi
laenukohustusi 19 329 tuhat eurot, millest 18 603 tuhat eurot moodustavad
lepingud, mis Kontserni hinnangul, tuginedes senisele koostöökogemusele
pankadega, pikendatakse tähtaja saabumisel.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 8 101 tuhat
eurot (30.06.2016: 5 336 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka
ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva
intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul
Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes suurenenud 3 157 tuhat eurot. Suurenenud on laenu- ja
faktooringkohustused ning mõnevõrra on vähenenud kapitalirendikohustused (vt
lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.06.2017 oli Kontsernil intressikandvaid
kohustusi summas 28 955 tuhat eurot (30.06.2016: 25 798 tuhat eurot).
Intressikulud olid 2017. aasta I poolaastal 304 tuhat eurot (I poolaasta 2016:
314 tuhat eurot).
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus
tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega
kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude
märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on
Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse
lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt
pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud
enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu
lepingu, et juhtida eelpool nimetatud ostetud asfaltbetoonitehase
kapitalirendilepingu intressimäärade muutumisega seotud riske.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o
eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu
pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul
Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on
tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. Käesoleval aasta 6 kuuga on UAH nõrgenenud
euro vastu ligikaudu 4,6%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele
tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning
sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 121 tuhat eurot (I poolaasta
2016: 115 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid
kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“.
Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi
kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud
omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei
teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele
sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes 2017. aasta I poolaastal
põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest saadi valuutakursi
kahjumit 1 tuhat eurot (I poolaasta 2016: kahjum 13 tuhat eurot). Kursikahjum
kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
-- Avalikud investeeringud peaksid 2017. aastal pisut kasvama, kuid jätkuvalt
on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020
eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni
(2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate
struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab
nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
-- Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2017.
aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu
kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib
siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle tegevus uute hangete läbiviimisel
ja tööde tellimisel on ehitusturgu tuntavalt elavdanud ja teeb seda
loodetavasti ka edaspidi. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna
(eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis.
Kujunenud situatsiooni on seni pehmendanud eratellijate investeeringute
positiivne tase hoonete valdkonnas, kuid viimased arengud näitavad ka siin
suhtelist rahunemist.
-- Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt.
Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju
keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust
vahendavaid ettevõtteid. Viimase suurema kriisi kogemusele tuginedes on
tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja kasvule pööranud sisendhindade
tingimustes võivad osasid ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid tabada
raskused, mis omakorda kanduvad edasi mitmetele turuosalistele.
-- Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi
tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine
ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimase aasta jooksul muutunud
turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes
suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks on suhteliselt kiiresti kasvanud
nende materjalitootjate, –vahendajate ja allhankijate hulk, kes keerukates
oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal teel, tarnides
varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate
näitajatega kaupu. Nimetatud trendi jätkumisel muutub üha kriitilisemaks
ehitusteenuse pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate põhjalik ning sisuline
kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus eeldatule. Ebaausa
konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile
on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh
riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika,
kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid
kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil kui
sisuliselt.
-- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise
eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi
jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele.
Vaatamata uute korterite suhtelisele kallidusele elatustaseme suhtes ja
pankade rangetele laenutingimustele, kasvas elukondliku kinnisvara turg ka
2017. aasta II kvartalis, moodustades jätkuvalt mõnevõrra
ebaproportsionaalselt suure osa koguturust, võimendades seeläbi ka
seonduvaid riske.
-- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad
ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste
suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad
maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike
osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste
kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele
suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu
täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt,
tähtaegades kui ka kvaliteedis.
-- Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimase aasta jooksul
pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada
järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused
sisuliselt ammendunud. Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus
võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka
materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud
elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste
materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki
protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse
sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
-- Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha
enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid
tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti
stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule.
Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda ehk enam
peamiselt noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus
liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja
projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik
olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid
ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni
äritegevus Ukrainas 2017. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis. 2016. aasta
lõpu seisuga teostamata tööde portfelli mahule tuginedes jääb Kontserni
juhtkonna hinnangul 2017. aasta tegevusmaht võrreldavale tasemele 2016.
aastaga. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord
Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga.
Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete
(ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on
Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse
kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava
tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud õiges suunas ning
peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni positsiooni ehitusturul.
Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu
seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud
tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on aruande
koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks
peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud
kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks
võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde
alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas
ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik
betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus
tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest.
Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid
riske.
Rootsi
Kontsern alustas tegevust Rootsis 2015. aasta juulis, kui Kontsern ostis
100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB.
Rootsi turul on kavas osutada peamiselt elamute ja mitteeluhoonete
ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest
kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute
kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu
kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles
elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on
Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb
võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks suurel turul, kui
töödeportfelli lisanduvate tööde maht on suudetud stabiliseerida soovitud
tasemel.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud
hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja
Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas,
Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni
2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi
kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on
emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com |